3-14-52451/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52451 Haldusasi Sütiste 22 Korteriühistu kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 26.09.2014 väljastatud projekteerimistingimuste „PT206320 J. Sütiste tee 22 kinnistul parkla laiendamiseks ja heakorra projekteerimiseks“ punkti 2 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – Sütiste 22, esindaja juhatuse liige Lea Baumann Vastustaja – Tallinna Linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
4. septembri 2014 väljastatud projekteerimistingimuste „PT206320 J. Sütiste tn 22 kinnistul parkla laiendamiseks ja heakorra projekteerimiseks“ punkt 2 osas, mis näeb ette teetõkke likvideeritavana näitamist parkla projektis.
5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt
6. veebruaril
7. a. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. 26.06.2014 esitas Sütiste 22 Korteriühistu (edaspidi ka kaebaja) Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi ka amet) projekteerimistingimuste taotluse tee, parkla ja/või tehnovarustuse tänavavõrkude rajamiseks, eesmärgiga olemasoleva parkla parandamine ja laiendamine. 26.09.2014 väljastas amet projekteerimistingimused J. Sütiste tee 22 kinnistul parkla laiendamiseks ja heakorra projekteerimiseks.
9. 15.10.2014 pöördus kaebaja kaebusega Tallinna Halduskohtu poole, paludes tühistada ameti 26.09.2014 projekteerimistingimuste p 2, mis näeb ette, et olemasolev ebaseaduslikult püstitatud teetõke J. Sütiste tee 22 kinnistul tuleb parkla projektis näidata likvideeritavana. 28.11.2014 määrusega taandas rahuldas asja menetlenud kohtunik Karin Kalmiste kaebaja taotluse kohtuniku taandamiseks (tl 59-60).
10. 9.12.2014 määrusega võttis kohus Sütiste 22 Korteriühistu kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
11. septembri 2014 väljastatud projekteerimistingimuste „PT206320 J. Sütiste tn 22 kinnistul parkla laiendamiseks ja heakorra projekteerimiseks“ punkti 2 tühistamiseks osas, mis puudutab teetõkke likvideeritavana näitamist parkla projektis menetlusse ning asus eelmenetlust läbi viima andis menetlusosalistele võimaluse asja lahendamiseks kompromissiga. 21.09.2015 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
12. Kaebaja leiab, et kaevatavad projekteerimistingimused on osaliselt õigusvastased ja kuuluvad selles osas tühistamisele. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgnevalt: 4.
13. Kaebaja selgitab, et septembris 2011 paigaldas KÜ torupiirde KÜ krundilt läbisõidu takistamiseks. Autode ja veokite liiklemise piiramine oli tingitud asjaolust, et KÜ eraomandis olev tee oli saanud oluliselt kahjustada tiheda liikluse tõttu ning KÜ soovis sellega vältida KÜ-le tulevikus tekkida võivaid kahjusid mootorsõidukite omanike poolt esitatavate kahjuhüvitamise nõuete näol. Torupiirde paigaldamisest on teavitatud Päästeametit, Tallinna Transpordiametit ja Politsei- ja Piirivalveametit. Neist ükski ei ole esitanud kaebajale mingeid pretensioone, seega pole nad leidnud torupiirde paigaldamises midagi ebaseaduslikku ega ka korrakaitset ja päästetegevust takistavat. KÜ poolt paigaldatud torupiire ei takista jalakäijate, jalgrataste, mootorrataste läbipääsu KÜ majaesiselt teelt. Torupiire on paigaldatud kaebaja eramaal ning käesoleval ajal ei ole kaebaja omandiõigust eramaale mingil viisil seaduse- või tehinguga kitsendatud. 4.
14. Kaebaja toob välja, et 26.09.2014 väljastas TLPA projekteerimistingimused, mille punkti 2 kohaselt tuleb taotlejal, so KÜ-l, parkimiskohtade kavandamisel arvestada sellega, et vabaplaneeringuga aladel tuleb tagada sõidukite ja jalakäijate läbipääs. /…/ Olemasolev ebaseaduslikult püstitatud teetõke tuleb parkla projektis näidata likvideeritavana. Lisaks on TLPA märkinud, et kinnistust läbisõitu saab reguleerida liiklusmärkide paigaldamisega. Eeltoodu tähendab, et Kaebaja peaks selliste projekteerimistingimuste kehtima jäämise korral kõrvaldama enne kasutusloa taotlemist jäädavalt
15. a püstitatud torupiirde ning tagama sõidukite läbipääsu oma kinnistult. Kaebaja selgitab, et torupiirde püstitamise on takistada sõidukite läbisõitu läbi J. Sütiste tee 22 hoovi. 4.
