Obsah (10)

§ 172§ 625§ 663§ 657§ 423§ 477§ 386§ 168§ 177§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-10182 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Kohtuasi 4.02.2016, Tallinn Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots H.C Schmidt

§ 172

lg 1) ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 50 eurot. Maakohus leidis, et avaldus vastab

-i nõuetele ja ei esinenud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kuna täidetud oli Brüsseli I määruse art-s 53 sätestatud vorminõuded, kuulus Saksamaa Liitvabariigi Landgericht Dortmund (Dortmundi Maakohtu) esimese astme kohtu 6.10.2014 määrus Eestis täidetavaks tunnistamisele puudutatud isiku suhtes. Määrus kuulub täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist (

§ 625lg 3; Brüsseli I määruse art 47 lg 3).

Määruskaebus

1. 8.01.2015 esitas puudutatud isik määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning piirata Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määruse alusel alustatud täitemenetlust kuni avaldaja ja puudutatud isiku vahelise Saksamaa kohtumenetluse lõpuni. Alternatiivselt palub puudutatud isik erandkorras täitemenetluse peatamist kuni avaldaja ja puudutatud isiku vahelise Saksamaa kohtumenetluse lõpuni. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohus võttis ekslikult avalduse menetlusse ja rahuldas selle. Dortmundi Maakohus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 805/2004 välja andnud Euroopa täitekorralduse tõendi. Määruse nr 805/2004 kohaselt on Euroopa täitekorraldusena kinnitatud otsus teises liikmesriigis täidetav ilma, et see vajaks täiendavalt täidetavaks tunnistamist. Euroopa täitekorralduse tõendi vaidlustamine on võimalik üksnes Saksamaal. Puudutatud isik kavatseb taotleda Euroopa täitekorralduse tõendi tagasivõtmist, kuna talle ei ole menetlust alustavat dokumenti kätte toimetatud vastavalt määruse nr 805/2004 art-tele 13 või
2. 2 Puudutatud isikule ei ole ka selgitatud nõude vaidlustamise võimalusi ja ta ei saanud menetluses oma seisukohti kaitsta. Lisaks ei ole puudutatud isikule kunagi kätte toimetatud Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määruses tsiviilasjas nr 10 O 63/13 viidatud Dortmundi Maakohtu 9.08.2013 tagaseljaotsust. Puudutatud isik ei ole teadlik, miks ja mille aluselt temalt kohtukulusid välja mõistetakse. Ebaõige on Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määruses sisalduv märge, et määrus toimetati puudutatud isikule 8.01.2015 kätte. Arusaamatuks jääb, miks maakohus otsustas määruse täidetavaks tunnistada Brüssel I määruse alusel. Täidetavaks tunnistamist pole tarvis. Kuna välja on antud Euroopa täitekorralduse tõend, puudub tegelikkuses Eesti kohtul Brüssel I määruse lisa V kohane tõend. Kummastav on, et Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määrus on tehtud vaid menetluskulude kohta ja sisulist lahendit kohtule ei esitatud. Dortmundi Maakohtu määrust ei saa tunnustada ka Brüssel I määruse art 34 lg 2 alusel, kuna otsus ei ole täidetav, sest on tehtud tagaselja ja kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta. Menetluse edasine käik
3. Avaldaja määruskaebuse osas seisukohta maakohtule ei esitanud.
4. 20.11.2015 esitas puudutatud isik maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse täiteasjas nr 027/2015/1755 täitemenetluse peatamiseks.
5. 20.11.2015 määrusega rahuldas maakohus esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2015/
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus kohustas avaldajat esitama seisukoht määruskaebuse osas hiljemalt 1.02.
3. Avaldaja vaidleb ringkonnakohtule esitatud seisukohas määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruse põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 17.08.2015 määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 4 ja § 659 alusel tühistada ning avaldus tuleb jätta

