← Eesti

3-15-2235/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2235 Haldusasi SV Capital OÜ ja Instmark OÜ kaebus Finant

) § 4 lg-st 3 tulenevalt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda finantsjärelevalve algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhtide sobivuse küsimuse sisuline lahendamine kuulub Soome finantsjärelevalveasutuse pädevusse (vastavalt krediidiasutuste seaduse (KAS) § 96 lg-le 11). Vastustaja märkis, et võtab SV Capital OÜ taotluses esitatud asjaolud teatavaks ning arvestab nendega edasises järelevalvetegevuses.

§ 4

lg-st 3 ning § 54 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei teavita Finantsinspektsioon taotlejat järelevalvemenetlusest, sest finantsjärelevalvemenetlus pole avalik, järelevalveandmed on konfidentsiaalsed ja antud juhul puudutavad andmed kolmandate isikute õigusi. Tallinna Halduskohus lõpetas 14.05.2012 määrusega haldusasja nr 3-12-803 menetluse seoses nõude lahendamisega vastustaja poolt. 3-15-2235

  1. SV Capital OÜ saatis 17.05.2012 vastustajale kirja, milles ei nõustunud vastustaja 07.05.2012 kirjas toodud seisukohtadega. SV Capital OÜ palus teatada tema 22.02.2012 taotluse alusel alustatud järelevalvemenetluse kavandatavast lõpptähtajast ning kui menetluse tulemusena on antud haldusakt, siis väljastada selle ärakiri, samuti teavitada Soome pädevat asutust SV Capital OÜ 22.02.2012 taotlusest. Vastustaja jäi 12.06.2012 kirjas oma 07.05.2012 kirjas toodud seisukohtade juurde. SV Capital OÜ esitas 12.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada vastustajat teatama 22.02.2012 taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluse kavandatavast lõpptähtajast või kui järelevalvemenetluse tulemusena on juba lõpphaldusakt tehtud, siis väljastama selle ärakirja (haldusasi nr 3-12-1469). Tallinna Halduskohus tagastas 07.08.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1469 kaebuse põhjusel, et halduskohtule on juba varem esitatud kaebus sama nõudega samal alusel ning korduva kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui selle osas on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.09.2012 määrusega SV Capital OÜ määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 07.08.2012 määruse muutmata, leides, et ehkki kaebuse nõue ja alus olid formuleeritud mõnevõrra erinevalt haldusasjas nr 3-12-803 esitatud kaebusest, oli sisuliselt vaidlus jätkuvalt selle üle, kas vastustaja on SV Capital OÜ 22.02.2012 taotluse läbi vaadanud ja sellele asjakohaselt vastanud. Kui SV Capital OÜ ei pidanud vastustaja 07.05.2012 vastust piisavaks või põhjendatuks, tulnuks selle üle vaielda haldusasjas nr 3-12-
  2. Riigikohtu halduskolleegium jättis 11.12.2012 määrusega nr 3-7-1-3-429-12 SV Capital OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata.
  3. SV Capital OÜ esitas 07.07.2015 vastustajale taotluse tema 22.02.2012 taotluse alusel läbi viidud menetluse uuendamiseks ning järelevalvemenetluse algatamiseks seoses Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 24.05.2012 kirjas nr 1.1-7/3445-1 vastustajale tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisega. SV Capital OÜ soovis, et ta kaasataks menetlusse kolmanda isikuna ning talle tehtaks teatavaks taotlust lahendav haldusakt. Vastustaja selgitas 20.07.2015 vastuses nr 4.12-3/2409-3, et arvestades finantsjärelevalve sõltumatust (

§ 4

lg-d 2 ja 3) ning selles kohalduvat konfidentsiaalsuspõhimõtet (

§ 54

lg-d 1 ja 2), puudub SV Capital OÜ-l õigus nõuda Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali suhtes järelevalve menetluse algatamist ning informatsiooni vastustaja poolt läbiviidavate järelevalvemenetluste kohta. Seda on selgitatud ka 07.05.2012 kirjas. Samuti on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal äriregistri andmetel likvideerimisel ja likvideerijaks on vandeadvokaat Reimo Hammerberg (Advokaadibüroo Sorainen AS). SV Capital OÜ esitas 19.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 20.07.2015 vastuse nr 4.12-3/2409-03 õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata 07.07.2015 taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-15-2080). Tallinna Halduskohus tagastas 12.10.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-2080 kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult. 4. SV Capital OÜ ja Instmark OÜ (koos kaebaja) esitasid 22.07.2015 vastustajale taotluse, milles palusid lugeda neid järelevalvemenetluses kolmandateks isikuteks, kuulata nad enne lõpphaldusakti tegemist ära ja toimetada neile lõpphaldusakt kätte. Taotluste põhjendustest nähtuvalt saatis Nordea Bank AB Eesti filiaal kriminaalbüroo raskete kuritegude talitusele 2