16. Torupiirde eemaldamise nõue projekteerimistingimustes riivab oluliselt kaebaja omandiõigust. Kui vaidlustatavate projekteerimistingimuste p 2 järgi leiab vastustaja, et kaebaja poolt paigaldatud teetõke on ebaseaduslikult paigaldatud, siis peaks vastustaja läbi viima järelevalvemenetluse. Kaebajale teadaolevalt on vastustaja ka menetlust alustanud veebruaris 2013 J. Sütiste tee 24 asuva maja korteriühistu avalduse alusel, aga tulemusteta, sest puudub õiguslik alus torupiirde eemaldamise nõudmiseks. 2 Kaebaja toob eraldi välja, et isikule piirangute kehtestamisel peab vastavalt põhiseaduse §-le 3 olema seaduslik alus. Üheks seaduslikkuse põhimõtteks on üldine seadusereservatsiooni põhimõte, mille järgi peab igal põhiõiguse riivel olema seaduslik alus seadusandja antud seadusest tuleneva volituse näol. 4.
17. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja projekteerimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimuse õiguslik alus. Kuivõrd 26.09.2014 väljastatud projekteerimistingimuste näol on tegemist kirjalikult antud haldusaktiga, mis on kaebaja jaoks koormava (iseäranis punkt 2) mõjuga, kehtib nende suhtes HMS § 56 sätestatud põhjendamise kohustus. Põhjendamiskohustuse eesmärgiks on muu hulgas tagada, et haldusakti adressaat saaks aru, miks vastavasisuline haldusakt on antud. Halduskohus on ka ise oma määruses, toetudes Riigikohtu praktikale sedastanud, et kohalikul omavalitsusel on projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusruum, mille teostamise õiguspärasust saab kohus kontrollida lähtuvalt haldusakti põhjendustest. TLPA 26.09.2014 projekteerimistingimuste punkti 2 osas põhjendamiskohustust täidetud ei ole. 4.
18. Lisaks eeltoodule tuleb HMS § 56 lg 2 kohaselt haldusakti põhjenduses märkida ära ka haldusakti andmise õiguslik alus. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-28-06 tehtud otsuses leidnud, et projekteerimistingimustega isikule piirangute kehtestamisel peab olema seaduslik alus. Vastavalt ehitusseaduse § 19 lg-le 3 tuleb projekteerimistingimuste väljastamisel võtta aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvad ehituslikud tingimused. 4.
19. Kaebajale ei ole selgitatud, mille alusel seatakse eraomandile piiranguid. Mitte ühtki viidet torupiirde eemaldamise nõude õiguslikule alusele Vastustaja poolt väljastatud projekteerimistingimustes näidatud ei ole. Vastustaja viitab kaudselt Mustamäe linnaosa üldplaneeringule (Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsus nr 230), aga selle alusel ei ole KÜ maa arvatud elurajoonis avalikuks kasutamiseks jäävate juurdepääsuteede ja haljasalade maa (transpordi ja sotsiaalmaa) hulka. Nähtuvalt Tallinna Halduskohtule TLPA poolt 27.10.2014 esitatud vastuse punktist 2, lähtuti projekteerimistingimuste väljastamisel Mustamäe linnaosa üldplaneeringust. TLPA viitab üldplaneeringu seletuskirja punktile 1.1.3, mis näeb ette, et avatud hoonetevahelise ruumiga korruselamumaal on vajalik Mustamäele omase vabaplaneeringulise hoonestusmiljöö säilitamine. Hoonete vahel moodustub ühiskasutuses olev avalik ruum haljasalade, puhkekohtade, kergliiklusteede, spordiplatside, mänguväljakute ja muuga. TLPA on eeltoodust tulenevalt asunud seisukohale, et Mustamäe elurajoonid on planeeritud vabaplaneeringualana, kus juurdepääsud kinnistutele on lahendatud avalike elamurajooni läbivate teedena ning nende sulgemine piirete, tõkkepuudega jne on linnaruumiliselt sobimatu. 4.
