Samuti tunnistati V. Leib süüdi
V. Leib tunnistati süüdi
lg 2 p 4 ja 5 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
Leivale liitkaristus 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
Leivale mõistetud karistust 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele, kui V. Leib ei pane temale määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale
Harju Maakohtu 17.05.2012 määrusega pöörati see karistus täitmisele. Karistuse kandmise aja algus on 13.05.2012 ja lõpp 11.07.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et V. Leib tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et V. Leiba on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Käesoleval ajal kannab V. Leib karistust Harju Maakohtu 18.08.2011 otsuse alusel, kusjuures nimetatud kohtuotsusega mõisteti talle esialgselt tingimuslik vangistus, mis pöörati Harju Maakohtu 17.05.2012 määrusega täitmisele, sest V. Leib vaatamata katseaja pikendamisele ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ja tema suhtes ei olnud võimalik kriminaalhooldust teostada. Maakohus märkis, et kuriteod
lg 1 järgi (altkäemaksu andmine) ja
Leib praegu karistust kannab, on ta toime pannud Murru Vanglas, olles kinnipeetav ja kandes Viru Maakohtu 17.04.2006 kohtuotsusega
lg 2 p 4 järgi mõistetud karistust, kusjuures ka nimetatud tegu oli toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Viru Maakohtu 17.04.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabastati V. Leib Harju Maakohtu 18.05.2007 määruse aluse tingimisi enne tähtaega, juhindudes
katseajaga 1 aasta ja tema karistuse ärakandmata osa seisuga 29.05.2007 oli 4 kuud 16 päeva. Viru Maakohtu 18.02.2008 määrusega pöörati
Kuigi maakohus tunnustab V. Leiba selle eest, et tal distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad, puudub maakohtul veendumus, et vabastades V. Leiva vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral ja majanduslike raskuste tekkimisel, samuti arvestades V. Leiva võimalikku alkoholitarvitamist ning sellest tulenevat agressiivsust, kergesti mõjutatavust, tutvusringkonda muuhulgas negatiivset mõju avaldavate isikute näol, et V. Leib võib toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla hinnangul, arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on nii uue mittevägivaldse kui ka vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68%, mis on kõrge protsent. Viru Vangla ei toeta V. Leiva vabanemist ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla, kuna tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks on liiga kõrge. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse V. Leiva kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning V. Leiva vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kohaldades tema suhtes katseaega 1 aasta ning allutades teda käitumiskontrollile. -2- Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab, et V. Leiva ennetähtaegse vabastamise arutamisel tuleks arvestada asjaoluga, et V. Leib on vangistuses mõistnud süütegude toimepanemise negatiivseid tagajärgi nii endale kui teistele isikutele. Järeldada võib seda asjaolust, et V. Leival distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Samuti tuleks arvestada asjaoluga, et V. Leiva sotsiaalne võrgustik ema M.B.. näol on teda toetav. V. Leib on avaldanud soovi asuda elama ema elukohta Rägavere vald, xxx. Ema elab 2-toalises ahiküttega korteris üksi ja tal on võimalik V. Leivale anda enda korterist eraldi tuba. M. B on avaldanud, et ta on valmis V. Leiba toetama, kuni ta saab vahendid ja sissetuleku enda elatamiseks. Seega on tal esialgu ema juures garanteeritud vaba tuba ja materiaalne toetus. Kaitsja usub, et M. B suudab V. Leiva elukorraldust positiivselt mõjutada. Kuna käesoleval ajal V. Leival ametlik töökoht puudub, siis tuleks tal vabanemisel koheselt võtta end töötuna arvele ja leida kasvõi väiksema sissetulekuga töökoht. Kohtuistungil V. Leib avaldas, et ta on selleks võimeline ja motiveeritud. Lisaks on ta kinnitanud, et soovib alkoholi tarvitamisest loobuda, kuna on mõistnud sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Samuti soovib ta osa võtta laste kasvatamisest ja luua pere. Eeltoodu kohaselt on kaitsja seisukohal, et V. Leib on motiveeritud asuma seaduskuulekale teele. Tõenäoline on, et ta leiab enda elatamiseks töökoha, ei tarbi alkoholi, ja parandab lähikondsetega suhteid, kes aitavad tal elukorraldust muuta. Kaitsja leiab, et kõige määravamaks V. Leiva edasise elu korraldamisel on tema vabastamine vangistusest ennetähtaegselt ja sellega seonduvalt katseaja määramine ja tema allutamine käitumiskontrollinõuete täitmisele. Kaitsja leiab, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju V. Leiva vabastamiseks enne tähtaega. Seisukohad Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2013 määrusega määrati määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 21.02.2013. Seisukohad esitas süüdimõistetu V. Leib, kes palub võtta arvesse asjaolu, et tal on vabaduses olemas elukoht ema juures. Tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes on ta ema ja kriminaalhooldusametniku järelevalve all. V. Leib märgib, et talle pole võimaldatud vanglas tööl, koolis ega sotsiaalprogrammides osalemist. Ta leiab, et kriminaalhooldus on tema jaoks oluline, et oma eluga hakkama saada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Leiva vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V. Leiva puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et V. Leival on vabanedes olemas kindel elukoht ja ema toetus. Samuti hindab kohtukolleegium V. Leiva puhul distsiplinaarrikkumiste puudumist. Samas leiab ringkonnakohus, et elukoht ning toetavad sugulased ei ole varasemalt motiveerinud V. Leiba kuritegude toimepanemisest hoiduma. -3- Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Leib on varasemalt oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Teda on 7 korda kriminaalkorras karistatud. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras. Vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Karistusregistrist nähtuvalt on teda muuhulgas karistatud varguse, omavolilise sissetungi ning asja omavolilise kasutamise eest. Käesoleval hetkel kannab ta karistust altkäemaksu andmise, kelmuse ja avalikult toime pandud varguse eest. Oluline on asjaolu, et altkäemaksu andmise ja kelmuse pani V. Leib toime olles kinnipeetav Murru Vanglas. Seega ei suutnud ta isegi vangla range järelevalve tingimustes elada seadusekuulekalt. Sellest järeldab kohtukolleegium, et V. Leival on kalduvus toime panna varavastaseid kuritegusid ning eelnevalt mõistetud karistused, sh korduvad vangistused, ei ole motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Arvestades V. Leiva varasemat elukäiku ringkonnakohtul sellist veendumust ei teki. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et käesoleval hetkel kannab V. Leib karistust Harju Maakohtu 18.08.2011 otsuse alusel, millega esialgselt mõisteti talle tingimuslik vangistus, kuid see pöörati Harju Maakohtu 17.05.2012 määrusega täitmisele, sest V. Leib ei ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde ning tema suhtes ei olnud võimalik teostada kriminaalhooldust. Seega on V. Leivale juba antud võimalus kanda Harju Maakohtu 18.08.2011 otsusega mõistetud karistust vabaduses. Samuti vabastati V. Leib Viru Maakohtu 17.04.2006 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt Harju Maakohtu 18.05.2007 määrusega tingimisi ennetähtaegselt, kuid 18.02.2008 pöörati kandmata karistus täitmisele, kuna V. Leib ei täitnud talle kehtestatud kohustusi. Samuti ei ole ka V. Leivale varasemalt määratud katseaeg mõjutanud teda elama seadusekuulekalt, kuna V. Leib on varasemalt kuritegu toime pannud ka kohtuotsusega kohaldatud katseajal. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et V. Leiva suhtes on varasemalt korduvalt kohaldatud kriminaalhooldust, kuid V. Leib on näidanud hoolimatut suhtumist talle kehtestatud kohustustesse. Seega, kuigi määruskaebuse kohaselt on V. Leib motiveeritud asuma seadusekuulekale teele, ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et seekord suudab V. Leib tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel hoiduda õigusrikkumistest ning läbida tulemuslikult kriminaalhoolduse. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid V. Leiba vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. V. Leib peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat Lembit Nirgi kaitsjatasu 57,60 eurot maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest apellatsioonimenetluses. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.