3-15-2554/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2554 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Babitševi kaebus Tartu Vangla
2. augusti 2015 käskkirja nr 6-1/970 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Vladimir Babitšev Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. veebruar
6. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Vangla kinnipeetava Vladimir Babitševi suhtes kohaldati 06.08.2015 käskkirjaga nr 61/970 täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a jalutuskäigul värskes õhus) ja ametnike sisenemisel kambrisse. V. Babitšev esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 18.09.2015 vaideotsusega nr 1-11/502-2 rahuldamata.
8. 08.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse V. Babitševi kaebus, milles ta nõudis Tartu Vangla 06.08.2015 käskkirja nr 6-1/970 tühistamist ning sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
9. Tartu Halduskohus jättis 19.10.2015 rahuldamata kaebaja taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tagastas kaebuse hüvitamisnõude osas. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. 1
10. 29.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, mispeale võttis kohus 02.11.2015 kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse ning kohustas vastustajat sellele kirjalikult vastama.
11. Tartu Vangla palub 18.11.2015 kirjalikus vastuses kaebusele see rahuldamata jätta.
12. Tartu Halduskohus määras 19.11.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 30.12.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 29.01.
14. 09.12.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
15. V. Babitšev selgitab, et 06.08.2015 kell 9.10 – 9.30 kutsus teda välja valvur Sirje Kaasik ja teatas, et teda kutsub perearst. Kui ta väljas E4 eluosakonnast, palus ta luba pöörduda valvur Paul Jermolajevi poole, et saada väljavõtet vanglasisesest isikuarvest. Ta koputas kabineti uksele, pistis pea ukse vahelt sisse ja palus P. Jermolajevit. Kabinetis nägi ta Sirli Naha, kes käskis tal ukse kinni panna. Kaebaja märgib, et kui ta selgitas, et pöördus P. Jermolajevi poole ning temaga pole vaja sellisel toonil rääkida, muutus S. Naha agressiivseks ja hakkas karjuma, et ta kabinetist välja läheks. Samas ei saanud ta kabinetist väljuda, kuna ta oli kabineti piiridest väljas ukse juures. Pärast seda pöördus ta tagasi eluosakonda, soovides kirjutada juhtunu kohta kaebust. Mõne aja pärast tuli osakonda üksuse juht Joel Ruubel, kes käskis kõigil kambritesse minna. Osakond suleti ning pärast tuldi ja öeldi kaebajale, et ta paneks asjad kokku ning nii ta lukustatud kambrisse paigutatigi.
16. Kaebaja rõhutab, et kui ta poleks saanud valvur S. Kaasiku käest luba kabinetti sisenemiseks, oleks valvur selle kohta ettekande kirjutanud. Samuti ei sekkunud olukorda S. Kaasik ega P. Jermolajev hoolimata tema väidetavast ohtlikust käitumisest. P. Jermolajevi väidet, et ta andis käsu kaebajal kabinetist lahkuda, teised tunnistajad ei kinnita. Julgeolekuabinõude kohaldamist on põhjendatud ka väidetava 23.07.2015 füüsilise konfliktiga, kuigi ringkonnaprokuratuuri 10.09.2015 otsusest selgub, et hoopis teda rünnati. Ükski vanglaametnik ei kinnita S. Naha väidet, et ta lükkas teda kabinetist välja. Asjaga seotud menetlusi viisid läbi ametnikud, kes töötavad ühes kabinetis ning objektiivsest menetlusest ei saa juttu olla, kui 06.08.2015 käskkirja koostas S. Naha ise. Dokumente ei tutvustatud talle ka arusaadavas keeles, kuna ta ei valda eesti keelt. Vastustaja vastuväited