20. Kaebaja selgitab, et vaidlusaluse kinnistu suhtes ei kehti detailplaneeringut, vaid selle suhtes kehtib Mustamäe linnaosa üldplaneering. Samas ei ole Mustamäe linnaosa üldplaneeringu lisa IV-14 „Elamutevahelise avaliku ruumi vajaduse“ skeemi kohaselt J. Sütiste tee 22 kinnistut arvatud elurajoonis avalikuks kasutamiseks jäävate juurdepääsuteede ja haljasalade maa (transpordi- ja sotsiaalmaa) hulka. Samuti on Tallinna Linn ise seda kinnitanud oma
21. mai 2013 korralduses nr 643-k, vt Lisa 11, lk 2 punkt 3 esimene lõik. Seega jääb arusaamatuks, millele tuginedes väidab vastustaja, et läbi J. Sütiste tee 22 esise hoovi tuleb tagada läbipääs. 4.
22. Kaebaja toob välja, et Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas on korduvalt rõhutatud vajadust vähendada mootorsõidukiliiklust elukvartalitest (vt seletuskiri lk 24, 25, 37), kuna see vähendab müra ja õhusaastet elamualal ning suurendab ohutust ja turvalisust. Ühtlasi on üldplaneeringu seletuskirjas märgitud, et hoonetevahelise avaliku ruumi korrastamisel detailsemate planeeringute kaudu on vajalik nii palju kui võimalik likvideerida läbisõidud elamutevahelistest sisehoovidest (vt seletuskiri lk 35). 3 4.
23. Lisaks on vastustaja kaebaja arvates põhjendamatult väitnud projekteerimistingimuste punktis 2, et J. Sütiste tee 22 hoovi paigaldatud torupiirde puhul on tegemist ebaseaduslikult püstitatud teetõkkega. Nähtuvalt TLPA poolt 27.10.2014 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuse punktist 6 kontrollis TLPA
24. a kõnealuse torupiirde püstitamise asjaolusid ehitusjärelevalvemenetlus raames. Nimetatud menetluse tulemusel jõuti seisukohale, et ehitusseadust rikutud ei ole, kuna torupiirde püstitamise suhtes ei kehtinud ehitusseaduse §-s 16 sätestatud kirjaliku nõusoleku taotlemise kohustus. Seega on alusetud vastustaja väide torupiirde ebaseaduslikkusest. Kaebaja selgitab täiendavalt, et kaebaja kinnistu on ka nõuetekohaselt märgistatud ning hoovi sissesõidul on umbteed tähistav liiklusmärk, mis teavitab liiklejaid, et osutatud suunas on läbisõiduvõimaluseta tee. 4.
25. Kaebaja on seisukohal, et KÜ poolt paigaldatud torupiire ei takista jalakäijate, jalgrataste, mootorrataste jms läbipääsu KÜ majaesiselt teelt. Juurdepääs ümberkaudsete kortermajadeni, sh operatiivteenistussõidukitel, on tagatud mööda avalikku teed. Samuti kasutavad naabermajad, J. Sütiste tee 22 ja 24 elanikud KÜ hoovi (eramaad) piirdeni sõitmiseks juhtudel, kui tellitakse nt takso või saabutakse koju taksoga. 4.
26. Arvestades, et TLPA 26.09.2014 projekteerimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimuse kehtestamiseks puudub õiguslik alus, kehtivast Mustamäe linnaosa üldplaneeringust ei tulene kohustust tagada J. Sütiste tee 22 esiselt alalt sõidukite läbipääs, ning lisaks on TLPA rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust, tuleb vaidlusalune punkt tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
27. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt: 5.
