MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Mati Kartau ja Maili Lokk 11.07.2013, Tartu Haldusasi OÜ Kaares Kinnisvara kaebus Eesti Haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutuse nr 2-45/952-5 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 11.06.2013. a määrus OÜ Kaares Kinnisvara määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-1237 Kaebaja OÜ Kaares Kinnisvara Vastustaja Eesti Haigekassa RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Kaares Kinnisvara määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 11.06.2013. a määrus. 2. Teha asjas uus määrus, millega peatada Eesti Haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutuse nr 2-45/952-5 täitmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutusega nr 2-45/952-5 kohustati OÜ-d Kaares Kinnisvara tasuma haigekassale 422 494,79 eurot, kuna kohtumenetluses kriminaalasjas nr 1-11-1409 tuvastati, et Eesti Haigekassa maksis alusetult OÜ Kaares Kinnisvara kaudu Janika Kaaresele esitatud töövõimetuslehtede alusel 6 610 607 krooni ehk 422 494,79 eurot perioodil 2005–2010. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lg 4 sätestab, et kui ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või RaKS § 61 lg-s 1 nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. 2. OÜ Kaares Kinnisvara esitas 06.06.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud ettekirjutuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas OÜ Kaares Kinnisvara esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus ettekirjutuse täitmise peatada. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt võib ettekirjutuse täitmise peatamata jätmine tuua kaasa situatsiooni, kus vastustaja alustab kaebaja suhtes täitemenetlust. Ettekirjutuse sundtäitmine paneb kaebaja raskesse majanduslikku olukorda, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed, so kaebaja majandustegevuse seiskumine ja seejärel pankrot. Kuna kaebaja põhitegevusala on kinnisvara haldus ja üürileandmine, siis võib sundtäitmise käigus juhtuda, et nõue pööratakse kaebajale kuuluva kinnisvara vastu. Kui täitemenetluse käigus kaebaja kinnisvara võõrandatakse, ei ole kaebajal võimalik enam oma majandustegevust jätkata. Täitemenetluse alustamine toob kaebaja jaoks kaasa täiendavad kulud. Lisaks võib juhtuda, et kohtumenetluse käigus tuvastatakse vaidlusaluse ettekirjutuse õigusvastasus, kuid sel juhul ei ole enam võimalik läbiviidud täitemenetluse käigus võõrandatud vara taastada, mistõttu on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Vaidlusaluse ettekirjutuse peatamata jätmiseks puudub oluline avalik huvi, sest juhul, kui kohtumenetluses selgub, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane, lükkub ettekirjutuse täitmine peatamise tõttu vaid edasi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta täitemenetluse läbiviimist, sest täitemenetluse läbiviimine lükkuks vaid edasi ja seda oleks võimalik läbi viia ka hiljem, eriti arvestades asjaolu, et kaebajale kuuluvale kinnisvarale on seatud käsutamise keelumärked vastustaja kasuks. 3. Tartu Halduskohtu 11.06.2013. a määrusega jäeti OÜ Kaares Kinnisvara esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole kinnitust leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kahjustaks pöördumatult kaebaja õigusi või osutuks kohtuotsuse täitmine hilisemalt selle jõustumisel võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib ka see, et kaebaja võib lõppkokkuvõttes vältida oma kohustuste täitmist. Avalikes huvides on vaja tagada, et vaidlustatud haldusakti täitmise võimaluse ei langeks üldse ära ning et haldusakti täitmine ei muutuks hilisemalt oluliselt keerukamaks. Kaebuse rahuldamise korral on aga kaebajal õigus kohtumenetluse käigus alusetult kinnipeetud summade tagastamisele. Kuna kokkuleppemenetluses arestiti kaebajale kuuluvad kinnistud vastustaja nõude katteks, pidi kaebajale juba 10.05.2011 olema selge, et haigekassa nõude täitmata jätmisel toimub kaebajale kuuluvate kinnistute müük, vastavalt oleks pidanud sellega arvestama ka majandustegevuses. Kui kaebaja oleks kinnistute müüki soovinud vältida, oleks selleks olnud piisavalt aega – rahuldada haigekassa nõue või anda nõusolek kinnistute võõrandamiseks, vältides sellega asjatut kohtuskäimist. Maakohtu otsuse tegemisest on möödas üle kahe aasta, haigekassa nõue on aga suuremas osas rahuldamata, mistõttu on õiguskaitse kohaldamine põhjendamatu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Kaares Kinnisvara esitas 26.06.2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11.06.2013. a määruse tühistada ning kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjendused:
