3-12-2138/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2013, Tartu Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-12-2138 Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 08.08.

1. a käskkirja nr 6.-2/1205-T tühistamiseks, toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 kehtetuks ning põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Tartu Halduskohtu 29.06.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Romeo Kalda määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla Haldusasi RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.06.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. Viru Vangla 08.08.
5. a käskkirjaga nr 6.-2/1205-T määrati määruskaebuse esitaja tööle Viru Vangla finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana osaliste tööülesannetega, lähtuvalt tema tervislikust seisundist alates 10.08.2012 kuni 09.11.2012 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
6. 11.08.2012 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale vaide nr 6-12/310 (tl 35-36) 08.08.
7. a käskkirja nr 6-2/1205-T kehtetuks tunnistamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt on käskkiri raskesti mõistetav, sest osaliste tööülesannetena on loetletud kõik koristaja tööülesanded. Viru Vangla direktor jättis 04.09.
8. a vaideotsusega nr 6-12/310-2 (tl 33-34) vaide rahuldamata. Vaideotsuse sai määruskaebuse esitaja kätte 06.09.
9. 08.10.2012 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 08.08.
10. a käskkiri nr 6.-2/1205-T, tuvastada Viru Vangla toimingute õigusvastasus, tunnistada kehtetuks ning põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse
11. 28.11.
12. a määrus nr 382 ning kohustada kehtestama tunnitasuks Euroopa Liidu liikmesriikides vangidele makstav tunnitasu. Kaebuses esitas määruskaebuse esitaja taotluse tema vabastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Samuti esitas määruskaebuse esitaja taotluse talle riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Määruskaebuse esitaja sõnul soovib ta talle esindaja määramist eelkõige nõuetekohase kaebuse esitamiseks Vabariigi Valitsuse 28.11.
13. a määruse nr 382 kehtetuks tunnistamiseks, kuna vaidlus selles osas on keerukas ning määruskaebuse esitajal endal puuduvad oskused ja juriidiline haridus.
14. Tartu Halduskohus jättis 19.11.
15. a määrusega määruskaebuse esitaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ja kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale 15-päevase tähtaja määruse jõustumisest 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. - Halduskohtu hinnangul puudub vajadus määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on halduskohtule esitanud arusaadava ja põhjaliku kaebuse, milles on ära toodud nii haldusasjas olulist tähtsust omavad asjaolud, põhjendused kui ka kaebuse õiguslikud alused. Samuti aitab taotleja õiguste kaitsele kaasa halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. - Halduskohus leiab, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud, kuna käesolevas asjas esitatud kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna määruskaebuse esitaja tööle määramine osaliste tööülesannetega ning tunnitasuga 0,63 € ei ole iseenesest õigusvastane. Ka pole õigusvastane vangla tegevus, kui rakendatakse osalist tööaega ja nimetatud koristustööd määratakse tegema 13 kinnipeetavat. Kaebusest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja õigusi oleks rikutud või esinenuks töökohustuse täitmisest keeldumise alus. Määruskaebuse esitaja pole välja toonud ka selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid ohtu tema julgeolekule ja tervisele. Määruskaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda Vabariigi Valitsuse 28.11.
16. a määruse nr 382 kehtetuks ning põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
17. 11.12.2012 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 19.11.
18. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale määruskaebuse (tl 46-49), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu nimetatud määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada tema taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks. - Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtumenetluses valitsevad uurimis- ja selgitamispõhimõte ei tähenda seda, et kohus saaks asuda menetluses ise määruskaebuse esitaja esindajaks ning asuda kaebust põhistama. Määruskaebuse esitajal endal puudub juriidiline haridus ja vajalikud teadmised ning kogemused käesolevas vaidluses oma õiguste kaitsmiseks. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja on kaebuses esitanud taotluse tunnistada Vabariigi Valitsuse 28.11.
19. a määrus nr 382 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning kohustada kehtestama tunnitasuks Euroopa Liidu liikmesriikides vangidele makstav tunnitasu, ei tähenda, et sellega oleks täielikult ja efektiivselt kõik asjakohased põhjendused välja toodud ning et kaebajal on vajalikud teadmised ja kogemused olemas, mistõttu ta ei vaja riigi õigusabi. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle menetlusabi mitteandmine piirab tema põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. 2 2 Määruskaebuse esitaja hinnangul on arusaamatu halduskohtu väide, et Vabariigi Valitsuse 28.11.