28. Vastustaja märgib, et vastavalt EhS § 19 lg 3 on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ja nende väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Käesoleval juhul lähtus amet projekteerimistingimuste väljastamisel Tallinna Linnavolikogu
29. juuni 2006 otsusega nr 230 kehtestatud Mustamäe linnaosa üldplaneeringu Maakasutusplaanist, mille kohaselt asub J. Sütiste tee 22 kinnistu VIII mikrorajoonis, mille maakasutuse juhtotstarve on avatud hoonetevahelise ruumiga korruselamumaa (EK5-9R). Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskirja p 1.1.3näeb ette, et avatud hoonetevahelise ruumiga korruselamumaal on vajalik Mustamäele omase vabaplaneeringulise hoonestusmiljöö säilitamine. Hoonete vahel moodustub ühiskasutuses olev avalik ruum haljasalade, puhkekohtade, kergliiklusteede, spordiplatside, mänguväljakute ja muuga. Eeltoodust tulenevalt sätestati projekteerimistingimustes, et Mustamäe elurajoonid on planeeritud vabaplaneeringualana, kus juurdepääsud kinnistutele on lahendatud avalike elamurajooni läbivate teedena ning nende sulgemine piirete, tõkkepuudega jne on linnaruumiliselt sobimatu. Kvartalite sees tuleb rakendada liikluse rahustamise võtteid. Projekteerimistingimused ei reguleeri naaberkinnistute omavahelisi asjaõiguslikke aspekte. Projekteerimistingimused lähtuvad Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohasest arhitektuursest tingimusest, et tagada vabaplaneeringulise hoonestusmiljöö säilimine. 5.
30. Vastustaja selgitab, et projekteerimistingimuste eesmärk ega ülesanne ei ole reguleerida naabritevahelisi asjaõiguslikke suhteid, sealhulgas tagada kinnistule juurdepääs üle J. Sütiste tee 4 22 kinnistu. Nõue näidata olemasolev teetõke likvideeritavana, tuleneb vajadusest tagada vabaplaneeringulise hoonestusmiljöö säilimine. Torupiirde kasutamine ei ole linnaruumiliselt esteetiline ega miljöösse sobiv. KOHTU PÕHJENDUSED
31. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
32. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: 7.
33. Kohus loeb tuvastatuks ja vaidlust ei ole asjaolu üle, et vaidlusaluse Sütiste tee 22 kinnistu suhtes ei kehti detailplaneeringut, vaid selle suhtes kehtib Mustamäe linnaosa üldplaneering. 7.
34. Kohus loeb tuvastatuks, et Mustamäe linnaosa üldplaneeringu lisa IV-14 „Elamutevahelise avaliku ruumi vajaduse“ skeemi (tl 6 ja 56) kohaselt ei ole J. Sütiste tee 22 kinnistut arvatud elurajoonis avalikuks kasutamiseks jäävate juurdepääsuteede ja haljasalade maa (transpordi- ja sotsiaalmaa) hulka. Kohus märgib, et vaidlust selles küsimuses sisuliselt ka ei ole, sest Tallinna linn on ise seda kinnitanud oma
35. mai 2013 korralduses nr 643-k punktis 3 (tl 57 pöördel). 7.
36. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et vaidlusaluse torupiirde püstitas kaebaja 2011 aasta septembrikuus ja selle püstitamiseks ei olnud vajalik kirjalik nõusolek. Viimast kinnitavad muuhulgas 2013 aastal Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt läbiviidud ehitusjärelevalvemenetluse järeldused (tl 24), milles muuhulgas leitakse, et „... Seega tuvastati järelevalve käigus, et ehitusseadust rikutud ei ole. …“.
37. Kohus leiab, et käesoleval juhul käib sisuline vaidlus küsimuse üle, kas Tallinna Linnaplaneerimise Ametil oli õigus projekteerimistingimuste väljastamisel näha nende punktis 2 ette, et olemasolev torust tehtud tõkkepiire-teetõke tuleb parkla projektis ette näha likvideeritavana.