- a)Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63334 tuvastati, et Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsusega ei pandud kaebajale kohustust taluda oma kinnistute sundmüüki Peeter Kaarese kontrollikohustuse täitmiseks. Järelikult ei ole kaebaja kriminaalasjas nr 1-11-1409 kokkuleppemenetluses nõustunud oma kinnistute sundmüügiga. Seega ei ole halduskohtu väide, et kaebaja pidi juba kokkuleppemenetluses arvestama oma kinnistute võõrandamisega P. Kaarese kontrollkohustuse täitmiseks absoluutselt õige. Tulenevalt Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsusest pidi kaebaja kokkuleppemenetluses arvestama oma kinnistute koormamisega keelumärgetega P. Kaarese kontrollkohustuse tagamiseks, mitte kinnistute võõrandamisega. Seega võib esialgse õiguskaitse mittekohaldamise tagajärjel sundtäitmine sattuda vastuollu nimetatud Tartu Maakohtu otsusega. Vastuolu seisneb selles, et P. Kaarese, so kaebaja suhtes kolmanda isiku 2 kontrollkohustuse täitmise tagamise asemel täidetakse kinnistute arvelt kaebaja enda kohustust, millest tulenevalt P. Kaarese kontrollkohustuse täitmist ei taga enam midagi.
- b)Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata ja vaidlusaluse ettekirjutuse täitmiseks kaebaja kinnistud sundvõõrandatakse ning hiljem kohtuotsusega ettekirjutus tühistatakse, on sundtäitmine toimunud õigusvastase haldusakti alusel. Kaebajal puuduks võimalus täitemenetluses võõrandatud kinnistute tagasisaamiseks, kuna enampakkumisel kinnistud ostnud isik on asja heauskne omandaja. Kinnistute võõrandamine lõpetaks kaebaja majandustegevuse, milleks on kinnisvara haldus ja üürileandmine.
- c)Kaebajal ei ole võimalik oma kohustuste täitmist vältida, sest Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsusega on kaebajale kuuluvatele kinnistutele vastustaja kasuks seatud keelumärked. Järelikult ei ole kaebajal oma kinnistutega võimalik tehinguid sooritada, et kohustuste täitmist vältida. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too vastustajale kaasa negatiivseid tagajärgi, sest kaebaja vara säilimine on tagatud ka juhul, kui ettekirjutus tunnistatakse seaduslikuks, mistõttu on ettekirjutuse täitmine kinnistute arvel võimalik ja garanteeritud, sest keelumärgete kustutamise üle on kontroll ainult vastustajal.
- d)Vaidlusaluse ettekirjutuse peatamata jätmiseks puudub oluline avalik huvi, sest juhul, kui kohtumenetluses selgub, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane, lükkub ettekirjutuse täitmine peatamise tõttu vaid edasi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta täitemenetluse läbiviimist, sest täitemenetluse läbiviimine lükkuks vaid edasi ja seda oleks võimalik läbi viia ka hiljem, eriti arvestades asjaolu, et kaebajale kuuluvale kinnisvarale on seatud käsutamise keelumärked vastustaja kasuks. 5. Eesti Haigekassa vastuses leitakse, et OÜ Kaares Kinnisvara määruskaebuses tuleb jätta rahuldamata ning et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust. Vastuse põhjendused:
- a)Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Vastustaja hinnangul ei lähe kaebaja suhtes võimalikult kohaldatav täitemenetlus ja vara võimalik sundmüük selle raames vastuollu Tartu Maakohtu 10.05.2011. a kohtuotsusega. Vastustaja eesmärk ei ole hoida tagatist P. Kaarese kontrollkohustuse täitmise tagamiseks, vaid saada tagasi kuriteoga tekitatud kahju. Siinkohal vastustaja vastuolu nimetatud otsusega ei näe. Kaebajale pidi juba kinnistutele aresti seadmise nõusoleku andmisel olema selge, et haigekassa nõude täitmata jätmisel toimub lõppkokkuvõttes kaebajale kuuluvate kinnistute müük. Kui peaks ilmnema, et vastustaja ettekirjutus kuulub tühistamisele, on kaebajal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Vastustaja seisukohalt sellise kahju hüvitamise nõude rahuldamisel vara hulk ei vähene, vaid toimub vähem likviidse vara vahetumine likviidsema vara vastu.