§ 423

lg 2 p 2 ja

§ 477lg 1 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus tühistab ka maakohtu 20.11.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2015/1755. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 477

lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud ekslikult tähelepanuta, et avaldaja pöördus kohtu poole õiguskaitsevajadust omamata. 3 Maakohus asus seisukohale, et kuna täidetud on Brüsseli I määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded (esitatud on kohtulahendi koopia ja määruse V lisas esitatud tüüpvormi kohane tunnistus), kuulub Saksamaa Liitvabariigi Landgericht Dortmund (Dortmundi Maakohtu) esimese astme kohtu 6.10.2014 määrus Eestis täidetavaks tunnistamisele puudutatud isiku suhtes. Maakohus jättis tähelepanuta, et praegusel juhul ei kuulu kohaldamisele Brüsseli I määrus, kuna avaldaja ei ole kohtule esitanud Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi alusel väljaantud tunnistust. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja esitas kohtule Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 menetluskulude kindlaksmääramise määruse, mille kohaselt on puudutatud isik kohustatud Dortmundi Maakohtu 9.08.2013 tagaseljaotsuse ja 11.04.2014 otsuse alusel hüvitama avaldajale menetluskulud (tl 4-6, tõlge tl 10-11). Koos Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määrusega on avaldaja esitanud Dortmundi Maakohtu poolt väljastatud Euroopa täitekorralduse tõendi 6.10.2014 määrusele (tl 7-9, tõlge 12-14). Selline Euroopa täitekorralduse tõend on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 määruse I lisa alusel. Määrus nr 805/2004 võimaldab võlausaldajal täita Saksamaa Liitvabariigis tehtud kohtulahendit ilma vahemenetluseta Eestis samadel tingimustel kui Eestis tehtud kohtulahendit. Saksamaa Liitvabariigis väljastatud Euroopa täitemenetluse tõendi väljastamist ei saa vaidlustada Eesti Vabariigi kohtus. Kuna avaldajal on Euroopa täitekorralduse tõend, ei ole tal vaja pöörduda kohtu poole Saksamaa Liitvabariigi Landgericht Dortmund (Dortmundi Maakohtu) esimese astme kohtu 6.10.2014 määruse Eestis tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Eespool toodust tulenevalt tuleb avaldus jätta õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu

§ 423

lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata ning maakohtu 17.08.2015 määrus tuleb tühistada. Harju Maakohtu 20.11.2015 määrusega rahuldas kohus puudutatud isiku esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas hagi tagamise abinõuna täitemenetluse täiteasjas nr 027/2015/1755.

§ 386

lg 4 ja § 477 lg 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus maakohtu 20.11.2015 hagi tagamise, kuna avaldus jääb läbi vaatamata. Menetluskulud 11. Kuna avaldus jääb läbi vaatamata, jäävad menetluskulud

