p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 14 päeva, kandmisele kuulus 11 (üksteist) aastat 4 (neli) kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.01.2004. Viru Ringkonnakohtu 20.04.2004 otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 09.01.2004 otsus Aleksander Toomiku karistamise osas
p-de 2,3 järgi ja Aleksander Toomikule mõisteti 2 karistuseks
Karistusest loeti kantuks vahi all viibimine 7 kuud ja 14 päeva ning alates 09.01.2004 jäi karistust kanda 14 (neliteist) aastat 4 (neli) kuud ja 16 päeva. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda, mistõttu kuritegude dünaamika ei ole välja kujunenud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav määratud majandustöödele, töötanud xxxx OÜ-s, xxxx metallitsehhis abitöölisena, avavanglaosakonnas majandustöödel koristajana, xxxx OÜ-s sillutiskivide sorteerija ja pakendajana, alates 05.05.2014 töötab ta väljaspool vanglat AS-s xxxx transporditöölisena. Vangistuses on kinnipeetav omandanud kutseharidussüsteemis tisleri eriala, lisaks on ta käinud psühholoogi vastuvõttudel ning omandanud riigikeele B1-tasemel. Alates 27.09.2013 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Aleksander Toomik on talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 12 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Enne vangistust elas kinnipeetav koos eelmise elukaaslasega, kelle ta tappis kohtusaalis. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma korterisse aadressile xxxx. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Aleksander Toomiku vabanemisel soovib antud korterisse elama asuda ka kinnipeetava elukaaslane A N. Kinnipeetav omab kõrgharidust insener-mehaaniku erialal, mille omandas xxxx. Vangistuses on isik omandanud tisleri ja keevitaja eriala ning osalenud kraanakäitajate koolitusel 42h. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult inkassaatorina AS-s xxxx. Vangistuse ajal on ta olnud alates 01.06.2005 tööga hõivatud, mis on abiks olnud rahaliste nõuete tasumisel. Isik suudab tulud-kulud tasakaalus hoida. Vabanemisel on isiku isa nõus teda toetama moraalselt ja materiaalselt. Vabanemisel ei ole Aleksander Toomikul kindlat töökohta. Seisuga 08.10.2015 ei ole kinnipeetaval tasumata võlanõudeid, vabanemisfondis on 1170 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa V T ja elukaaslane A N. Isiku ema on surnud. Kinnipeetava sõnul on tal tütar V T, kellega tal kontakt puudub. Praeguse elukaaslase A N hakkas isik suhtlema vangistuse perioodil, nüüdseks on tekkinud suhe ja on kindlad tulevikuplaanid. Kinnipeetaval puuduvad suhted kriminaalse taustaga isikutega. Arvestades isiku kriminaalset käitumist, siis ei nähtu mõjutatavust ega riskivat elustiili. Kinnipeetava sõnade kohaselt on tal vabaduses sõber, kes on seaduskuulekas ja igati toeks. Samuti on Aleksander Toomik oodatud koju isa ja elukaaslase poolt, kes on valmis teda toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav on alkoholi tarvitanud väga harva ning mitte liigsetes kogustes. Isik ei ole narkootikume tarvitanud. Isiku hoiak enda suhtes on rahulolev. Vangistuses on isik emotsionaalselt tasakaalukas, kuid vabaduses pani kuriteo toime emotsionaalsest seisundist tulenevalt. Kinnipeetava käitumisest ei nähtu agressiivsust. Enesevalitsuse kaotuse juhus oli ühekordne – toimepandud kuritegu, mil isik tegutses impulsiivselt, emotsioonide ajendil. Isik hindab reaalselt toimepandud kuritegu, tunnistab oma süüd, soovides, et seda ei oleks üldse juhtunud. Tulevikuks seatud eesmärgid on reaalsed: abielluda elukaaslasega, luua perekond ning asuda tööle. Kuritegelikke, vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud. Kriminaalhoolduse kogemus puudub, kuid isik usub selle vajalikkusesse, eriti pärast pikka vangistust. Kinnipeetav mõistab temaga töötava personali vajalikkust ja on koostööaldis. Isik teadvustab ühiskonnas kehtivate normide-reeglite järgimise vajalikkust. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui tekib konfliktiolukord. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 7%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja 3 jooksul on 4%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Aleksander Toomikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 24.05.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksander Toomikule
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et esimesest kooselust on kinnipeetaval alaealine tütar V T (sündinud 13.12.2002), kellega kontakt puudub. Karistuse kandmise ajal suhtleb Aleksander Toomik isa V T ja elukaaslase A N telefoni ja kokkusaamiste teel. V T on pensionär ja A N töötab xxxx spetsialistina. Kinnipeetava isa sõnul enne vangistust töötas Aleksander Toomik inkassaatorina AS-s xxxx, kuid töötanud on ta veel ehitusmaterjalide tehases Ahtmes vahetuse ülemana. Karistusregistri andmetel kannab isik karistust raske I astme kuriteo – mõrva eest, mille puhul kinnipeetav kasutas tulirelva kohtusaalis ja mille tagajärjel suri kaks inimest. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksander Toomik tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg kuni 24.05.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksander Toomikule
Aleksander Toomik kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid kui kohus ta vabastab, siis ta leiab endale töökoha. Tal on mitu eriala ning töö leidmisega ei tohiks raskusi tekkida. Seni ei ole ta töökohta otsinud, sest ta ei ole kindel, kas ta vabaneb või mitte. Aastal 2004 nõudis prokuratuuri esindaja I R talle 12 aastat vabadusekaotust, tema on antud momendil istunud 12 aastat ja 8 kuud, isegi rohkem kui prokuratuuri esindaja nõudis. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksander Toomiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 08.10.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda eelnimetatud kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et käesoleval ajal A. Toomiku vangistusest vabastamine ei ole õigustatud ega oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest.