(6)3-15-2235 24.05.2012 kirja nr 1.1-7/3445-1, mis sisaldas SV Capital OÜ ja temaga seotud isikute kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid. 5. Vastustaja selgitas 05.08.2015 vastuses nr 4.12-3/2409-6, et arvestades finantsjärelevalve sõltumatust (

§ 4

lg-d 2 ja 3) ning selles kohalduvat konfidentsiaalsuspõhimõtet (

§ 54

lg-d 1 ja 2), puudub kaebajatel õigus nõuda informatsiooni vastustaja poolt läbiviidavate järelevalvemenetluste kohta. Seda on selgitatud ka varem. Nordea Bank AB on Rootsi Kuningriigi krediidiasutus, kelle üle, sh tema Eesti filiaali üle, teostab reeglina järelevalvet Rootsi finantsjärelevalveasutus.

  1. Kaebajad esitasid 04.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 05.08.2015 vastuse nr 4.12-3/2409-6 õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebajate 22.07.2015 taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-15-2235). Kaebajad selgitavad, et said 08.06.2015 Politsei- ja Piirivalveametilt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali seaduslike esindajate Vahur Krafti ja Ivar Kallasti 24.05.2012 kirja nr 1.1-7/3445-1, mis sisaldab valesid faktiväiteid ja võis mõjutada vastustaja otsust SV Capital OÜ 22.02.2012 avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhid on käitunud ebausaldusväärselt, kahjustades nii endi kui ettevõtte ärialast reputatsiooni, aga ka kaebajate ärimainet ega sobi seetõttu krediidiasutust juhtima. Seetõttu peab vastustaja algatama finantsjärelevalve. Kaebajad taotlesid 22.07.2015 esitatud taotlusega vastustajalt haldusmenetluse uuendamist ja nende kaasamist menetlusse kolmandate isikutena. Vastustaja 05.08.2015 vastus on õigusvastane, sest vastustajal on kohustus kaebajate taotlus sisuliselt läbi vaadata. Antud juhul on pädev finantsjärelevalvet teostama just vastustaja.
  2. Vastuseks halduskohtu 09.09.2015 määrusele, milles juhiti kaebajate tähelepanu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali likvideerimisele ja juhtorganite liikmete vahetumisele, selgitasid kaebajad 23.09.2015 seisukohas, et vastustajal on lisaks KAS § 50 lg-s 1 sätestatule õigus kohaldada KAS § 972 lg-s 4 ja § 104 lg 1 p-s 12 toodud meetmeid. Kaebajad ei nõua, et järelevalvemenetluse tulemusena kohaldataks just kaebajate taotletud meetmeid. Vajalikud meetmed peab valima vastustaja ise. Selleks tuleb aga viia läbi nõuetekohane menetlus, mida kaebajad soovivadki. Regina Raag, Olavi Pakkonen ja Ivar Kallast jätkavad tööd juhtivatel kohtadel Nordea Bank AS-s, rikkudes KAS § 55 lg 2 p 7 ning Euroopa Pangandusjärelevalve juhise nr EBA/GL/2012/06 nõudeid. Seetõttu on vastustajal õigus ja kohustus nõuda nende eemaldamist viidatud kohtadelt. Kaebajate taotluse sisuline lõppeesmärk – tagada, et nimetatud isikud ei tegutseks enam Euroopa Liidu pangandussektoris – on õiguslikult saavutatav. Kaebajatele kahju hüvitamine või isikute karistamine süüteokorras ei vabasta nimetatud isikuid, Nordea panka ega vastustajat KAS järgimise kohustusest. Vastustaja on kohustatud tagama seaduste täitmise järelevalvesubjektide poolt eelöeldust sõltumata. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
  4. Kaebajate 22.07.2015 taotlus ei sisaldanud taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ega haldusmenetluse uuendamiseks, nagu kaebajad väidavad kohtule esitatud kaebuses. Taotlus sisaldas palvet kaasata kaebajad järelevalvemenetlusse kolmandate isikutena. Olukorras, kus kaebajatel puudub õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist, ei pidanud vastustaja neid 3

