3-13-1663/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1663 Haldusasi OÜ M.K.Reis-X kaebus Lääne-Viru maavanema 18.06.

1. a korralduse nr 1-1/2013/472 punktide 2.1.1, 2.2.1, 3.1 ja 3.3 tühistamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ M.K.Reis-X määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja OÜ M.K.Reis-X Esindaja v. adv abi Rait Sarjas Vastustaja Lääne-Viru Maavalitsus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Halduskohtu 06.08.
2. a määrus muutmata Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2). Tartu ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.03.2013 avaldas Lääne-Viru Maavalitsus riigihangete registris hanketeate riigihanke „Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas“ (viitenumber 137819) kohta (tl 7-10).
3. 18.06.2013 võttis Lääne-Viru maavanem vastu korralduse nr 1-1/2013/472 (tl 16-18), mille punktides 2.1.1 ja 2.2.1 lükkas tagasi OÜ M.K.Reis-X pakkumuse I ja II liinigrupile põhjusel, et see ei vasta hankedokumentides (tl 11-15) esitatud tingimustele. Sama korralduse punktides 3.1 ja 3.3 tunnistati riigihanke „Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas“ edukaks pakkumuseks I ja II liinigrupis AS GoBus pakkumus.
4. 24.07.
5. a otsusega (tl 23-28) jättis riigihangete vaidlustuskomisjon vaidlustuses nr 154-13/137819 rahuldamata OÜ M.K.Reis-X vaidlustuse Lääne-Viru maavanema poolt riigihankes „Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas“ tehtud pakkumuse tagasilükkamise ja AS GoBus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes.
6. 05.08.2013 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ M.K.Reis-X kaebus, milles OÜ M.K.Reis-X palub tühistada Lääne-Viru maavanema 18.06.
7. a korralduse nr 1-1/2013/472 punktid 2.1.1, 2.2.1,3.1 ja 3.
8. Kaebuses sisaldus taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimine Lääne-Viru maakonna I ja II liinigrupi osas kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja põhjendab taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks väitega, et hankelepingu sõlmimisel ei ole kaebajal endal enam võimalik lepingut sõlmida ja tema õigused jäävad kaitseta. Seejuures viitab kaebaja hankija vahendite säästlikul kasutamisel rajanevale avalikule huvile, märkides, et kaebaja esitatud pakkumuses oli mõlemas liinigrupis kilomeetri hind kõige madalam.
9. Tartu Halduskohus jättis 06.08.
10. a määrusega kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Halduskohus leidis nimetatud määruses, et käesolevas asjas puuduvad piisavad põhjendused, et kaebusel on üldse mingeid edulootusi ja kaebaja väidetav õiguste kahjustumine saaks hankelepingu sõlmimise tõttu pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine kaaluks üles avaliku huvi riigihanke kiireks lõpuleviimiseks. Samuti on kaebaja vaidlustus Lääne-Viru maavanema otsuste peale läbi vaadatud riigihangete vaidlustuskomisjonis ning jäetud seal rahuldamata. Halduskohus märgib määruses, et OÜ M.K.Reis-X pakkumuse tagasilükkamine ei tulenenud mitte kaebaja kvalifikatsiooni iseloomustavate andmete või dokumentide puudulikkusest ning kaebuse materjalidest ei nähtu, et ta oleks jäänud pakkujana kvalifitseerimata. Kaebaja pakkumise tagasilükkamise põhjuseks oli hoopis hankedokumentides nõutud vormi IX esitamata jätmine, millega tuli tõendada pakkumuse vastavust hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses toodud tingimustele. Seaduseandja ei ole kehtestanud, et hankija saaks ja peaks riigihangete seaduse (RHS) § 56 lg 3 alusel küsima selgitusi ka pakkumuse vastavust käsitlevate dokumentide osas või dokumentide osas, mida üldse pole esitatud. Kaebaja väitel oli dokumentide puudulikkus tingitud tõrkest elektroonilises keskkonnas. Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta hankedokumentide punkt 8.8 nõude, milline kohustas niisugusel juhul esitama dokumendid enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist paberkandjal. Halduskohtu hinnangul on antud juhul vaieldamatult olemas hankija vahendite säästlikul kasutamisel rajanev avalik huvi, kuid antud juhul ei kinnita miski kaebuse perspektiivikust ja seega ka vajadust kaaluda nimetatud avalikku huvi võrreldes edukaks tunnistatud pakkuja erahuvidega. Samas esineb märkimisväärne avalik huvi selleks, et riigihange viidaks koheselt hankelepingu sõlmimisega lõpuni ning kavandatud avaliku bussiliiniveo korraldamine ei jääks kohtumenetluse tõttu venima või muutuks üldse võimatuks. See kaalub üles nii kaebuses viidatud rahaliste vahendite säästlikus kasutamises seisneva avaliku huvi kui kaebaja erahuvi oma äriliste eesmärkide kaitsel.
11. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED OÜ M.K.Reis-X esitas 06.08.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.08.
12. a määruse. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et kaebus on ilmselt perspektiivitu. Määruskaebuse esitaja hinnangul esinevad riigihangete vaidlustuskomisjoni tehtud otsuses vastuolud Euroopa Kohtu praktikaga. Neid vastuolusid on aga võimalik kontrollida üksnes asja sisulisel lahendamisel, mitte esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kaebusele eelhinnangut andes. Seega ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul ka nimetatud vastuolusid kontrollimata põhjendatud väita, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Samuti on määruskaebuse esitaja hinnangul põhjendamatu halduskohtu kaalutlus, et riigihangete
13. 2 vaidlustuskomisjoni poolt esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmine on käsitletav kaebuse perspektiivitust iseloomustava asjaoluna. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on vääralt kaalunud erinevaid huve. Määruskaebuse esitaja selgitab, et miski ei takistanud vastustajal hankijana alustada riigihanget varasemal ajal. Hankijana vastustaja teadis või pidi olema teadlik võimalikest vaidlustustest, milliseid on võimalik hankemenetluses esitada, ning sellest tulenevalt ka planeerima hanke läbiviimist selliselt, et hankelepingu sõlmimine ei satuks esitatud vaidlustuste tõttu ohtu. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et AS-i GoBus pakkumuse ja OÜ M.K.Reis-X pakkumuse teenuse osutamise hinnavahe lepinguperioodi (01.01.2014 kuni 31.12.2021) kohta kokku kahe liinigrupi peale on 657 656 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et võimalik hankija vahendite sääst summas 657 656 eurot on avalikes huvides ning õigustab esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise keelu kohaldamist. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et kohus ei ole välja toonud neid avalikku huvi sellisel viisil pöördumatult kahjustavaid asjaolusid, milliste olemasolu on kohus määruskaebuse esitaja puhul möönnud. 08.08.2013 edastas määruskaebuse esitaja ringkonnakohtule määruskaebuse täienduse, milles taotleb esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise keelamist kuni määruskaebuse lahendamiseni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub oma 19.05.2013 kohtule esitatud vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses arvestanud avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnanud kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Vastustaja märgib, et kaebaja on olnud pikka aega informeeritud vaidlusalusest riigihankest. Riigihanke eelteade avaldati 06.09.2012, see kuulutati registris välja 18.03.2013 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 07.05.2013, kusjuures viimast tähtaega isegi pikendati menetluse käigus. Kaebaja esitas pakkumuse viimasel päeval kell 10.20, kusjuures tähtaeg lõppes kell 11.