38. Kohus märgib, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust küsimuse üle, et väljastatud projekteerimistingimused on käsitletavad diskretsiooniõiguse alusel antava haldusaktina. Käesoleval juhul on projekteerimistingimused väljastatud kuni 30.06.2015 jõus olnud ehitusseaduse § 19 ja planeerimisseaduse § 9 alusel. Vastavalt projekteerimistingimuste väljastamise ajal jõus olnud ehitusseaduse § 19 lg 3 on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Nähtuvalt eeltoodust on seadusandja määranud projekteerimistingimuste sisu minimaalselt ja seega on kohalikul omavalitsusel nende väljastamisel väga lai diskretsiooniõigus. Kohus märgib, et kaebaja on õigesti viidanud asjaolule, et 26.09.2014 väljastatud projekteerimistingimuste punkt 2 on tema jaoks ilmselgelt koormava mõjuga (tuleb likvideerida olemasolev torupiire-teetõke). 5
39. HMS § 56 lg 1 näeb ette, et kirjalik haldusakt ja haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 3 näeb ette, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
40. Kohus leiab, et kuna projekteerimistingimused on reeglina käsitletavad soodustava haldusaktina, ei ole tulenevalt HKMS § 56 mõttest projekteerimistingimuste iga üksikpunkti (tingimuse) õiguslik põhjendamine enamikel juhtudel, eriti olukorras, kus nende väljastamise aluseks eksisteerivad piisavalt detailsed planeeringud, üldjuhul vajalik. Küll aga tuleb kohtu arvates projekteerimistingimustes täpsemalt põhjendada neid määratavaid tingimusi, mida saab käsitleda selgelt piirangutena või projekteerimistingimuste saajale otseselt mingit lahendust kohustavana. Käesoleval juhul on projekteerimistingimustes olemasoleva teetõkke likvideerimise kohustus käsitletav selgelt piirava või õigemini ehitist lammutama kohustava tingimusena ja seetõttu peavad selles olema välja toodud nende seadmise alused ja kaalutlused. Lisaks nende olemasolule tuleb kohtul kontrollida ka esitatud põhjenduste ja kaalutluste asjakohasust ja õiguspärasust.
41. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vaidlusaluses osas (torupiirde-teetõkke eemaldamine) haldusorgani kaalutlus haldusaktist nähtav ja selles osas kaebus põhjendatud ei ole. Vastustaja on toonud torupiirde eemaldamise põhjendusena esiteks selle ebaseadusliku püstitamist. Teiseks on selles punktis selgitatud, et Mustamäe elurajoonid on planeeritud vabaplaneeringualana, kus juurdepääsud kinnistutele on lahendatud avalike linnaruumi läbivate teedena ning nende sulgemine piirete, tõkkepuudega jne on linnaruumiliselt sobimatu. Kolmandaks võib projekteerimistingimustest näha, et vastustaja põhjendab sellise tingimuse andmist asjaoluga, et peab õigemaks reguleerida kinnistust läbisõitu liiklumärkide paigaldamisega.
42. Seoses toodud kaalutluste ja põhjenduste õigsuse hindamisega märgib kohus kõigepealt, et ta juba tuvastas eelnevalt, et tõele ei vasta vaidlustatud projekteerimistingimustes toodud väide, et teetõke on rajatud ebaseaduslikult ja selles osas sisulist vaidlust ei ole.
43. Nähtuvalt vastustaja vastusest kaebusele ei ole käesoleval hetkel enam sisulist vaidlust ka selle üle, et Sütiste tee 22 kinnistule ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks ettenähtud juurdepääsuteid ja haljasalade maad (transpordi- ja sotsiaalmaa). Sellest tulenevalt ei saa vastustaja põhjendada projekteerimistingimuste vastavat punkti vaba läbipääsu tagamise vajadusega teiste majade elanikele - eelkõige plaanidelt nähtuvalt Sütiste 24 ja 26 elanike - läbi kaebaja krundi. Samuti ei ole asjakohane projekteerimistingimustes toodud väide, et Mustamäe elurajoonid on planeeritud vabaplaneeringualana, kus juurdepääsud kinnistutele on lahendatud avalike linnaruumi läbivate teedena ning nende sulgemine piirete, tõkkepuudega jne on linnaruumiliselt sobimatu. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kaebaja kinnistul asuv tee ei ole määratud avalikku kasutusse ühegi õigusakti või lepinguga.
