MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2012, Tartu Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-11-1160 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Jätta Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Haldusasi RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD 1. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt põhjustas vangla N. Lilitškinile kahju järgmiselt:
- a)Ajavahemikul 22.09.2009 – 16.12.2009 ei lubatud kaebajale õigusvastaselt kambrisse kaebaja enda poolt ostetud raadiot, millega tekitati kaebajale varaline kahju 1500 eurot.
- b)Kaebajat diskrimineeriti keeleliselt, kuna vangla kaupluses olevate kaupade nimekiri oli eestikeelne ja inspektor-kontaktisik ei aidanud kaebajat tõlkimisel ja kaupade tellimuse blanketi täitmisel, mistõttu jäi kaebaja ilma võimalusest osta vangla kauplusest sooje riideid. Kaebaja nõudis sellega tekitatud mittevaralise kahju eest 5000 eurot hüvitist.
- c)Kaebaja tervisele tekitati 10 000 euro suurune kahju sellega, et temalt võeti vanglas talveriided ära ja väljastati vangla vormirõivastus, mis ei sobinud talvel õues jalutamiseks. Et vangla ei rahuldanud kaebaja taotlusi soojade riiete väljastamiseks, külmetas kaebaja talvel vangla riietuses jalutamas käies. Samuti palus kaebaja alates 28.12.2018 vanglalt igakuuliselt välja mõista 500 eurot, kuna temast on Tartu Vangla süül saanud invaliid. Kaebuses esitas N. Lilitškin taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest. 2. Tartu Halduskohtu 25.05.2011. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebus käiguta, rahuldati riigilõivust vabastamise taotlus osaliselt ja kohustati teda tasuma riigilõivu 15,97 eurot. Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu nõudes maksta alates 28.12.2018 talle igakuuliselt 500 eurot seoses tema väidetava invaliidistumisega Tartu Vanglas. 3. N. Lilitškin esitas halduskohtu 25.05.2011. a määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas määruse riigilõivu tasumisest mittevabastamise osas, leides, et ta jäeti riigilõivu tasumisest täielikult vabastamata põhjendamatult. 4. Tartu Ringkonnakohtu 02.05.2012. a määrusega rahuldati N. Lilitškini määruskaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 25.05.2011. a määrus osas, millega N. Lilitškin vabastati riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, kohustades teda tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot, ning saadeti asi tühistatud osas menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. 5. Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrusega tagastati muuhulgas N. Lilitškini kaebus keelelise diskrimineerimisega seonduva kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel ning lõpetati HKMS § 124 lg 2 alusel tähtaja rikkumise tõttu kaebuse menetlus isikliku raadio kambrisse mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas. Määruse antud osa puudutavate põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja nõude osas välja mõista Tartu Vanglalt 5000 eurot keelelise diskrimineerimise eest (kaupade nimekiri oli eestikeelne ja inspektor-kontaktisik ei aidanud tõlkimisel ja kaupade tellimuse blanketi täitmisel, mistõttu jäi kaebaja ilma võimalusest osta vangla kauplusest sooje riideid) kinni pidanud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks antud nõude osas pöördunud Tartu Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega ning et vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Ka ei kinnita sellise taotluse vanglale esitamist Tartu Vangla 20.05.2011 vastus kohtu järelepäringule. Nõude osas ajavahemikul 22.09.2009 - 16.12.2009 isikliku raadio kambrisse mittelubamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot leidis halduskohus, et see on esitatud tähtaja rikkumisega ning jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Halduskohus asus seisukohale, et kuna N. Lilitškin sai Tartu Vangla 07.01.2010 otsuse nr 3-30/103, millega jäeti rahuldamata tema kahju hüvitamise taotlus isikliku raadio kasutamise mittevõimaldamise eest, kätte 15.01.2010, on kaebaja ületanud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud 30 päevast halduskohtusse pöördumise kaebetähtaega. Kuigi Tartu Halduskohtu 25.05.2011. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebus antud nõude osas käiguta ning anti kaebajale võimalus esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kaebaja sellist taotlust ei esitanud. Halduskohus asus seisukohale, et antud juhul ei saa lugeda kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määruse tühistada osas, millega halduskohus tagastas tema kaebuse keelelise diskrimineerimisega seonduva 5000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas ning saata asi nimetatud nõude osas menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Veel palus N. Lilitškin tühistada halduskohtu määrus osas, millega loeti isikliku raadio kambrisse mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue esitatuks tähtaja rikkumisega ja lõpetati selle nõude osas menetlus. Kaebaja palus ennistada selle nõude osas kaebuse esitamise tähtaeg. