3-12-495/12

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-495 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.04.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Jätta Tartu Halduskohtu 24.04.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja nõudis 22.07.2010 hommikuse loenduse ajal, et valvur A. Bronzov kutsuks arsti või kiirabi, kuid valvur ei teinud seda. Samuti ei võimaldanud valvur kogu vahetuse ajal talle ajalehti ning ükski kord ei saanud ta niiti ja nõela. Läbiotsimisel kambrist jalutuskäigule väljudes lõi valvur A. Bronzov kaebajat süstemaatiliselt genitaalide pihta, põhjustades tugevat valu. Kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Lisaks palub kaebaja enda riigilõivust vabastamist.
5. Tartu Halduskohtu 24.04.
6. a määrusega tagastati kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse kaebuse esitamisel ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Kinnipeetaval või vahistatul on õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vanglale esitatud järelepäringuga on tõendatud, et Tartu Vanglas on 10.05.2011 ja 18.05.2011 registreeritud kaebaja kahjunõuded seoses A. Bronzovi käitumisega 22.07.
7. Tartu Vangla andis 13.07.
8. a kirjaga nr 3-30/131-1 ja 20.07.
9. a kirjaga nr 3-30/131-2 tähtaja kahjunõuetes esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ei vastanud kirjadele ja puudusi ei kõrvaldanud. Tartu Vangla jättis 05.08.
10. a otsusega nr 3-30/131-2 ja 23.08.
11. a otsusega nr 3-30/141-2 kaebaja kahjunõuded läbi vaatamata. Kaebaja kahjunõuetest ei selgu, millised on konkreetsed kahju põhjustanud vanglaametnik A. Bronzovi toimingud, mis on kaebaja arvates õigusvastased ning milline kahjulik tagajärg on talle saabunud. Lisaks ei ole kaebaja Tartu Vangla puuduste kõrvaldamise 13.07.
12. a ega 20.07.
13. a kirjadele üldse reageerinud, vaatamata sellele, et Tartu Vangla on andnud täpsed juhised, mida kaebajal oma kahjunõudes täpsustada tuleks. Seetõttu ei saa väita, et kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna Tartu Vangla on kaebaja kahjunõuded jätnud läbi vaatamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, ei ole kaebajal tulenevalt VangS § 11 lg-st 81 õigust pöörduda sama kahju hüvitamise taotlusega halduskohtu poole. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
14. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 24.04.
15. a määrus tühistada. Kaebaja kohustab vanglat tõlkima puuduste kõrvaldamise määrus vene keelde ja siis ta kõrvaldab puudused. Euroopa Nõukogu põhikirja § 15 p-s 38.3 on selgelt öeldud, et vähemusrahvuste keelelisi vajadusi rahuldatakse kvalifitseeritud tõlkide teenuste kasutamise läbi ja trükitud materjalide võimaldamisega mitmes keeles, mida kasutatakse ka vanglas. Karistusseadustiku (KarS) § 212 järgi on füüsilise vägivalla kasutamine teise isiku suhtes karistatav. Lisaks on karistatav Kars § 122 järgi piinamine. KarS § 120 järgi karistatakse tervisekahju tekitamise eest. KarS § 324 kohaselt on karistatav kinnipeetava ebaseaduslik kohtlemine, inimväärikuse alandamine, diskrimineerimine või kinnipeetava õiguste ebaseaduslik piiranime, mis on toime pandud kinnipidamisasutuste ametniku poolt tema ametiseisundit ära kasutades. Kohus ei näinud kuritegusid ja motiveerib kaebuse tagastamist sellega, et kohustuslik kohtueelne menetlus pole läbitud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12-15 kohaselt on kohus kuritegu nähes kohustatud ise koguma tõendeid. Lisaks palub kaebaja enda riigilõivust vabastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24.04.
17. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse keeleks on eesti keel. Kuna kaebaja pöördus vastustaja poole haldusmenetluse käigus, siis puudus vastustajal kohustus oma puuduste kõrvaldamise kirju kaebajale vene keelde tõlkida. Selleks, et kaebajal oleks võimalik aru saada nendest kirjadest, oli kaebajal võimalus kasutada nende tõlkimisel inspektor-kontaktisikute abi. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud taotlust, et viimane tõlgiks talle need kirjad vene keelde. Vastustaja on halduskohtule esitatud materjalidega tõendanud, et näiteks 13.07.
19. a puuduste kõrvaldamise kiri nr 3-30/131-1 on kaebajale kätte antud ja tõlgitud inspektor-kontaktisiku S. Naha poolt. Seega oli kaebaja ringkonnakohtu arvates väga hästi teadlik sellest, et ta oli kohustatud kõrvaldama tema kahju hüvitamise taotlustes esinevad puudused määratud tähtajaks ja kuna ta neid ei kõrvaldanud, siis on vastustaja õigesti kahju hüvitamise taotlused jätnud läbi vaatamata. Kuna kaebajal oli seoses sellega 2 läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei olnud halduskohtul seda võimalik menetleda ja kaebus kuulus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Mis puutub määruskaebuses esitatud väiteid, et vangla ametnikud on kaebaja suhtes väidetavalt toime pannud erinevaid KarS-i paragarahvides ettenähtud kuritegusid, siis ei kuulu halduskohtu kompetentsi kuritegude uurimine ja selleks tõendite kogumine. Kui kaebaja leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, siis on ta kohustatud pöörduma vastavasisulise avaldusega kas uurimisasutuse või prokuratuuri poole. Maili Lokk Tiit Lõhmus 3 Agu Timmi