17. Tartu Vangla selgitab, et 14.09.2015 käskkirjaga nr 6-1/1187 lõpetati V. Babitševi suhtes käeraudade kohaldamine ning 10.11.2015 käskkirjaga nr 6-1/1392 lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine täies mahus. 06.08.2015 käskkirja kohaselt on kaebaja näol tegemist isikuga, kes on ohtlik vanglas viibivatele isikutele, ohustades seeläbi vangla üldist julgeolekut. Kaebaja ei allunud ametnike korduvatele korraldustele kabineti uks sulgeda ning ta hakkas hoopis karjuma, et ta ei lähe enne ära, kui saab soovitud väljavõtte. Ametnik, kes takistas kaebaja sissepääsu kabinetti, tundis end ohustatuna, sest kaebaja kehahoiak oli ründav ja ähvardav, ettepoole kallutatud, käed küünarnukist kõverdatud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ka kaebaja poolt uute võimalik intsidentide toimepanemise ennetamisele ja julgeolekuriskide 2 vähendamisele. Ka Riigikohus on oma otsuse asjas nr 3-3-1-33-10 punktis 12 selgitanud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline ning nõutav ei ole, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Kaebaja agressiivne käitumine on tõendatud Mairit Tiigivee 03.09.2015 e-kirja, P. Jermolajevi 03.09.2015 seletuse, P. Jermolajevi 17.09.2015 kinnituse, S. Kaasiku 03.09.2015 seletuse ning 06.08.2015 koostatud ettekandega nr
18. Selliselt käituva kinnipeetava eraldamine suuremast hulgast kinnipeetavatest on oluline vanglas üldise julgeoleku tagamiseks. Ka ohjeldusmeetmete kasutamine oli põhjendatud, ennetamaks võimalikke ründeid vanglaametnike vastu.
19. Seoses kaebaja väidetega 24.07.2015 füüsilise konflikti osas, millele vaideotsuses vangla tugines, märgib vastustaja, et käesoleval juhul ei oma tähtsust see, kas füüsilise ründe pani toime kaebaja või keegi teine, sest füüsilises konfliktis osales ta siiski. Sellele intsidendile on vaideotsuses viidatud kui kaebaja varasemat käitumist iseloomustavale materjalile. Ka varasemalt on kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud ning ka varasemalt on tema käitumine olnud üleolev ja agressiivne. Kohtu seisukoht
20. Tartu Vangla 06.08.2015 käskkirjaga nr 6-1/970 kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja kehakultuuriga tegelemise keelamist ja ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist kinnipeetava viibimisel väljaspool kambrit (v.a jalutuskäigul värskes õhus) ja ametnike sisenemisel kambrisse. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt kohaldati V. Babitševi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et 06.08.2015 kaebaja korduvalt ignoreeris vanglaametnike korraldusi, käitus agressiivselt ning oli ohtlik vanglas viibivatele isikutele, ohustades seeläbi vangla üldist julgeolekut. 14.09.2015 käskkirjaga nr. 6-1/1187 lõpetati kaebaja suhtes osaliselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (käeraudade kasutamine) ning 10.11.2015 käskkirjaga nr 6-1/1392 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 10.11.2015 täies mahus.
21. Vaidlustatud otsuses tugines Tartu Vangla sellele, et julgeolekuabinõude kohaldamise tingis asjaolu, et kaebaja näol on tegemist ohtliku kinnipeetavaga, kes võib olla ohtlik teatud ametnikele ja oli võimeline ründama ametnikke, kaebaja ametnike nõudmistele ei reageerinud ning muutus agressiivseks, hakkas karjuma ja nõudis talle vajalikku dokumenti ja ähvardas, et ei lähe ära enne, kui saab soovitud väljavõtte. Ametnik, kes temaga suhtles, tundis end ohustatuna, sest kaebaja kehahoiak oli ründav ja ähvardav, ettepoole kallutatud, käed küünarnukist kõverdatud. Käskkirjas on põhjalikult kirjeldatud kaebaja käitumist intsidentide käigus, on analüüsitud võimalike meetmete kasutamist kaebaja suhtes ning on esile toodud põhjused ja asjaolud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks (tl 35-36).