- b)Vastustaja hinnangul on esitatud kaebus perspektiivitu. Kuigi halduskohus ei ole 11.06.2013. a määruses kaebuse perspektiivituse küsimust käsitanud, siis annab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tunnistust sellest, et halduskohus ei ole kaebuse eduväljavaateid suureks pidanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et OÜ Kaares Kinnisvara määruskaebus tuleb rahuldada ja esialgse õiguskaitse korras peata Eesti Haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutuse nr 2-45/952-5 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas. 7. HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning 3 haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2004. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-76-04, p 6). Lisaks tuleb HKMS § 249 lg 3 järgi esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 8. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul esialgset õiguskaitset kohaldada eelkõige seetõttu, et halduskohtule esitatud kaebust ei saa käesoleva hetke seisuga lugeda ilmselgelt perspektiivituks. Nimelt on kaebuse põhjendustes muuhulgas sedastatud, et Eesti Haigekassa nõue on kaebaja arvates olulises osas aegunud, kuna haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutusega on RaKS § 62 lg 4 alusel nõutud kaebajalt välja alusetu rikastumise teel saadud summa. Arvestades seda, et ravikindlustuse seadus ei sätesta alusetu rikastumise nõude aegumistähtaega, tuleb kaebaja arvates vastava küsimuse lahendamiseks pöörduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 poole, mis sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Käesoleva asja materjalides viitab kaebaja ka sellele, et Eesti Haigekassa võis olla kaebaja vastu alusetu rikastumise nõude esitamise võimalusest ja vajadusest teadlik juba 2008. a, mil alustati kriminaalmenetlust uurimaks, kas J. Kaaresele on alusetult makstud välja töövõimetushüvitist. Lisaks on J. Kaarese enda suhtes juba tehtud 26.11.2010 ettekirjutus RaKS § 62 lg 3 alusel ja see ettekirjutus on tehtud enne Tartu Maakohtu 10.05.2011. a otsust kriminaalasjas nr 1-11-1409. Viimatimainitud ettekirjutus on vaidlustatud halduskohtumenetluses haldusasja nr 3-11-1007 raames. Seega viitavad mitmed asjaolud sellele, et Eesti Haigekassa nõue võib teatud ulatuses olla aegunud. Ühtlasi ei oleks potentsiaalselt aegunud nõude alusel mõistlik täita haigekassa 07.05.2013. a ettekirjutust. Juhul, kui halduskohtumenetluse lõpptulemina saab kinnitust kahtlus nõude osalise aegumise osas, tuleb võtta meetmeid taastamaks olukorda, kui ettekirjutust ei oleks täitma asutud. Samas võivad selleks ajahetkeks olla kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. Halduskohus ega ka vastustaja ei ole sellele kaebaja poolt välja toodud aspektile vaidlusaluses määruses ega vastustes tähelepanu pööranud. Küsimusele, kas TsÜS § 151 lg 1 on antud ettekirjutuse puhul kohaldatav ja kui on, siis kas ettekirjutus on tervikuna või osaliselt kehtiv, tuleb vastus seega leida põhiasja menetlemise käigus, kuid arvestades sellise vastuväite esinemist, peab ringkonnakohus mõistlikuks ja otstarbekaks asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. 9. Esialgse õiguskaitse kohaldamine käesolevas asjas ei riku ringkonnakohtu hinnangul ka avalikke huve, kuna kaebajale kuuluvatele kinnistutele on seatud keelumärked kinnisasja käsutamise keelamiseks vastustaja kasuks (vt tl 32–37). Seetõttu puudub kaebajal endal õigus talle kuuluvaid kinnistuid käsutada, so võõrandada või nendega muid tehinguid sooritada ning nende arvel on vastustajal võimalik ka pärast vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasuse ja kehtivuse kohtuliku kontrolli lõppemist vajalikud summad kätte saada. 4 Madis Ernits Mati Kartau 5 Maili Lokk