20. a määruse nr 382 vaidlustamine on perspektiivitu, kuna tunnitasu 0,63 eurot ei ole iseenesest õigusvastane. Määruskaebuse esitaja leiab, et töö eest makstav tunnitasu 0,63 eurot on ebaproportsionaalselt väike ning vastuolus rahvusvahelise õigusega, näiteks Euroopa põhiseaduse lepinguga, Euroopa sotsiaalharta artikliga 4, mis sätestab õiguse saada õiglast töötasu, ning Euroopa vanglareeglistiku punktiga 2.6.10, mille kohaselt peavad vangid saama oma töö eest õiglast tasu kõigil juhtudel. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et olukorras, kus ühele töökohale on määratud tööle 13 kinnipeetavat, on rikutud tema õigust õiguskindlusele, õiguspärasele ootusele, võrdsele kohtlemisele, heale haldusele, vabale eneseteostusele ning omandi puutumatusele. Nimelt saavad Viru Vanglas enamus koristajaid teha tööd määratud territooriumil iga päev üksi ega pea jagama oma töökohta veel 12 kinnipeetavaga. Lisaks ei ole halduskohus arvestanud määruskaebuse esitaja taotlusega tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevusetus, mis seisnes selles, et määruskaebuse esitajale ei tagatud tema sellekohase eelneva palve alusel 21.09.2012 väljaõpet ega võimaldatud käskkirjast tulenevalt igapäevaselt töötada. - RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega määruskaebuse esitajale riigi õigusabi mitteandmise osas ega pea neid vajalikuks üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Alates 01.01.2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsioon ei sisalda kaebusele esitatavate nõuete seas nõuet, et kaebaja peaks kaebuses lisaks kaebuse faktilisele põhjendusele (HKMS § 38 lg 1 p 7) esitama ka kaebuse õigusliku põhjenduse. Kaebuses toodud faktiliste väidete pinnalt õiguslike järelduste tegemine on halduskohtu ülesanne ning erinev ei ole olukord ka antud juhul, kus määruskaebuse esitaja on enda sõnul esitanud halduskohtule keeruka taotluse. Õigusakti vastavust põhiseadusele ja vajadust selle kehtetuks tunnistamiseks saab kohus hinnata sarnaselt kaebuse nõuete rahuldamisele või mitterahuldamisele kuulumise hindamisega, ega vaja piisavate faktiliste asjaolude olemasolu korral selleks täiendava õigusliku argumentatsiooni äratoomist taotleja poolt. Ringkonnakohtu hinnangul on antud haldusasjas tähtsust omavad faktilised asjaolud kaebuses selgelt välja toodud. Seega ei saa määruskaebuse esitajale riigi õigusabi andmata jätmisega olla käesoleval juhul rikutud tema õigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusmõistmisele.
23. Selgituseks, et Vabariigi Valitsuse 28.11.
24. a määruse nr 382 vaidlustamine on perspektiivitu, märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Tartu Ringkonnakohus on 26.02.
25. a jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-09-2061 selgitanud, et nimetatud määrus ei ole põhiseadusega vastuolus. Kinnipeetavate olukord erineb vabaduses viibivate isikute olukorrast ja neil puuduvad kulutused igapäevaseks elutegevuseks vajalikele asjadele kuna nad on täielikult riigi ülalpidamisel. Seega on õigustatud, et nendele töötamise eest makstav tasu erineb vabaduses viibiva isiku saadavast tasust. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kinnipeetava töö on reeglina madala kvalifikatsiooniga töö, mis ei oma turuväärtust ning mida maksumaksja seetõttu paratamatult subventsioneerib. Tegemist on sisuliselt ühe ümberjaotamise viisiga. Kinnipeetavale töötamise võimaldamise eesmärk ei ole niivõrd kinnipeetavale sissetuleku tagamine, kuivõrd tema tööharjumuse kujundamine ning seeläbi tema taasühiskonnastamisele kaasaaitamine. Töö omamine ja selle eest tasu saamine on pigem privileeg. Praeguses sotsiaalmajanduslikus olukorras, kus avalik sektor on endiselt 3 3 sunnitud rangelt kokku hoidma, ei saa pidada mõistlikuks ega proportsionaalseks nõuda toetusmeetmete suurendamist. Sellest tulenevalt ei näe ringkonnakohus põhiseaduslikkuse järelevalvel perspektiivi. Maili Lokk 4 Tiina Pappel 4 Madis Ernits