22. Kohus leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ka kaebaja poolt uute võimalike intsidentide toimepanemise ennetamisele, julgeolekuriskide vähendamisele, s.o võimaliku ohu elimineerimisele ja tulevikus samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks. Seega kohus peab esmalt kontrollima, kas olid konkreetsed alused VangS § 69 lõike 1 kohaldamiseks ja teisalt kas on tegemist ennetuslikku laadi meetmetega, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või 3 tõkestaval eesmärgil, mitte karistuslikul eesmärgil. Riigikohus on oma otsuse asjas nr 3-3-133-10 punktis 12 selgitanud varasemale praktikale tuginedes, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline ning ei ole nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oleks tuvastatud distsiplinaarmenetluse reeglite järgi rikkumine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vanglateenistusele seadusest tulenev õigus võtta tarvitusele seaduses loetletud faktiliste asjaolude ilmnemisel meetmed võimaliku õigusrikkumise ärahoidmiseks, kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks.
23. Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on prognoosotsus, mille tegemisel tuleb võtta seisukoht, kas isik on lähitulevikus vangla julgeolekule ohtlik või mitte. Käesoleval juhul asus Tartu Vangla seisukohale, et kaebaja oli ohtlik teiste elule ja tervisele. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaitsva õigushüve kahjustus oli tõenäoline ja vastustaja võttis õiguspäraselt tarvitusele seaduses ettenähtud abinõud, mis olid vajalikud võimaliku õigusrikkumise ärahoidmiseks. Vanemvalvur S. Naha 06.08.2015 ettekande kohaselt kaebaja ei täitnud kolme vanglaametniku (P. Jermolajev, S. Kaasik ja S. Naha) mitmekordseid korraldusi; karjus ja röökis, seisis kabineti ukse vahel ja ei lubanud seda kinni panna; tema kehahoiak oli ründav ja ähvardav, ettepoole (tema suunas) kallutatud, käed olid küünarnukist kõverdatud. S. Naha sõnul tundis ta end ohustatuna (tl 36 pöördel).
24. üksuse valvuri P. Jermolajevi selgituses ettekande nr 3953 juurde on märgitud, et kaebaja ei täitnud mitmeid S. Naha ja tema korraldusi, oli äärmiselt ärritatud, tema liigutused olid järsud ja agressiivsed, ta tõstis häält ja rääkis väga valjuhäälselt, oli äärmiselt ebaviisakas ja agressiivne (tl 40). Täiendavates kirjalikes selgitustes vanglaametnikud S. Kaasik, P. Jermolajev, M. Tiigivee kinnitasid, et kaebaja eiras korraldusi, karjus, oli agressiivne, olukord oli äärmiselt pingeline (tl 37, 38 ja 39).
25. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud õigusvastaselt. Vaidlusaluses käskkirjas on viidatud kaebaja käitumisele ning seda just seoses 06.08.2015 episoodiga ning kinnipeetava poolt sooritatud mitteallumisega ja seisukohaga, et puudub igasugune õigustus ning vangla jaoks ei ole oluline, milline oli kinnipeetava poolt toime pandud rikkumise põhjus Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Kohtu hinnangul ei saa täiendavaid julgeolekuabinõusid jätta kohaldamata üksnes seetõttu, et kaebaja arvates ei käitunud ta agressiivselt, kui on tuvastatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud.
26. Kirjeldatud olukorras olid kohtu hinnangul täidetud VangS § 69 lõike 1 kohaldamise eeldused, kuna kaebaja võis tõepoolest vangla kontekstis kujutada ohtu teistele isikutele ning vangla üldisele julgeolekule. Kohtu arvates on oluline silmas pidada, et vangla on oma iseloomust tulenevalt asutus, mille julgeoleku tagamiseks on vältimatult vajalik reageerida kinnipeetava väljakutsuvale ja ähvardavale käitumisele preventiivselt. Seetõttu peab kohus kohaldatud meetmeid proportsionaalseteks.
27. Vaidlustatavas käskkirjas on põhjalikult kirjeldatud, miks on vaja kohaldada kaebaja suhtes vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist ning lukustatud kambrisse paigutamist (tl 35 pöördel). Kohtu hinnangul kaebaja oli ohtlik vangla üldisele julgeolekule ning vanglaametnikele ja tema kohta kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud on õiguspärased ja puuduvad alused vaidlustatava käskkirja tühistamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. 4
28. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5