14. Vastustaja leiab, et kaebaja on ise olnud hoolimatu, jätmata endale aega veendumaks, kas kõik dokumendid said riigihanke elektroonilises keskkonnas korrektselt esitatud. Vastustaja hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses õigesti põhjendanud, et seoses esialgse õiguskaitse rakendamisega ei saa hankija hankeprotsessi lõpuni viia, kusjuures see, et maakonnas oleks tagatud avaliku bussiliiniveo korraldamine, on avalikes huvides. Juhul, kui kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset, peab vastustaja hakkama taotlema pakkumuste tähtaja jõusoleku pikendamist, teadmata, kas see õnnestub, mis kokkuvõtteks võib viia kogu hanke nurjumisele ainult sellepärast, et määruskaebuse esitaja ei esitanud nõutud dokumente piisava ajavaruga, mis oleks tal võimaldanud üle kontrollida elektroonilises keskkonnas esitatud dokumentide paketi. Nimelt võimaldab riigihanke elektrooniline keskkond kuni esitamise tähtajani teha oma dokumentides parandusi ja neid muuta.
15. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et ei pea vajalikuks eraldi lahendada 08.08.2013 kohtule esitatud määruskaebuse täienduses sisalduvat taotlust. Vastustaja on 13.08.2013 ringkonnakohtule kinnitanud, et Lääne-Viru Maavalitsus ei ole sõlminud I ja II liinigrupi osas avaliku teenindamise lepingut. Kuigi vastustajal puuduvad õiguslikud takistused
17. 3 hankelepingu sõlmimiseks, ei ole kohtu hinnangul siiski vajalik otsustada eraldiseisvalt esialgse õiguskaitse kohaldamist määruskaebuse lahendamise ajaks. Tegemist on sisult samasuguste otsustega, kuna mõlema puhul tuleb kohtul võtta seisukoht, kas esialgse õiguskaitse korras vastustajal hankelepingu sõlmimise keelamine on antud asjaoludel põhjendatud või mitte. See, et määruskaebuse täienduses palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise peatamist lühemaks ajaks, so ainult määruskaebuse lahendamise ajaks, ei muuda taotletava abinõu sisu, mistõttu on tegemist korduva ja samasisulise taotlusega, mille kohus saab lahendada üksnes koos esialgse taotlusega. Seega tuleb kaebaja esitatud määruskaebuse täienduses esitatud taotlust käsitleda ühtsena esialgses määruskaebuses esitatud taotlusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 järgi võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse menetluses ei anna kohus lõplikku hinnangut haldusakti või toimingu õiguspärasusele, vaid vaatleb poolte poolt esitatud asjaolusid ja hinnanguid summaarselt. Lõpliku lahenduse leidmine jääb peaasja menetluse hooleks.
18. Vaidlust ei ole selles, et määruskaebuse esitajal on olemas subjektiivne õigus Lääne-Viru maavanema 18.06.
19. a korralduse nr 1-1/2013/472 punktide 2.1.1, 2.2.1, 3.1 ja 3.3 vaidlustamiseks, millega hankija lükkas tagasi määruskaebuse esitaja pakkumused liinigruppides I ja II ning tunnistas vastavates liinigruppides edukaks pakkumuseks AS-i GoBus pakkumuse, kuna selliste otsuste tagajärjel kaotas määruskaebuse esitaja tulenevalt RHS § 47 lg-st 9 õiguse osaleda edasises hankemenetluses. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et antud asjas võib esineda määruskaebuse esitajale pöördumatu tagajärg, sest hankelepingu sõlmimise korral AS-iga GoBus pole määruskaebuse esitajal endal võimalik hankijaga lepingut sõlmida. Halduskohtule esitatud kaebuses tugineb määruskaebuse esitaja asjaolule, et tema poolt esitatud pakkumus vastas sisuliselt hanketeates ning hankedokumentides sätestatud nõuetele, hoolimata sellest, et e-riigihangete keskkonnas üles laetud dokumentide paketist puudus hankedokumentide Lisa 1 punktis 6.h nõutud vorm IX. Määruskaebuse esitaja sõnul sisaldusid vormis IX nõutud andmed ka hankijale esitatud teistes dokumentides, mistõttu vastas määruskaebuse esitaja pakkumus sisuliselt hanketeates ja hankedokumentides esitatud nõuetele ning hankijal oli RHS § 56 lg-st 3 tulenevalt võimalus paluda vajadusel esitatud andmete selgitamist. Seega on peaasjas vaidlus selle üle, kas asjaolu, et kaebaja ei lisanud pakkumusele vormi IX, oli piisav alus vastustaja poolt pakkumuse tagasi lükkamiseks.
