1-10-8497/125

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8497 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vitaly Komarovi (Komarov) kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vitaly Komarovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. Vitaly Komarov tunnistati Viru Maakohtu 13.12.2011 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning teda karistati KarS § 61 lg 1, § 65 lg 2, § 74 lg 5, § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 4 päeva. Karistuse kandmise algus on 13.01.2010 ja lõpp 17.01.
6. Viru Maakohtu 03.09.2013 määrusega jäeti V. Komarov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus leidis, et V. Komarovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 2.
8. Kohus tõi välja, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega oli kinnipeetav süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 5 aastat tingimisi katseajaga 5 aastat. Samuti oli kinnipeetav süüdi mõistetud 13.03.2009 ja karistatud vangistusega 11 kuud 4 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 13.12.2011 otsuse kohaselt pani ta uued kuriteod toime juba aprillist juulini
9. Seega kannab ta käesoleval ajal karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest kehtival katseajal. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest 7 aastat 4 päeva vangistust on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 3 aastat 8 kuud. Arvestades kinnipeetava isikut, tema varasemat kriminaalset minevikku, uue kuriteo toimepanemist vahetult peale viimast süüdimõistmist, uue kuriteo toimepanemist kehtival katseajal, toimepandud kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, leidis maakohus, et V. Komarov on talle mõistetud liitkaristusest kandnud ära veel liiga vähe aega. 2.
10. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasem kinnipeetavale määratud katseaeg kulges ebarahuldavalt. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline niivõrd pika katseaja (kuni 17.01.2017) läbida nõuetekohaselt. 2.
11. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei suuda seega isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks arvestada asjaolu, et enamuses distsiplinaarkaristusi on kinnipeetavale määratud seoses allumatusega. See asjaolu omakorda ei soodusta kuidagi kriminaalhoolduse teostamist. Viru Ringkonnaprokuratuuri 02.09.2013 teatest maakohtule nähtub, et kinnipeetava suhtes on vanglas algatatud uus kriminaalmenetlus ja 31.08.2013 on talle esitatud kahtlustus KarS § 275 järgi. 2.
12. Käesoleva asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil nähtub, et ta katkestas osalemise sotsiaalabiprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“. Kinnipeetav seletas, et tahtis samal ajal hoopis teha sporti ja kohtuda lähedastega. Samal ajal nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav reageerib konfliktsituatsioonides impulsiivselt ja kasutab konfliktide lahendamiseks agressiooni. Vastavas sotsiaalprogrammis osalemise katkestamine näitab selgelt, et kinnipeetav ei tunnista vigu ja ei soovi ennast muuta. 2.
13. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, täiskasvanud isikud on kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud ning kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud ka töökoht. Samas leidis maakohus, et arvestades käesolevas kohtumääruses toodud asjaolusid, on kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Maakohus leidis, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. 2.
14. Maakohtu hinnangul ei ole aluseks kinnipeetava vabastamisele vangistusest tingimisi enne tähtaega ka asjaolud, et kinnipeetav on tänaseks vanglas abiellunud ja saanud kehtiva elamisloa. Samuti ei anna kinnipeetava vabastamiseks alust kaitsja nimetatud asjaolu, et vangla juhtkond lihtsalt kiusab kinnipeetavat, kuna viimane nõuab oma seaduslikke õigusi, mistõttu on kõigile lihtsam, kui kinnipeetav oleks vanglast vabastatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
15. Süüdimõistetu V. Komarovi kaitsja esitatud määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. 3.
16. Kaitsja rõhutab, et Viru Vangla iseloomustusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna vangla juhtkond eirab kinnipeetava õigusi ja sellest on tekkinud kõik konfliktid. Tuleb märkida, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine toimuks antud juhul elektroonilise valve kohaldamisega, mis tähendab, et riigil on võimalused kontrollida -2- kinnipeetava asukoha ja käitumisreeglite täitmist. Konfliktid vangla administratsiooniga ei saa iseenesest olla takistuseks vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks, kuna kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, täiskasvanud isikud on kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud ning kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töökoht. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et V. Komarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V. Komarovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et V. Komarovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. V. Komarovi vabastamata jätmise tingisid peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud viis korda, katseajal uue raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine) ning käitumine karistuse kandmise ajal (kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, millest enamus on määratud seoses allumatusega, vanglas algatatud uus kriminaalmenetlus KarS § 275 järgi). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et V. Komarovi puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Sarnaselt maakohtuga puudub ka ringkonnakohtul V. Komarovi iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et kinnipeetav suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja nõuetekohaselt läbida ning käitumiskontrolli nõudeid täita.
19. Määruskaebuse esitaja seisukohta, mille kohaselt tuleb vangla iseloomustusse suhtuda kriitiliselt, ringkonnakohus ei jaga. Vangla iseloomustuses esitatud andmete tõepärasuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul mingit alust kahelda, mistõttu jäävad kaitse sellekohased väited paljasõnaliseks. Samuti pole kinnitust leidnud asjaolu, nagu rikuks vangla kinnipeetava õigusi.
20. Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval juhul ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid V. Komarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
21. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Komarov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3- Tiit Lõhmus