← Eesti

3-11-2539/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2539 Haldusasi V.J. (J.) kaebus Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.12.

  1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.J. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja V.J. Vastustaja Põhja-Eesti Regionaalhaigla RESOLUTSIOON Jätta V.J. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.12.
  2. a määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
  3. 31.10.2011 esitas V.J. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Põhja-Eesti Regionaalhaigla toimingud, mis seisnevad kirjade varjamises, kirjadele vastamata jätmises, tema suhtes põlguse ja hoolimatuse ülesnäitamises, haigusloo väljastamata jätmises ning patsiendile psüühiliste häirete tekitamises. Kaebuse esitaja väljendab rahulolematust selle üle, et tema kirjadele ei vastata, ning süüdistab ühtlasi haiglat informatsiooni varjamises ning talle psüühiliste häirete tekitamises. Kaebuse kohaselt on ta saatnud Põhja-Eesti Regionaalhaiglale 28.09.2011, 04.10.2011 ja juulis 2011 kirjad, milles on palunud väljastada talle või tema emale oma haigusloo psüühilise haigestumise diagnoosiga, kuid ei ole kuni kaebuse esitamiseni oma haiguslugu haiglalt saanud.
  4. 05.12.
  5. a vastuses kohtu järelepäringule teatas Põhja-Eesti Regionaalhaigla, et ei ole saanud väidetavalt V.J. i poolt saadetud kirju juulis 2011, 28.09.2011 ja 04.10.
  6. Vastustaja vastuse kohaselt on Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku juhataja vastanud 28.01.
  7. a kirjaga nr 2-8.1/6 V.J. i 13.01.
  8. a pöördumisele, teatades, et V.J. ile ei saa soovitud informatsiooni edastada, kuna tema poolt esitatud teabenõue ei ole vormistatud nõuete kohaselt, sest puudus kinnitus allkirja õigsuse kohta.
  9. Tartu Halduskohus tagastas 27.12.
  10. a määrusega kaebuse. Halduskohus asus seisukohale, et antud asjas puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevusele seonduvalt kaebuses kirjeldatuga. Kuigi kaebuse esitaja on märkinud põhjendatud huvina kaebuse esitamisel hilisemat soovi nõuda kahju hüvitamist, leiab halduskohus, et kaebuses toodud väidete põhjal esitatav hilisem kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu tuleb hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus põhjendatud huvina kõrvale jätta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  11. 12.01.2012 esitas V.J. määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.12.
  12. a määrus. Määruskaebuse kohaselt on tema poolt Põhja-Eesti Regionaalhaiglale saadetud kirjad ning toimik tema haiguslooga psüühilise haigestumise diagnoosiga jäljetult kadunud. Määruskaebuse esitaja märgib muu hulgas, et oma 04.10.
  13. a kirjas hoiatas ta haigla juhtkonda, et kirjade ja dokumentide varjamise eest, millest sõltub tema elu ja saatus, on ette nähtud kriminaalvastutus. Täiendavalt väidab määruskaebuse esitaja, et ta on saatnud Põhja-Eesti Regionaalhaiglale kirja ka augustis 2011, millele ta samuti ei ole vastust saanud. Lisaks eelnevale on määruskaebuses esitatud hulgaliselt süüdistavaid väiteid ja solvanguid arstide ja kohtuvõimu aadressil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.12.
  15. a määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. Kaebus tuleb tagastada sellepärast, et selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 11 lg 4 ja alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 283 lg 1).
  16. Kaebuse esitaja nõuab Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt oma haiguslugu ja on selleks pöördunud halduskohtusse. Kaebuse esitamise ajal 31.10.2011 kehtinud HKMS v.r § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ja seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sarnaselt sätestab alates 01.01.2012 kehtiv HKMS § 4 lg 1, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevuses on niisiis küsimus juhul, kui kaebuse ese on avalik-õiguslik. Ringkonnakohus selgitab, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla on oma õigusvormilt sihtasutus, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 ja sihtasutuste seaduse § 1 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik. Ka eraõigusliku juriidilise isiku tegevus võib erandjuhtumil olla avalik-õiguslik, kuid selle eeltingimuseks on, et eraõiguslik isik teostab vastavas ulatuses avalikku võimu. Eraõiguslik isik saab avalikku võimu teostada vaid selles osas, milles ta omab riigilt saadud võimuvolitusi (vrd RKPJKo 08.10.2007, 3-4-115-07, p 17). Haiguslugu pidades ei teosta haigla avalikku võimu, vaid see toimub eraõiguslikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 769 alusel. VÕS § 769 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest järeldub, et nõue tutvuda oma 2 haiguslooga on eraõiguslik nõue. Nõue võib olla välistatud nt psühhiaatrilise abi seaduse § 4 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt on isikul psühhiaatrilise abi saamisel õigus saada teavet oma psüühikahäire ja kasutatavate ravi- ning diagnostikameetodite kohta ja tutvuda temasse puutuvate ravidokumentidega, välja arvatud juhul, kui see võib osutuda kahjulikuks tema vaimsele tervisele või teiste isikute julgeolekule. Otsuse teabe edastamise kohta teeb ja annab õiguse tutvuda ravidokumentidega tema raviarst, kes teeb sellekohase kande tema ravidokumenti. Kas teabe saamise nõue on põhjendatud või mitte, seda otsustab vaidluse korral pädev maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on eraõiguslik juriidiline isik asukohaga Tallinnas, mis asub Harju Maakohtu piirkonnas, siis oleks käesoleval juhul pädevaks kohtuks Harju Maakohus.
  17. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus tagastada, kuna halduskohus ei ole pädev esitatud kaebust läbi vaatama (HKMS v.r § 11 lg 4). Einar Vene Agu Timmi 3 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.