(6)3-15-2235 kolmandate isikutena menetlusse kaasama. Seega ei saa vastustaja 05.08.2015 vastus olla õigusvastane ega rikkuda kaebajate õigusi. Seda, miks kaebajatel puudub antud juhul õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist, selgitab kohus allpool.
  1. Kui tõlgendada kaebajate 22.07.2015 taotlust kaebuses toodud põhjenduste valguses järelevalvemenetluse algatamise taotlusena või varasema samasisulise menetluse uuendamise taotlusena (millega aga vastustaja ei saanud taotluse lahendamisel arvestada), siis jääb kohtule ebaselgeks, kelle üle järelevalvemenetluse algatamist kaebajad taotlesid. Kaebajad viitasid taotluses Nordea Bank AB Eesti filiaali 24.05.2012 kirjale, samas äriregistri andmetel kanti Nordea Bank AB Eesti filiaal esmakordselt äriregistrisse alles 03.02.
  2. Seega ei saanud nimetatud filiaal olla 24.05.2012 kirja saatjaks. Arvestades asja tausta ja haldusasjas nr 3-15-2080 esitatud kaebust, pidasid kaebajad tõenäoliselt silmas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali.
  3. Kaebajate 22.07.2015 taotlusest nähtub, et vaidlusaluse 24.05.2012 kirja nr 1.1-7/3445-1 saatis eelduslikult Kerstin Pilt ja see saadeti [Politsei- ja Piirivalveameti?] kriminaalbüroo raskete kuritegude talitusele. Kaebusest ja haldusasjas nr 3-15-2080 esitatud kaebusest nähtub, et täpselt sama kuupäeva ja numbrit kandev kiri saadeti hoopis vastustajale ja saatjaks olid hoopis Vahur Kraft ja Ivar Kallast. Selline kiri lisati ka haldusasjas nr 3-15-2080 esitatud kaebusele. Seega jääb ebaselgeks, millisest kirjast käib kaebajate 22.07.2015 taotluses jutt. Nimetatud kirja ei ole kohtule esitatud.
  4. Nii kaebajate 22.07.2015 taotlusest kui ka kaebusest nähtub, et 24.05.2012 kiri sisaldas valeväiteid nii SV Capital OÜ kui ka temaga seotud isikute kohta. „Seotud isikute“ all on kaebajad pidanud silmas osaühingu juhatust, osanikke ja tegelikke kasusaajaid. Seega ei ole kaebajad selgitanud, kuidas sai 24.05.2012 kiri kahjustada Instmark OÜ õigusi. Instmark OÜ ei ole SV Capital OÜ osanik.
  5. Seega oli kaebajate taotlus ilmselgete puudustega.
  6. Riigikohtu halduskolleegium on 23.10.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-29-13 (p 17) märkinud, et on varasemas praktikas asunud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kaitstavate õigushüvede all peab kolleegium silmas subjektiivseid õigusi.
  7. Eeltoodust nähtuvalt saavad kaebajad taotleda vastustajalt KAS alusel järelevalvemenetluse algatamist ja järelevalvemenetluse algatamata jätmise otsustuse kohtulikku kontrolli vaid juhul, kui järelevalve alla kuuluv krediidiasutus on rikkunud kaebajate subjektiivseid õigusi ja järelevalvet sätestav norm kaitseb mh kaebajate subjektiivseid õigusi.
  8. Kaebajad ei ole kaebuses välja toonud normi, millest tuleb nende õigus taotleda vastustajalt krediidiasutuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Haldusasjas nr 3-12-1469 viitas SV Capital OÜ KAS § 89 lg-le
  9. Nimetatud säte ei anna iseseisvat alust krediidiasutuse tegevuse peale järelevalveasutusele kaebuse esitamiseks, vaid kohustab krediidiasutust teavitama klienti järelevalveasutusest, kellele saab krediidiasutuse peale kaebusi esitada. Kohtu hinnangul on KAS ülesandeks kaitsta finantsteenuse osutamise suhte nõrgemaks pooleks olevat klienti tugevamaks pooleks oleva krediidiasutuse eest. Seega saavad kaebajad taotleda KAS alusel järelevalvemenetluse algatamist, kui järelevalve alune krediidiasutus on rikkunud 4
(6)3-15-2235 kaebajate kui klientide õigusi finantsteenuse osutamise suhtes. KAS alusel teostatav järelevalvemenetlus ei ole ettenähtud kõikvõimalike rikkumiste tuvastamiseks, samuti ei anna see kõigile (st kliendiks mitteolevatele) isikutele õigust taotleda suvalise krediidiasutuse üle järelevalvemenetluse algatamist. Kui krediidiasutus on rikkunud isiku õigusi väljaspool finantsteenuse osutamise suhet, tuleb isikul kasutada muid õiguskaitse vahendeid, nt tsiviilõiguslikke.
  1. Haldusasjas nr 3-15-2080 esitatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 24.05.2012 kirjast ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-8380 nähtub, et vastuolu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja SV Capital OÜ vahel sai alguse sellest, et krediidiasutus blokeeris Instmark OÜ arvelduskonto nii rahapesu andmebüroo ettekirjutusel kui ka hiljem omal algatusel. Instmark OÜ loovutas oma nõuded SV Capital OÜ-le, kes esitas maakohtule hagi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks. SV Capital OÜ esitas vastustajale taotlused järelevalvemenetluse algatamiseks põhjusel, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhatajad Regina Raag ja Olavi Pakkonen esitasid tsiviilkohtumenetluses kohtule valeväiteid ning juhatajad Vahur Kraft ja Ivar Kallast esitasid vastustajale järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamisel valeväiteid.
  2. Kohtu hinnangul ei kaitse kaebajad praegusel juhul järelevalvemenetluse algatamise taotlusega ega menetluse uuendamise taotlusega oma finantsteenuse osutamise suhtest tulenevaid õigusi. Kohtule valeväidete esitamise korral tulnuks sellele kohtu tähelepanu juhtida juba kohtumenetluses. Kui nendest valeväidetest sõltus asja lahendus, on võimalik taotleda kohtulahendi teistmist. Kui sellised valeväited kahjustasid SV Capital OÜ mainet, on tal õigus esitada rikkuja vastu tsiviilõiguslik väidete ümberlükkamise või kahju hüvitamise hagi. Sellised võimalikud rikkumised ei mahu aga KAS-ga reguleeritud järelevalvemenetluse eesmärgi ja sellega kaitstava kliendisuhte alla. Vastustajal on küll õigus hinnata, kas krediidiasutuse juhid vastavad laitmatu ärialase reputatsiooni nõudele (KAS § 48 lg 2), kuid KAS ei anna isikutele õigust nõuda avalikes huvides finantsjärelevalve läbiviimist. Kaebajate subjektiivseid õigusi saaks järelevalvemenetluse algatamise taotlus kaitsta juhul, kui kaebajad taotleksid järelevalvemenetluse algatamist tulenevalt asjaolust, et Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal blokeeris ilma seadusliku aluseta nende arvelduskontod. Sellisel juhul oleks kaebajatel põhjendatud huvi nõuda, et vastustaja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise kaalutlusvigadeta, sest krediidiasutus rikkus nende finantsteenuse osutamise suhtest tulenevaid õigusi. Praegusel juhul ei taotle kaebajad järelevalvemenetluse algatamist konto blokeerimise tõttu. Peale selle blokeeris Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal hoopis Instmark OÜ, mitte SV Capital OÜ arvelduskonto. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei tunnustata nõuete loovutamist, seega ei saa SV Capital OÜ esitada vastustajale taotlust järelevalvemenetluse algatamiseks ja kaebust halduskohtule Instmark OÜ eest tema õiguste ja huvide kaitseks.
  3. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469) lõpetati äriregistri andmetel 05.02.2015 otsusega alates 28.02.
  4. Filiaal on äriregistri andmetel likvideerimisel. Vastustaja ei saa teostada järelevalvet krediidiasutuse suhtes, kes on oma tegevuse juba lõpetanud. Pelgalt faktilist asjaolu tuvastava otsuse tegemiseks puudub vastustajal õigus.
  5. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali likvideerijaks on määratud Reimo Hammerberg (kes ei ole äriregistri andmetel varem filiaali juhatajaks olnud). Tulenevalt äriseadustiku § 390 lg-st 4 ning § 372 lg-test 1 ja 4 on filiaali esindusõiguslikuks isikuks seega Reimo Hammerberg ja teiste juhatajate esindusõigus on lõppenud. Regina Raagi esindusõigus lõppes 19.11.2012, Olavi Pakkoneni esindusõigus lõppes 31.03.2015, Vahur Krafti esindusõigus lõppes 06.01.2015 ja Ivar Kallasti esindusõigus lõppes 31.03.
  6. Kerstin Pilt ei ole äriregistri andmetel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali juhatajaks olnud. Sellises olukorras puudub 5
(6)3-15-2235 vastustajal võimalus teha KAS § 50 lg 1 alusel Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile ettekirjutust kaebajate viidatud juhatajate tagasikutsumiseks.
  1. Seda, et Regina Raag, Olavi Pakkonen, Vahur Kraft ja Ivar Kallast ei töötaks üheski muus krediidiasutuses, ei saa kaebajad nõuda. Selliselt esitatud taotlus ei kaitseks enam kaebajate subjektiivseid õigusi, vaid oleks esitatud avalikes huvides. Avalikes huvides järelevalvemenetluse algatamise taotlemiseks puudub kaebajatel õigus. Samuti puudub neil õigus pöörduda kohtusse avalike huvide kaitseks.
  2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajatel puudub praegusel juhul kaebeõigus ning kaebus tuleb talle § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.
  3. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  4. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, jätab kohus kaebajatele kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.