§ 168

lg 2 ja

§ 477

lg 1 alusel avaldaja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh menetlust lõpetavas määruses. Kuna maakohus määras menetluskulud kindlaks summaarselt, teeb seda ka ringkonnakohus.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik palus avaldajalt maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses välja mõista menetluskulud kokku 1446 eurot 70 senti, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 1295 eurot 40 senti ja tõlkekulu 51 eurot 30 senti. Puudutatud isik taotles, et kohus märgiks, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude avalduse kohaselt on puudutatud isiku lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 10,2 h tunnitasuga 127 eurot + k/m. Puudutatud isik kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane. 4 Puudutatud isiku lepinguline esindaja on õigusabi osutamisel teinud järgmised toimingud: 27.08.2015 maakohtu 17.08.2015 määrusega tutvumine; konsultatsioonid kliendiga – 0,8 h; 28.09.2015 maakohtus toimikuga tutvumine – 1,1 h; 27.08.2015, 31.08.2015, 1.09.2015, 3.09.2015 kirjavahetus ja telefoniga suhtlemine avaldaja esindajaga, et saada Saksamaa Liitvabariigi Landgericht Dortmund (Dortmundi Maakohtu) esimese astme kohtu 6.10.2014 määrus – 1 h; 15.09.2015 Saksamaa Liitvabariigi Landgericht Dortmund (Dortmundi Maakohtu) esimese astme kohtu 6.10.2014 määrusega tutvumine ja konsultatsioonid kliendiga – 1,2 h; 26.10.2015 ja 27.10.2015 määruskaebuse koostamine – 3,1 h; 20.11.2015 esialgse õiguskaitse taotluse esitamine maakohtule – 2,5 h ning 20.11.2015 läbirääkimised puudutatud isikuga seonduvalt maakohtu 20.11.2015 määrusega – 0,5 h. Puudutatud isik palub välja mõista tasu tõlkimise eest 51 eurot 30 senti (6830 tähemärgi eest – 1800 tähemärki = 13 eurot 50 senti), kuna avaldaja esitas Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määruse vaid saksa keeles. Puudutatud isik kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlusega. Avaldaja puudutatud isiku menetluskuludele vastuväidet ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu 17.08.2015 määruse analüüsiga seonduv menetluskulu 1,9 h (0,8 + 1,1) ülemäära suur, arvestades määruse mahtu ja sisu. Maakohtu määruse põhjendav osa oli 1,5 lk ning sisaldas suures osas viiteid erinevatele õigusnormidele. Isegi kui maakohus edastas puudutatud isikule 17.08.2015 määruse esmalt üksnes osaliselt, ei ole käesolev vaidlus sedavõrd mahukas, mis õigustaks maakohtu 1,5 lk määrusega tutvumist 1,9 h. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks 17.08.2015 määrusega tutvumisel ja konsultatsioonil kliendiga 1,5 h (0,4 + 1,1). 27.08.2015, 31.08.2015, 1.09.2015, 3.09.2015 kirjavahetus ja telefoniga suhtlemine avaldaja esindajaga on ringkonnakohtu arvates kokku põhjendatud ja vajalik 0,5 h ulatuses, arvestades, et vahetatud 4 e-kirja on kõik mõnerealised. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku õigusabikulud 1,2 h 15.09.2015 Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määrusega tutvumisel ja konsultatsioonil kliendiga ei ole põhjendatud ja vajalikud, kuna puudutatud isik sai Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määrusega tutvuda 28.09.2015 Harju Maakohtus toimikuga tutvudes ning toimikuga tutvumise kulud on põhjendatud avaldajalt ka välja mõista. Määruskaebuse koostamisel peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 2 h, arvestades kaebuse sisulise osa mahtu 1 lk. Ajakulu 20.11.2015 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega ja maakohtu 20.11.2015 määrusega seonduvate läbirääkimistega puudutatud isikuga on põhjendatud ja vajalikud kokku 1,5 h (1 + 0,5), arvestades taotluse ja määruse mahtu ning sisu. Nii esialgse õiguskaitse taotluse sisulise osa kui ka 20.11.2015 määruse maht olid ca 1 lk. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku taotlus tõlkekulude 51 eurot 30 senti väljamõistmiseks avaldajalt ei ole praegusel juhul põhjendatud ja jääb rahuldamata. Puudutatud isiku esindajal oli võimalus tutvuda tõlgitud Dortmundi Maakohtu 6.10.2014 määrusega Harju Maakohtus toimikuga tutvudes, mida puudutatud isiku esindaja hiljem (28.09.2015) ka tegi. Seega puudus puudutatud isikul vajadus 6.10.2014 määruse tõlkimiseks. Tutvunud menetluskulude nimekirjaga ja kohtumenetluses esitatud dokumentide mahu ja sisuga, leiab ringkonnakohus, et menetluskulud puudutatud isiku poolt taotletud mahus on eeltoodust tulenevalt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kogumis on puudutatud isiku põhjendatud kulud õigusabile maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses 5,5 h (1,5+0,5+2+1,5). Kuna puudutatud isikut on esindanud nii advokaat kui vandeadvokaat, vastab nende õigusabi tunnihind 127 eurot ilma k/m-ta asja keerukusele ning ei ole ülemäära kõrge. Seega on põhjendatud ja vajalik mõista avaldajalt puudutatud isiku maakohtu ja apellatsioonimenetluse 5 kulude hüvitiseks välja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulu kokku 798 eurot 50 senti (50+50+127x5,5). Arvestades eeltoodut on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu ning ringkonnakohtu menetluses 798 eurot 50 senti. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb

§ 177

lg 4 alusel avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6