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt venitab kohus asja menetlust ja kaebaja suhtes õiglase otsuse vastuvõtmist. Kohus rikub kaebaja õigust juurdepääsuks kohtumenetlusele, asja õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaebaja õiguste rikkumise efektiivsele kõrvaldamisele. Kohus ei viinud läbi uurimist ja menetlust ning lükkas kaebaja esitatud nõudmised paljasõnaliselt ja põhjendamatult tagasi, usaldades vangla väiteid neid kontrollimata. Keelelise diskrimineerimisega seonduva 5000 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas on kaebaja pöördunud vangla poole viivitamatult ning on esitanud täiendavalt kahju hüvitamise nõude 22.06.2012. Seega on kaebajal antud nõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Kaebaja on esitanud vanglale seoses raadio kambrisse mitteandmisega kahju hüvitamise taotluse ning vangla on selle rahuldamata jätnud. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kaebaja on selle nõude osas rikkunud halduskohtusse pöördumise tähtaega. Halduskohtumenetluse seadustikust ja RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt on kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg 3 või 10 aastat ning see tähtaeg ei ole möödunud. Riigikohtu lahenditest tulenevalt on võimalik ka kaebetähtaeg ennistada. Vangla vastused kaebajale on esitatud eesti keeles, ilma tõlketa, mistõttu kaebaja ei ole nendest aru saanud. Kaebaja on tihti ilma jäetud kantseleitarvetest ja kirjapaberist. Samuti puudub kaebajal igasugune juriidiline kirjandus ja seda ei väljastata ööpäevaringselt suletavasse kambrisse, kus kaebaja sageli viibib. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Vangla leiab, et halduskohus on kaebuse keelelise diskrimineerimisega seonduva kahju hüvitamise nõude osas tagastanud õiguspäraselt. Kaebaja on küll vanglale esitanud tagastatud nõude osas kahju hüvitamise taotluse (registreeritud Tartu Vanglas 25.06.2012), kuid see ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks, kuna pärast vaidlustatud määruse tegemist esitatud kahju hüvitamise taotlusega ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks. Nimetatud kahju hüvitamise taotlus on hetkel vangla menetluses ja seega on kaebajal antud nõude osas jätkuvalt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud kaebetähtaja ennistamata ning lõpetanud menetluse isikliku raadio kambrisse mittelubamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine ei anna kaebajale õigust esitada kaebust halduskohtule ei 3 ega 10 aasta jooksul, vaid seab kaebetähtaja sõltuvusse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättesaamisest. Sellise otsuse sai kaebaja kätte 15.01.2010 ning alates sellest kuupäevast hakkas kulgema RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg. Seega oli viimaseks kohtusse pöördumise päevaks 15.02.2010. Kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 09.05.2012. Seega on kaebus halduskohtule esitatud ilmselgelt tähtaega rikkudes. Menetlustähtaja ennistamise taotlust kaebaja kohtule esitanud ei ole. Seega on kohus kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu õigesti tagastanud ning kaebaja väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.06.2012. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ta kontrollib vaidlustatud määrust selle tegemise aja seisuga. 9. Halduskohus on kaebaja keelelise diskrimineerimise eest esitatud mittevaralise kahju nõude summas 5000 eurot õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 3 Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgsel kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgne kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on oma määruskaebuses ka ise kinnitanud, et seoses keelelise diskrimineerimisega esitas ta vastustajale kahju hüvitamise taotluse 22.06.2012, so pärast vaidlustatud määruse tegemist. Seega oli tal enne seda kohustuslik kohtueelne kord läbimata ja halduskohtul oli õigus kaebus selles osas tagastada. See aga ei võta kaebajalt õigust pärast vastustaja poolt tema nõude lahendamist pöörduda lahendiga mittenõustumisel uue kaebusega halduskohtusse. 10. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetlemise, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja varalise kahju nõue seoses kaebajale kuuluva raadio mittelubamisega kambrisse on esitatud 09.05.2012. Kaebaja on esitanud ajavahemikul 03.11.-16.12.2009 kokku 29 kahju hüvitamise taotlust, mis seonduvad raadio mittelubamisega kambrisse. Tartu Vangla 07.01.2010. a otsusega nr 3-30/103 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata (tl 12). See otsus on kaebajale allkirja vastu väljastatud 15.01.2010. Otsuses sisaldub ka see, et kaebajal on õigus otsusega mittenõustumise korral 30 päeva jooksul pöörduda halduskohtusse. RVastS § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Antud kaebuse osas oli kohtusse pöördumise viimaseks tähtpäevaks seega 15.02.2010. Kaebaja ei ole vaatamata halduskohtu 25.05.2011. a määruses antud võimalusele esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Seega puudus halduskohtul alus kaaluda tähtaja ennistamise võimalust ja ennistamise taotluse puudumise tõttu ei olnud ka alust tähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et kaebajale anti vangla vastused kätte eesti keeles, ei ole aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks, et kaebaja ei pidanud rohkem kui kahe aasta jooksul vajalikuks teha endale selgeks vangla 07.01.2010. a otsuse sisu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et antud kaebuse esitamise puhul kehtib tähtaegade arvutamisel RVastS § 18 lg 2, mitte RVastS § 17 lg 3, nagu on ekslikult leidnud kaebaja. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi