← Eesti

3-12-747/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Viivi Tomson, Maili Lokk

  1. aprill 2013, Tartu 3-12-747 Kajar Lepiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.11.
  2. a otsuse nr 210010000001 tühisuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 02.05.
  3. a määrus Kajar Lepiku määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Kajar Lepiku määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.
  4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 16.11.
  5. a otsusega väärteoasjas nr 210010000001 mõisteti Kajar Lepik süüdi korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 19 lg 1 rikkumises ja määrati talle KVS § 263 alusel rahatrahv 3000 krooni (191,73 eurot).
  6. K. Lepik esitas Tartu Maakohtule kaebuse PPA 16.11.
  7. a väärteootsuse nr 210010000001 tühistamiseks ja tema suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks. Tartu Maakohtu 16.09.
  8. a määrusega väärteoasjas nr 4-10-4410 jäeti K. Lepiku kaebus läbi vaatamata. 13.10.2011 jättis Tartu Ringkonnakohus K. Lepiku määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus oli lõplik ega kuulunud edasikaebamisele.
  9. K. Lepik esitas 10.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada PPA 16.11.
  10. a väärteootsuse nr 210010000001 tühisus ning KVS § 19 lg 1 vastuolu põhiseadusega. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune väärteootsus õigusvastane haldusakt ning Tartu Maakohus jättis ebaõigesti asja läbi vaatamata.
  11. Tartu Halduskohtu 02.05.
  12. a määrusega tagastati K. Lepiku kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse PPA kui kohtuvälise menetleja väärteootsuse ega
  13. maakohtu ja ringkonnakohtu lahendite õiguspärasuse kontrollimine. Väärteomenetluse korras tehtud otsus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses ning kohtuvälise menetleja otsused on vaidlustatavad maakohtus tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st
  14. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub alus kaebaja poolt nimetatud KVS § 19 lg 1 põhiseaduspärasuse kontrolliks. Kaebajal on tulenevalt õiguskantsleri seaduse §-st 15 õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole vastava seadusesätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED K. Lepik esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 02.05.
  15. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt kuulub kaebus halduskohtu pädevusse, sest vastustaja on haldusorgan ja vaidlustatav väärteootsus on haldusakt, mis piirab kaebaja õigusi ja vabadusi. Kaebajal on õigus esitada tuvastamiskaebus halduskohtusse, kuna maakohus jättis kaebaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja hinnangul ei ole HKMS § 4 lg 1 käesoleval juhul asjakohane, kuna tähtsam on kaebaja õigus saada kohtulik hinnang vastustaja väärteootsusele.
  16. PPA palus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, kuna väärteoasjas tehtud otsuse puhul ei ole menetlusosalisi jäetud kaebeõigusest ilma, vaid see on ette nähtud väärteomenetluse seadustikus. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteootsuse peale kaebuse esitamise võimalust peale maakohtu ka halduskohtule.
  17. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tartu Halduskohus tagastas K. Lepiku kaebuse 02.05.
  19. a määrusega põhjendatult, kuna HKMS § 4 lg 1 alusel ei ole sellise kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning väärteootsus ei ole HMS § 51 mõistes ka haldusakt. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine juhul, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus on õigesti viidanud VTMS §-le 114, milles on ette nähtud kohtuvälise menetleja otsuste peale edasikaebamise võimalused ja kord. Samuti on vaidlustamisviide olemas kaebaja õigusi väidetavalt rikkunud PPA 16.11.
  20. a väärteootsuses ja Tartu Maakohtu 16.09.
  21. a määruses, millega jäeti kaebus läbi vaatamata. Asjaolu, et kaebaja võimalus väärteootsuse õiguspärasuse sisuliseks kontrollimiseks VTMS-is sätestatud korras on ammendunud, ei anna võimalust laiendada halduskohtu pädevust. Kuna antud juhul on väärteootsuse vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord, so VTMS §-st 114 tulenev õigus esitada kaebus maakohtusse, siis puudub halduskohtul vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 pädevus esitatud kaebuse menetlemiseks. Ekslik on kaebaja seisukoht, et HKMS § 4 lg-s 1 sätestatud üldklauslile lisanduvat reservatsiooni on võimalik ka kohaldamata jätta. Kuna halduskohtu pädevusse ei kuulu sellised avalik-õiguslikud vaidlused, mille lahendamiseks on seadus ette näinud teistsuguse menetluskorra, siis ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka teised määruskaebuses toodud väited.
  22. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 02.05.
  23. a määruse muutmata.
  24. 2 Agu Timmi Viivi Tomson 3 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.