44. Kaebaja viitab kohtu arvates ka õigustatult üldplaneeringu seletuskirjale, milles on otseselt märgitud, et hoonetevahelise avaliku ruumi korrastamisel detailsemate planeeringute kaudu on vajalik nii palju kui võimalik likvideerida läbisõidud elamutevahelistest sisehoovidest. Nähtuvalt käesoleval hetkel olevast olukorrast, ongi kaebaja sulgenud füüsilise tõkkega läbisõidu Sütiste tee 24 ja 26 kruntidele oma hoovist, lähtudes sellest, et sõidutee on krundil eraomandis ja see pole määratud avalikuks kasutuses. Lisaks on kaebaja tähistanud ka tupiku märgiga teeotsa Sütiste tee poolt liikujale, et mitte tekitada liiklejates segadust võimaliku läbisõidu osas. Samuti on kõikidel eelnimetatud kruntidel vähemalt ühest otsast tagatud ligipääs pääste- ja 6 patrullteenistuse autodele. Nähtuvalt esitatud selgitustest ja fotodest, ei ole samas sisuliselt takistatud jalakäijate liikumine läbi kaebaja kinnistu.
45. Kohus märgib, et kompromissiläbirääkimistel pidas vastustaja otseselt võimalikuks läbipääsu edasist sulgemist, kuid selgitas, et eelistaks torupiirete asemel näha betoonkujusid, mis vastustaja arvates vastaksid rohkem vabaplaneeringu hoonestusmiljööle (vt. tl 33 ja 71-72).
46. Oma vastuses kaebusele tugineb vastustaja põhiliselt eelmises punktis viidatud väitele, leides, et projekteerimistingimused lähtuvad Mustamäe linnaosa üldplaneeringu seletuskirja p 1.1.3 kohasest arhitektuursest tingimusest, et tagada vabaplaneeringulise hoonestusmiljöö säilimine ja torupiirde kasutamine ei ole linnaruumiliselt esteetiline ega miljöösse sobiv.
47. Kohus on seisukohal, et ainuüksi nn. maitseotsustusele tuginedes ei ole õiguspärane sisuliselt nõuda eraomandisse kuuluvalt kinnistult sinna seaduslikult rajatud torupiirde kõrvaldamist. Kohus märgib, et Sütiste tee 22 krundi puhul tegemist on eraomandisse kuuluva krundi ja sellel teega, mis ei ole määratud avalikku kasutusse. Vastavalt Eesti Põhiseaduse § 32 valdab ja kasutab igaüks oma omandit oma parima äranägemise järgi, kui selleks ei ole seaduses sätestatud piiranguid. Käesoleval juhul ei tulene ühestki seadusest ega seaduse alusel antud õigusaktist piirangut püstitada vabaplaneeringuga alal torupiirdeid ühe eraomandiks oleva krundi piirides asuvale seaduslikult avalikuks kasutuseks mitte määratud teele. Kohus ei näe, et ilma vastavate kriteeriumite täpsema sätestamiseta planeeringus või ehitusmääruses (selliste piirangute näiteks võiks siin tuua katusekalded, palkelamute keeld, ehitiste suurim lubatud kõrgus) ei saa vastustaja seada vaidlusalustes projekteerimistingimustes seatud piirangut (kohustust kõrvaldada olemasoleva ja seaduslikult rajatud torupiire) tuginedes vabaplaneeringu miljöösse sobivusele või mittesobivusele. Paljalt sobivuse või mittesobivuse argumendile toetumine ei ole kooskõlas omandiõiguse kaitse põhiseadusliku alusnormi sisuga.
48. Kohus on seisukohal, et ka vastustaja põhjendus tõkkepiirde likvideerimiseks ja kinnistu läbisõidu reguleerimiseks liiklusmärkidega, ei anna alust pidada vaidlustatud tingimust õiguspäraseks. Kohus märgib siinkohal ainult seda, et ilmselgelt ei oleks autodega läbisõitu keelav liiklusmärk nii efektiivne, kui seda mitte võimaldav füüsiline takistus, ja sobiva vahendi suhtes valiku tegemine on muude piiravate asjaolude puudumisel (asjaolud, mis välistaks mingisuguse vahendi või kohustaks rakendama mingit kindlat vahendit) täielikult omaniku otsustada.
49. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb kaebus rahuldada ja tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
50. septembri 2014 väljastatud projekteerimistingimuste „PT206320 J. Sütiste tn 22 kinnistul parkla laiendamiseks ja heakorra projekteerimiseks“ punkt 2 osas, mis näeb ette teetõkke likvideeritavana näitamist parkla projektis.
51. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 7