3-11-2295/9

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2295 Haldusasi E.J. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1597,79 eurot seoses läbiotsimise käigus inimväärikuse alandamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.10.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.J. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10.10.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. E.J. saatis 25.09.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 krooni (so 1597,79 eurot). Kaebuse kohaselt teostati kaebaja suhtes 24.04.2011 täielik läbiotsimine. Kaebaja keeldus täielikust lahtiriietumisest, kuna läbiotsimist ei teostatud privaatruumis ning väidetavalt oli ruumis toimuvat võimalik läbi akna näha ka kõrvalistel isikutel. Kaebaja keeldumise tõttu kutsus kaebajat läbi otsiv vanglaametnik veel kaks vanglaametnikku, kes aitasid kaebaja aluspüksid alla tõmmata ning veenduda, et tal polnud kaasas keelatud esemeid ega aineid. Kaebaja leiab, et läbiotsimise käigus alandati tema inimväärikust ning rikuti au ja mainet. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebusele on lisatud ka 25.09.
5. a kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus, mille kohaselt kaebajal sissetulekud puuduvad ning tal on võlgnevusi umbes 6000 euro ulatuses.
6. Tartu Halduskohtu 10.10.
7. a määrusega jäeti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Taotlus jäeti rahuldamata, tuginedes määruse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS v. r) § 91 lg-le 1 ning Riigikohtu praktikale. Halduskohus leidis, et kaebaja maksejõuetuse tingimus on täidetud. Siiski jäeti taotlus rahuldamata, sest mittevaralise kahju eest hüvitise saamine või mittesaamine ei ole isiku jaoks sedavõrd oluline küsimus, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-40-07, p 12). Halduskohus kohustas kaebajat riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. E.J. esitas 16.10.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 10.10.
9. a määruse tühistada. Määruskaebuses leiab kaebaja, et on antud asjas kõiki muid kaebevõimalusi kasutanud ning kohtu poole pöördumine on tema õiguste kaitseks ainuke järele jäänud võimalus. Kui kohus teda riigilõivu tasumisest ei vabasta, jäävad tema õigusküsimused lahendamata. Kaebaja ei pea enda kaebust perspektiivituks ning talle jääb arusaamatuks, kuidas halduskohus saab enne istungi toimumist kaebuse lahendamise tulemuse ära määrata. Kaebaja toob välja, et varem on teda sarnase kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ega mõista, miks seda seekord ei tehta. Kaebaja kirjeldab määruskaebuses, miks tal ei ole kuidagi võimalik tasuda riigilõivu summas 79,89 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.10.
11. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12. HKMS v. r § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Haldusasja materjalides sisalduvast isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja kontol oli kaebuse esitamise seisuga 0,07 eurot. Järelikult polnud kaebaja suuteline maksma riigilõivu summas 79,89 eurot ning oli seega maksejõuetu.
13. Maksejõuetuse tuvastamine ei tähenda aga seda, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleks igal juhul rahuldada. Juba HKMS v. r § 91 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib, kuid ei pea seda tegema. Samuti on Riigikohus lahendis 3-3-1-40-07 märkinud, et riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel peab kohus võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. Üheks selliseks kaalutluseks on kohtu eelhinnang kaebuse eduväljavaadete kohta. Lahendites 3-3-1-83-07 ja 3-3-1-95-08 on Riigikohus leidnud, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta, so hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalust. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Seega tuleneb kaebuse perspektiivikusele eelhinnangu andmise nõue riigilõivust vabastamise otsustamisel Riigikohtu praktikast ning on õigustatud, et kohus enne istungi toimumist kaebust teatud ulatuses sisuliselt hindab.
14. Tartu Halduskohus on leidnud, et kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks, sest sellest ei sõltu arvestataval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kaebaja 2 on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisnes mittepüsivates kannatustes, täpsemalt inimväärikuse alandamises ning privaatsuse, au ja maine rikkumises läbiotsimise käigus. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Seega tuleb riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus jätta rahuldamata kaebaja huvi vähese olulisuse tõttu.
15. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kaebaja kurdab esmalt, et teda ei otsitud läbi privaatses ruumis. Ringkonnakohus leiab, et olenemata vaidlusest kardina ja ukseprao üle, kaebaja privaatsust ilmselt ei rikutud. Kaebaja toimetamine eraldi ruumi, kus puudusid kõrvalised isikud, tagas tema privaatsust piisavalt. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et peale teda läbi otsivate vanglaametnike nägid toimingut pealt ka kõrvalised isikud. Kaebaja on viidanud vaid pealtnägemise võimalikkusele, kuid ainuüksi teoreetiline võimalus tema privaatsust rikkuda ei saanud. Läbiotsimise toiming iseenesest on privaatsuse riive, mida õigustab vangla sisekorra tagamise eesmärk. Samuti võib läbiotsimine, kus pole sajaprotsendiliselt välistatud pealtnägemise võimalus, olla privaatsust riivav. Käesoleval juhtumil oli aga privaatsuse piiramine seda enam õigustatud, et kaebaja püksivärvli vahelt leiti varem samal päeval isevalmistatud sigaret. Seetõttu oli vanglaametnikul põhjendatud kahtlus, et kaebaja juures võis olla veel keelatud esemeid ning oli õigustatud läbiotsimine kirjeldatud tingimustes.
16. Kaebaja kaebab ka selle üle, et tema läbiotsimist teostasid kolm vanglaametnikku ning et tema suhtes kasutati füüsilist jõudu. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-32-12 punktis 10 märkinud, et vangistusseadus (edaspidi VangS) ei sätesta, mitu samast soost isikut võib kinnipeetavat läbi otsida ning pidas õiguspäraseks kaebaja läbiotsimist kahe vanglaametniku poolt. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas kaebaja läbiotsimine kolme vanglaametniku poolt samuti tema õigusi ei rikkunud. Teiste vanglaametnike kaasamine oli põhjendatud, sest kaebaja keeldus täitmast ühe vanglaametniku seaduslikku korraldust lahti riietuda. Füüsilise jõu kasutamine vangi paigalhoidmiseks läbiotsimise teostamisel oli samuti õiguspärane, kuna VangS § 71 lg 2 annab vanglateenistuse ametnikule õigusliku aluse teenistusülesannete täitmisel füüsilise jõu kasutamiseks ning asjaoludest nähtuvalt ei toimunud jõu kasutamine ebaproportsionaalselt.
17. Lahendi 3-3-1-32-12 punktis 14 leidis Riigikohus, et kuna kinnipeetava läbiotsimisel tema privaatsust ei rikutud, siis Tartu Vangla ei alandanud kinnipeetava väärikust ja kahju hüvitamiseks puudus alus. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu seisukohad on analoogia korras kohaldatavad ka antud juhtumi puhul. Kaebaja privaatsust ei rikutud ning ka muus osas oli läbiotsimine õiguspärane. Seega kahju hüvitamise kaebus on perspektiivitu ning kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Maili Lokk Einar Vene 3 Agu Timmi