20. Ringkonnakohus, olles tutvunud nii määruskaebuse esitaja kui vastustaja seisukohtadega, nõustub halduskohtuga, et kaebuse näol on pigem tegemist väheste eduväljavaadetega kaebusega. Vormi IX esitamine oli sõnaselgelt nõutud hankedokumentide Lisa 1 punktis 6.h, määruskaebuse esitaja on selle esitamata jätmist ka tunnistanud ning vabandanud seda elektroonilise tõrkega süsteemis. Elektrooniliste tõrgete esinemisel andis pakkujale aga käitumisjuhised hankedokumentide punkt 8.8, mida määruskaebuse esitaja järginud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja hinnanguga, nagu oleks halduskohus jätnud esialgse õiguskaitse kohaldamata üksnes kaebuse ilmse perspektiivituse tõttu. Antud juhul ei ole halduskohus vaidlustatud määruses tuginenud üksnes kaebuse ilmselgele perspektiivitusele, vaid on õiguspäraselt hinnanud kaebuse eduväljavaateid ning esialgse
21. 4 õiguskaitse kohaldamisel kahjustada saavate huvide olulisust kogumis, leides, et kõiki neid asjaolusid arvestades ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Vastustaja on määruskaebusele esitatud vastuses juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral võib enne haldusasjas lahendi tegemist mööduda pakkumuste jõusoleku tähtaeg, mis tulenevalt hankedokumentide p-st 6.1 on 120 päeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast, ning mille möödumisel peab hankija taotlema pakkumuse jõusoleku tähtaja ennistamist RHS § 45 lg 2 alusel. Hankija saab sõlmida hankelepingu üksnes jõusoleva pakkumuse alusel. Juhul, kui ükski pakkuja pakkumuse jõusoleku tähtaega ei pikenda, võivad avaliku teenindamise lepingud Lääne-Viru maakonna avaliku bussiliiniveo korraldamiseks I ja II liinigrupis jääda sõlmimata. Olukorras, kus määruskaebuse esitaja esitatud kaebuse rahuldamine on pigem vähetõenäoline, kuid maakonna elanike huvid, mis on suunatud bussiliinivedude korrapärasele toimimisele, võivad saada oluliselt kahjustada, ei ole määruskaebuse esitaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
22. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane määruskaebuses esitatud väide, et hankija oleks pidanud hankemenetluse korraldamisel arvestama võimalike vaidlustusmenetlustega ning planeerima hankemenetluse läbiviimist selliselt, et lepingute sõlmimine ei satuks ohtu. Vastustaja on kohtule selgitanud, et määruskaebuse esitaja on olnud pikka aega teadlik konkreetse hankemenetluse läbiviimisest ning hankemenetluse vältel on ka menetlustähtaegu pikendatud. Seega ei saa asuda seisukohale, et hankemenetluse pikale venimine või nurjumine tuleneks hankija tegevusest või tegevusetusest. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kuigi määruskaebuse esitaja pakkumuse maksumuse ja hankija vaidlustatud otsusega edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe lepinguperioodi kohta on märkimisväärne, ei saa antud asjaolu omada tähtsust olukorras, kus ühe võrreldava pakkumuse näol ei ole tegemist hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele vastava pakkumusega. See, kas hankija on määruskaebuse esitaja pakkumuse tagasi lükkamisel toiminud õiguspäraselt ning kas tegemist on nõuetelevastava pakkumusega, selgitatakse aga välja alles peaasja menetluse raames.
23. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ M.K.Reis-X määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.08.
24. a määrusele jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu määrus jätta muutmata.
25. Einar Vene Tiina Pappel 5 Agu Timmi