1-15-2078/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2078 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Pavel Belov (isikukood 38701083712), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja Pavel Belovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pavel Belov tunnistati Harju Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel 2 aastat 2 kuud vangistust, ning KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. oktoobril 2014 ja lõpeb
10. detsembril
11. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega avanes P. Belovil
12. novembril
14. Tartu Maakohtu
15. jaanuari
16. a määrusega jäeti P. Belov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 Kohtu arvates on P. Belovi vabanemisjärgsed elutingimused üldiselt head. P. Belovil on olemas elukoht, teda toetavad ema ja isa ning töökoha garanteerib XXX OÜ. Karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas on P. Belov olnud hõivatud rehabiliteeriva tegevusega: osales vahistatutele suunatud terviserühmas, suitsetamisest loobumise nõustamisel ja sõltlaste rühmas. Tartu Vanglas töötab P. Belov alates
17. augustist 2015 majandusabitöölisena. 2.2 Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele on kohus seisukohal, et P. Belovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine seadusega selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. P. Belovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemad karistused ei ole olnud tulemuslikud, sest P. Belov kannab juba kuuendat reaalset vangistust. Toimepandud kuriteod on olnud eriliigilised. P. Belovi on karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, röövi, omastamise, rahapesu, arvutikelmuse ja valeütluste/valevande andmise eest. Käesolev vanglakaristus on mõistetud omastamise, narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning selle edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Ka karistuse kandmise ajal ei ole P. Belov suutnud kehtiva korra kohaselt käituda. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on määratud
18. oktoobril
19. Sõnades on P. Belov väljendanud küll soovi kuritegelikust käitumisest loobuda ja asuda õiguskuulekalt elama, kuid oma käitumisega vangistuse jooksul ta seda kinnitanud ei ole.
20. P. Belov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 P. Belov palub kohtul veel kord hinnata KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. P. Belovil on vangistusest vabanedes olemas elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Kuriteo toimepanemise asjaolud on vaid üks tegur, mida kohtul tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta. Ebaõige on välistada ennetähtaegne vabastamine, arvestades ainult kuriteo toimepanemise asjaolusid ning jättes muud seaduses loetletud asjaolud hindamata. 3.2 Maakohus on jätnud P. Belovi positiivselt iseloomustavad asjaolud piisavalt arvesse võtmata. Vabanemisel on P. Belovil plaan asuda tööle. Tal on olemas elukoht ning isa ja ema, kes teda toetavad. Karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas osales ta mitmetes rehabiliteerivates tegevustes ja Tartu Vanglas osaleb tööhõives. Tartu Vangla toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Sellist seisukohta tuleb lugeda kaalukaks, kuivõrd vangla puutub erinevate ametnike kaudu kinnipeetavaga pidevalt kokku. P. Belov on ära kandnud enam kui poole mõistetud karistusest, mis on piisavalt pikk aeg nii riikliku hukkamõistu avaldamiseks kui ka isiku suunamiseks õiguskuulekale teele. Süüdimõistetu hinnangul on tema resotsialiseerumisväljavaated ennetähtaegse vabanemise korral paremad kui karistusaja täielikul ärakandmisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P. Belovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
22. Seoses P. Belovi taotlusega veel kord hinnata KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks selgitada, et määruskaebemenetluses ei toimu sama asja teistkordset käsitlemist teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine määruskaebuse piires. Seega on ringkonnakohtu ülesandeks hinnata, kas 2 maakohus on määrust tehes õigesti kohaldanud materiaalõigust ning kinni pidanud kriminaalmenetluse reeglitest.
23. Määruskaebuses rõhutab P. Belov ennast positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning leiab, et maakohus ei ole teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes nendega piisavalt arvestanud. Kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohtu määrus sisaldab piisavalt selgeid ja arusaadavaid põhjendusi selle kohta, miks P. Belovi ennetähtaegne vabastamine selleks esimese võimaluse avanemisel ei ole KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid hinnates põhjendatud. Seejuures on maakohus arvestanud kõigi P. Belovi positiivselt iseloomustavate asjaoludega. Süüdimõistetu kaebus ei sisalda uusi, seni kohtule teadmata olevaid asjaolusid, mis maakohtu järelduse kahtluse alla seaksid või selle ümber lükkaksid. Asjaolu, et P. Belov maakohtu seisukohaga ei nõustu, ei muuda kohtumäärust põhjendamatuks ega anna alust selle tühistamiseks.
24. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus