Obsah (6)

§ 424§ 65§ 50§ 76§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9448 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 424

järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust.

§ 50lg 1 alusel võeti V.

Tammelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Kohtuotsus jõustus 17.09.2011 ning V. Tamm asus karistust kandma 17.10.

2. V. Tamm vabastati ennetähtaegselt Tartu Vanglast 28.09.2012 Tartu Maakohtu 18.09.2012 määruse nr 1-11-9448 alusel koos elektroonilise järelvalvega. Vabastamise määrusega oli hooldusalusele määratud lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume.
3. 16.10.2012 esitas kriminaalhooldaja maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et V. Tamm on rikkunud Tartu Maakohtu 18.09.2012 määrusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
4. Tartu Maakohtu 13.12.2012 määrusega pöörati

§ 76lg 5 alusel täitmisele V.

Tammele Tartu Maakohtu 01.09.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva vangistust. Esimese astme kohtu määruse sisu 5. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja V. Tamm tuleb saata karistust kandma. Maakohtu määruse kohaselt on V. Tamm ennetähtaegse vabastamise järgsel kriminaalhooldusel rikkunud temale

§ 75lg 2 alusel määratud kohustust: mitte tarvitada alkoholi.

V. Tammel on kriminaalhoolduse ajal tuvastatud alkoholijoove 04.10.2012 ja 03.12.2012. Maakohus märkis, et 04.10.2012 alkoholijoobe kohta seletas V. Tamm, et oli võtnud halva enesetunde tõttu Corvaloli ja südametilku, mis sisaldavad alkoholi. Kohtutoksikoloogiaeksperdi ja perearsti selgituste kohaselt ei olnud aga V. Tammel vajadust tarvitada alkoholi sisaldavaid medikamente enda äranägemise järgi. Maakohtu hinnangul ei ole rikkumiste põhjendused mõjuvad ning V. Tamme põhjendused rikkumiste kohta on põiklevad ja ennastõigustavad. Maakohus nõustus kriminaalhooldaja arvamusega, et kriminaalhoolduse jätkamine on muutunud võimatuks, V. Tamme vanglast ennetähtaegne vabastamine ei ole olnud põhjendatud ja ta tuleb

§ 76lg 5 alusel saata kandmata karistuse ärakandmisele.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

1. V. Tamme kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning V. Tammele mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja leiab, et 04.10.2012 joobeseisundi tuvastamise protokoll on koostatud kehtetu Sotsiaalministri
3. 2009 määruse alusel. Viidatud määrus tunnistati määruskaebuse kohaselt kehtetuks juba 09.05.2010, mis tähendab, et uuritava isiku joove tuvastati ebaseaduslikus korras. Samuti on 04.10.2012 joobeseisundi tuvastamine nõuetekohaselt dokumenteerimata, kuna toimikus puudub indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis võimaldaks kontrolli selle üle, kas mõõtevahend vastab mõõteseaduse nõuetele. Joove on tuvastatud Vabariigi Valitsuse
4. juuni 2011 määruse nr 79 § 4 lg 1 rikkudes vahetult pärast uuritava isiku poolt ravimite manustamist. Määruskaebuse kohaselt nähtub 03.12.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et indikaatorvahendi näit on 1,12 mg/l, kuid kriminaalhooldusametniku poolt samal päeval koostatud joobeseisundi tuvastamise protokolli on kantud, et alkomeetri näit oli 2,139 ‰. Kaitsja hinnangul jääb arusaamatuks, miks on uuritava isiku joove tuvastatud kahel korral, miks talle on tutvustatut kaht erinevat indikaatorvahendi näitu ning kumma nendest võttis kohus määruse tegemisel aluseks. Lisaks sellele nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et kasutati alkomeetrit Lion 500, kuid joobeseisundi tuvastamise protokollist, et kasutatud alkomeetri mudel oli Alkovisor Mark V. Kaitsja hinnangul jääb ebaselgeks, millist alkomeetrit siis tegelikult kasutati. Juhul, kui viidi läbi kaks mõõtmist erinevate alkomeetritega, on joobeseisundi tuvastamise protokolli juures järjekordselt jäetud alkomeetri Alkovisor Mark V kasutamine dokumenteerimata. Sealjuures on indikaatorvahendi kasutamise protokoll koostatud 03.12.2012 kell 18:12, kuid joobeseisundi tuvastamise protokoll juba kell 17:
5. Seega on joobeseisund tuvastatud veel enne indikaatorvahendi kasutamist ning joobeseisundi tuvastamise protokolli aluseks olevat indikaatorvahendi kasutamist ei ole järjekordselt protokollitud. Ehkki uuritav on nii joobeseisundi tuvastamise protokolli kui indikaatorvahendi kasutamise protokolli kirjutanud enda allkirja lahtrisse, milles ta nõustub alkomeetri näiduga, on ta samal ajal jällegi mõlemas protokollis selgesõnaliselt avaldanud, et ta ei ole tarbinud alkoholi. Määruskaebuse kohaselt oli joove 03.12.2012 tõenäoliselt tingitud vaid eelnevalt kasutatud suuloputusvahendi jääkidest V. Tamme suuõõnes ning V. Tamm avaldas asjaolu, et ta oli vahetult eelnevalt kasutanud suuloputusvahendit nii kriminaalhooldusametnikule ning ka joovet mõõtnud liikluspolitseinikule. Kaitsja leiab, et olukorras, kus joobeseisundi tuvastamisel 04.10.2012 ja 03.12.2012 on oluliselt rikutud sellekohaseid nõudeid, ei ole saadud tulemuste kasutamine menetluses lubatud, kuna tõend tervikuna on lubamatu ning menetlusõiguse olulise rikkumise tagajärjel saadud tõendite alusel ei saa pöörata isikule mõistetud karistust täitmisele. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning V. Tamme kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 74

lg 4 alusel kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega V. Tamme karistuse täitmisele pööramise põhjendatuses ning leiab, et asja materjalid kinnitavad, et V. Tamm on nii 04.10.2012 kui ka 03.12.2012 tarbinud alkoholi ja rikkunud sellega

§ 75lg 2 alusel määratud kohustust.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega V. Tamme suhtes läbiviidud joobeseisundi tuvastamiste puuduste ja ebaõigsuse kohta.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda 04.10.2012 joobeseisundi tuvastamise protokollis viide kehtetule Sotsiaalministri
2. juuni 2009 määrusele joobe tuvastamist ebaseaduslikuks. Protokollist nähtub, et juhindudes nimetatud määrusest on koostatud vaid protokolli vorm. Joove 0,976 promilli on tuvastatud nõuetekohaselt 10.09.2012 kalibreeritud alkomeetriga ning V. Tamm on protokolli märkinud, et nõustub alkomeetri näiduga ning tarvitas piiritust sisaldavaid ravimeid. Seega ei olnud joobe tuvastamise ajal kahtlust selles, kas V. Tamm alkoholi tarvitas. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuses esitatud väitega, et joobe tuvastamine on ebaseaduslik seetõttu, et seda on tehtud vahetult pärast uuritava isiku poolt ravimite manustamist. Esiteks ei olnud V. Tammel vajadust ega arsti juhist just piiritust sisaldavate ravimite tarvitada ning selline tegevus iseenesest kujutab endast käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuse rikkumist. V. Tamme perearsti Anu Vasara 12.12.2012 maakohtule saadetud selgituse kohaselt on V. Tamme piiritusepõhiseid käsimüügiravimeid tarvitanud oma algatusel. Selline piiritust sisaldavate ravimite omaalgatuslik tarvitamine V. Tamme poolt viitab ringkonnakohtu hinnangul sellele, et süüdimõistetu kasutas ravimeid alkoholivajaduse rahuldamiseks ja joobe saavutamiseks. Teiseks on 05.12.2012 kohtutoksikoloogiaeksperdi poolt maakohtule saadetud selgituste kohaselt vähetõenäoline, et kell 16.30 manustatud 5-6 ml tuvastamata nimetusega südametilku ja sama palju südametilku Corvalol tekitasid V. Tammel kella 16.48-ks alkomeetri näidu 0,976 promilli. Kuna V. Tamm poleks tohtinud üldse alkoholi sisaldavaid südametilkasid tarvitada, on kaitsja viited joobe tuvastamise ebaseaduslikkusele pärast ravimite manustamist asjakohatud.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kaitsja etteheited 03.12.2012 joobe tuvastamise läbiviimise osas. Kaitsja väited kahes protokollis esinevate vastuolude kohta alkomeetri mudeli, näidu ja kellaaja osas on alusetud juba seetõttu, et tegemist on kahe erineva samal päeval läbiviidud joobe mõõtmisega. Kriminaalhooldaja poolt 18.01.2013 ringkonnakohtule saadetud selgituste ning 03.12.2012 kell 17.50 kriminaalhooldaja ja kell 18.12 politsei poolt teostatud joobeseisundi tuvastamise protokollide kohaselt on joove tuvastatud nii kriminaalhooldaja kui ka politseiametniku poolt ja seda erinevate alkomeetritega. Kuna V. Tamm on mõlemale protokollile märkinud, et ta ei ole alkoholi ega ravimeid tarvitanud ning ka kriminaalhooldaja on 18.01.2013 ringkonnakohtule saadetud vastuses määruskaebusele märkinud, et V. Tamm ei tarvitanud kahe joobe tuvastamise vahel kriminaalhooldaja juuresolekul suuloputusvahendit, on ringkonnakohtu hinnangul alusetu ka kaitsja määruskaebuses esitatud väide, et 03.12.2012 joobe tekitasid suuloputusvahendi jäägid V. Tamme suus. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt avaldas V. Tamm erinevalt määruskaebuses märgitust 03.12.2012 politseiametnikele, et tarvitas 200 g viina, kuigi seda protokolli ei märkinud. Kahel korral joobe tuvastamine oli kriminaalhooldaja vastuse kohaselt vajalik aga seetõttu, et V. Tamm märkis kell 17.50 koostatud protokolli, et nõustub alkomeetri näiduga „0“, mis tekitas segadust. Meditsiinilist ekspertiisi V. Tamm politseiametnike saabumise järel aga kriminaalhooldaja 3 selgituste kohaselt ise ei soovinud. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on V. Tamm 13.12.2012 avaldanud, et tal on alkoholisõltuvus, kuid alkoholi tarvitamine ei ole tema süü, vaid näitab seda, et kriminaalhooldus ei ole oma eesmärki täitnud. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust kahelda ka V. Tammel 03.12.2012 tuvastatud alkoholijoobes.
4. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel on oluline vaid asjaolu, kas V. Tamm tarvitas alkoholi rikkudes sellega talle kriminaalhoolduse ajaks määratud kohustust. Joobe täpne suurus ja selle mõõtmise protseduur isiku karistuse täitmisele pööramise otsustamisel Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-82-12 p 12 kohaselt olulist kaalu ei oma ning kohustuse rikkumise tuvastamine on võimalik ka vaid tuginedes sellele, et isik on alkoholi tarvitamist tunnistanud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaitsja etteheited maakohtu määruses selgituste puudumisele küsimuses, millise 03.12.2012 joobe maakohus protokollidest aluseks võttis. Ühtlasi on politseiametniku ja kriminaalhooldaja poolt teostatud mõõtmistes seisnevad erinevused põhjendatavad mõõtühikute mg/l ja promilli omavahelise suhtega 1:2,
6. Joobe tuvastamise protokollidest, kriminaalhooldusametniku poolt ringkonnakohtule saadetud selgitustest ja maakohtu istungi protokollist nähtub ringkonnakohtu hinnangul kokkuvõttes, et V. Tamme menetluse erinevates staadiumites esitatud selgitused joobe kohta on erinevad ning osaliselt vastuolus määruskaebuses esitatud kaitsja väidetega. Muuhulgas ei ole V. Tamm esitanud joobega kohapeal nõustumise ja suuloputusvahendi kasutamise osas joobe tuvastamise ajal ega maakohtu istungil samu põhjendusi nagu kaitsja oma määruskaebuses, mistõttu on alust kahelda määruskaebuses esitatud hilisema versiooni tõelevastavuses. Ringkonnakohus leiab, et V. Tamm on rikkunud kahel kohustust alkoholi mitte tarvitada ja esineb risk, et ta teeb seda alkoholisõltuvuse tõttu ka edaspidi, mistõttu on tema karistuse täitmisele pööramine

§ 74lg 4 alusel igati põhjendatud.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Tammele mõistetud karistuse tuleb täitmisele pöörata, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Aarne Sarjas