← Eesti

3-11-2045/13

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

  1. november 2012, Tartu 3-11-2045 R.V. kaebus Viru Vanglalt saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 273,55 eurot Tartu Halduskohtu 27.09.
  2. a määrus R.V. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja R.V. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata 27.09.
  3. a määrus muutmata. ja Tartu Halduskohtu EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. R.V. esitas 17.08.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vanglalt saamata jäänud töötasu väljamõistmist summas 273,55 eurot. Kaebuse kohaselt töötas ta Viru Vangla 22.10.
  5. a käskkirja nr 6.-2/1039-T alusel finants- ja majandusosakonnas majandustööde abitöölisena ajavahemikus 25.10.2010-24.11.2011 täiskohaga, so 7 päeva nädalas. Vangla pidanuks Vabariigi Valitsuse 23.11.
  6. a määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 alusel maksma kaebajale täistööajaga töötava kinnipeetava töötasu alammäära vangla pakutaval tööl, so 95,87 eurot kuus. Tegelikult sai ta aga
  7. a oktoobris kätte ainult 169,20 krooni, novembris 1103 krooni, detsembris 1574,10 krooni,
  8. a jaanuaris 10,54 eurot, veebruaris 52,85 eurot, märtsis 51,61 eurot, aprillis 45,96 eurot ja mais 38,33 eurot. Eeltoodust tekkiski vahe 273,55 eurot. Tartu Halduskohtu 27.09.
  9. a määrusega tagastati R.V. kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaevatava toiminguga ilmselgelt rikutud kaebaja õigusi ja töötasu on kaebajale makstud õiguspäraselt. Viru Vangla 22.10.
  10. a käskkirjas nr 6.-2/1039-T määrati kaebaja tööle tunnitasuga 9,90 krooni ehk 0,63 eurot ning Vabariigi Valitsuse 23.11.
  11. a määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 1 kohaselt arvestatakse sellisel juhul tööaega tundides. Töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et täistööaja puhul töötab töötaja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Sama sätte lg 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Lähtuvalt eeltoodust peaks täistööajaga töötav kinnipeetav töötama seega igas kuus 40 tundi nädalas, mida kaebaja aga teinud ei ole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  12. R.V. esitas 11.10.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 27.09.
  13. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega saata asi menetlusse võtmiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus alusetult kitsendanud kaebaja kaebeõigust. Töötasu maksmata jätmisega on vangla riivanud kaebaja omandiõigust ja tekitanud talle varalise kahju. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et talle makstakse töötasu vastavalt tööle määramise käskkirjas märgitule, so 95,87 eurot kuus. TLS ei ole antud asjas kohaldatav, kuna kinnipeetaval puudub lepingusõlmimise vabadus. Halduskohus on kaebuse tagastamise määruses asunud sisuliselt hindama vangla akti või toimingu õiguspärasust, mis kohtupraktika kohaselt saab toimuda üksnes kohtuotsuses.
  14. Viru Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on määruskaebus alusetu ning vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 27.09.
  15. a määruses väljatooduga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja Tartu Halduskohtu 27.09.
  17. a määrus tuleb jätta muutmata.
  18. HKMS vr § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.
  19. a määruses asjas nr 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.
  20. juuni
  21. a määruses asjas nr 3-3-1-20-10 on Riigikohus märkinud, et HKMS vr § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HKMS vr § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik.
  22. Esitatud kaebuses nõudis R.V. Viru Vanglalt saamata jäänud töötasu 273,55 eurot väljamõistmist, leides et ta töötab koristajana täiskohaga ning vangla peaks talle töötasuna maksma 95,87 eurot kuus. Viru Vangla 11.08.
  23. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kirjast nr 6-16/26193-1 nähtuvalt määrati kaebaja tööle majandustöödele abitöölisena tunnitasuga 9,90 krooni (0,63 eurot). Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382 vastu võetud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et ajatööaega arvestatakse tundides ning sama § lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vanglas pakutaval tööl on 95,87 eurot kuus. TLS § 43 lg 1 kohaselt 2 eeldatakse, et täistööaja puhul töötab töötaja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Sama sätte lg 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Lähtuvalt eeltoodust peaks täistööajaga töötav kinnipeetav töötama seega 40 tundi nädalas. Viru Vangla selgituste kohaselt, mis põhinevad tööaja arvestuse graafikul, ei ole R.V. üheski kuus