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kuigi kinnipeetav on reaalse vangistusega karistatud esimest korda, kannab ta karistust raskeima isikuvastase kuriteo (mõrva) toimepanemise eest. Kuriteo asjaoludest tulenevalt, kohtusaalis, kus iga isik peaks end tundma riigivõimu poolt kaitstuna ning ei peaks kartma kallaletungi elule, tulistas 26.05.2003 A. Toomik kaasa võetud revolvrist mitu lasku, mille tagajärjel suri kaks kaitsetut naist. Orvuks jäi aasta ja nelja kuine laps, s.o kannatanu L. Š. 13.01.2002 sündinud poeg. On selge, et tapmine esimese astme kuriteona on äärmiselt raske eluvastane kuritegu, kuna selle toimepanemisega on põhjustatud inimese surm. Just kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea prokuratuur põhjendatuks eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale 4 toimepandud kuriteo raskust ning isiku küünilist suhtumist teiste inimeste elusse ja isikupuutumatusse, kaaskodanike turvatundesse. A. Toomiku vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Toomik ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teiste inimeste tapmise (mõrva) toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 24.05.2018) kujuneks süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest, leiab prokurör, et pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal on ilmselt ennatlik. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes A. Toomikule Viru Maakohtu 09.01.2004 kohtuotsusega (jõustus Viru Ringkonnakohtu 20.04.2004 kohtuotsusega)
p 2,3 ja § 68 lg 1 alusel mõistetud karistusega – 14 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust. Prokurör leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, töötamine, tisleri ja keevitaja eriala omandamine, riigikeele õpe, vabanemisjärgse kindla elukoha olemasolu, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja nelja kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Toimepandud üliraske kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas. Kahe inimese surmaga lõppenud tahtliku kuriteo puhul ei saa
lg 2 p 2 sätestatud formaalsete eelduste olemasolu anda alust süüdimõistetu vabastamiseks niivõrd pikka aega enne karistusaja lõppu ning A. Toomikul tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Karistuse eesmärgid ei ole antud juhul saavutatud. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Kinnipeetava vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, võiks ilmselt riivata ühiskonna õiglusetunnet ega vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale on mõistetud karistus
sanktsiooni veidi üle keskmise määra, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei ole ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Kinnipeetava iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja nelja kuu, mis on väga pikk aeg. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. A. Toomikul distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Sellest aga ei saa järeldada, et distsiplinaarkaristuste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Ärakandmata karistusaja pikkus 5 võimaldab kohtul veel korduvalt kaaluda A. Toomiku ennetähtaegset vabastamist. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Aleksander Toomiku vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksander Toomik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Käesoleval juhul jätab kohus kõrvale asjaolu, et kinnipeetavat on vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab oma esimest vanglakaristust, vaid keskendub peaasjalikult sellele, et Aleksander Toomik kannab karistust esimese astme raskeima eluvastase kuriteo, s.o mõrva eest
Kohus peab ennetähtaegse vabastamise korral võtma arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, käesoleval juhul on kuritegu toime pandud kohtusaalis, s.o kohas, kus iga isik peaks tundma ennast eriti turvaliselt, kuid kus süüdimõistetu tulistas kaasa võetud revolvrist mitu lasku, mille tagajärjel surid kaks naist. Kuriteo tagajärjel jäi orvuks aasta ja nelja kuine laps, s.o kannatanu L. Š. 13.01.2002 sündinud poeg. Arvestades Aleksander Toomiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on 24.05.2018) ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Kohus nõustub prokuröriga selles osas, et mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist õigustavad asjaolud. Kohus leiab, et Aleksander Toomiku puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, et ta on omandanud tisleri ja keevitaja eriala ning riigikeele B1-tasemel, käinud psühholoogi vastuvõttudel, samuti selle, et ta on osalenud ja osaleb vangla tööhõives, kandes alates 27.09.2013 karistust avavanglaosakonnas. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.