  24. a oktoobrist
  25. a maini töötanud 40 tundi nädalas ja seega töötab ta osalise tööajaga ning tunnipõhise arvestuse alusel ja talle on makstud töötasu õigesti, st iga konkreetsel kuul töötatud tunni eest 9,90 krooni ehk 0,63 eurot. Vangistusseaduse (VangS) § 43 lg 2 kohaselt pidi kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.
  26. a määruse nr 90 § 1 kohaselt oli töötasu alammääraks tunnis 27 krooni. Vaieldav ei ole asjaolu, et abitöölise ametikoha töötasu tunnis oli 9,90 krooni. Selline tunnitasu moodustab isegi rohkem kui 10 % 27st kroonist ning ei ole vastuolus määrusega nr
  27. Kuna Viru Vangla 22.10.
  28. a käskkirjaga nr 6-2/1039-T määrati R.V. koristajana tööle finants- ja majandusosakonda tunnitasuga 9,90 krooni ehk 0,63 eurot ja kinnipeetav on käskkirjaga tutvunud, siis oli ta ka teadlik kehtestatud tunnitasust ja sellest, et ta töötab tunnitasu alusel. Sellest tulenevalt arvestatigi talle töötasu vastavalt igas kuus tehtud töötundidele ja kui kinnipeetav ei töötanud ühes kuus 40 tundi, ei saanud ta tunnipõhise palgaarvestuse korral ka 95,87 eurot töötasu kuus. Tulenevalt R.V. isikukonto väljavõttest, mille vangla ringkonnakohtule 15.11.2012 edastas, ei ole vaidlust ka selles, et kaebajale on perioodil
  29. a oktoober kuni
  30. a mai töötasu välja makstud summades, mis on kirjas R.V. kaebuses halduskohtule. Tuginedes eeltoodule on halduskohus R.V. kaebuse Viru Vanglalt saamata jäänud töötasu 273,55 eurot väljamõistmiseks HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel õigesti tagastanud, kuna kaevatava toiminguga ei ole ilmselgelt rikutud kaebaja õigusi ja töötasu on kaebajale makstud õiguspäraselt.
  31. Iseenesest on õige see, et üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuid sellel põhimõttel on ka erandid, kuna vangistusseadusega ei ole võimalik kõiki kinnipeetavate tööga seonduvaid küsimusi ja mõisteid reguleerida. Üks neist eranditest on VangS § 39 lg 1 alusel ka tööajanorme reguleeriv seadusandlus, milleks kuni 01.07.2009 oli töö- ja puhkeaja seadus ning sealt edasi TLS ja konkreetselt TLS §
  32. Seega ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust kaebaja väide, et halduskohtul ei olnud alust vaidlusaluses määruses TLS §-le 43 viidata.
  33. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb küll igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid see ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  34. septembri
  35. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07 p 11). Ka kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (vt Riigikohtu üldkogu
  36. märtsi
  37. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS vr § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Kuna halduskohus tagastas kaebuse põhjendatult selle ilmselge perspektiivituse tõttu ja selliste kaebuste tagastamine juba asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis on HKMS-i järgi lubatud, ei ole asjakohased kaebaja määruskaebuses tehtud viited 3 Põhiseaduse §-dele 13-15, 25 ja 32, EIÕK art-le 13 ja riigivastutuse seaduse §-dele 2 ning 7 ja väited, et kaebuse sisulisse menetlusse võtmata jätmisega on neist tulenevaid kaebaja õigusi rikutud.
  38. Kuna kaebuse tagastamise korral HKMS vr § 11 lg 31 p 5 alusel on halduskohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus, siis tuli halduskohtul esitatud kaebuse perspektiivikust ka sisuliselt hinnata. Vaidlustatud määruses toodud põhjendused ja hinnang selle kohta, kas Viru Vangla maksis kaebajale töötasu õigesti või mitte ja kas kaebusel on seega mingit perspektiivi või mitte, ei ole seega käsitatavad menetlusnormi rikkumisena kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha mõttes, mille kohaselt saab haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine toimuda üksnes kohtuotsuses. Agu Timmi Einar Vene 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.