2-14-41182/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-41182 Tsiviilasi OÜ Martinex hagi Maarja Neilanti vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3169,41 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Martinex apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): OÜ Martinex (registrikood: 10766329; asukoht: Harjumaa Saue Pärnasalu 31), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Vastustaja (kostja): Maarja Neilant (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXX)
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. juuli
7. a otsus ja esindajad RESOLUTSIOON saata OÜ Martinex hagi Maarja Neilanti vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
9. OÜ Martinex esitas 05.03.2015 hagi Maarja Neilanti vastu põhivõlgnevuse 1340,13 euro ja viivise 1340,13 euro väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates kohtuotsuse tegemisest 0,1% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Martinex ja Maarja Neilant üürilepingu nr 2009-12, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse eluruumi Põltsamaal Tartu mnt XX-X ja kostja kohustus maksma üüri ja kõrvalkulusid. Hageja on esitanud kostjale arved kogusummas 1340,13 eurot, mis on kostjal tasumata. Kostja ei ole hagejale esitanud üürilepingu kirjalikku ülesütlemise avaldust. Kostja lihtsalt lahkus korterist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ette teatamata jäetud aja eest üürilepingus kokku lepitud üüri, mis kajastub arvel nr
10. Hageja on vähendanud kostjale esitatud arvet kostja ettemaksu võrra.
11. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. MAAKOHTU LAHEND
12. Tartu Maakohus jättis 22.07.
13. a tagaseljaotsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik kindlaks teha, missuguseks kujunes üürilepingu tegelik kestus, st ei ole võimalik kindlaks teha, millal tuleks leping lugeda ülesöelduks. Samuti ei ole võimalik kindlaks teha, millise aja eest oli kostjal üüri maksmise kohustus. Hageja nõue sisaldab eluruumide üüri kokku seitsme kuu eest. Hageja väidab hagis, et üürilepingu punkti 4.2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ette teatamata jäetud aja eest üürilepingus kokku lepitud üüri, mis kajastub arvel nr
14. Kohus oli seisukohal, et hageja nõue kolme kuu üüri tasumiseks, tuginedes üürilepingu punktile 4.2, on alusetu. Üürilepingust nr 2009-12, hagiavaldusest ega selle lisadest ei tulene, et lepingu kirjaliku ülesütlemise kohustuse täitmata jätmise korral saaks üürileandja nõuda ette teatamata kuude eest kolme kuu üüri. Hageja nõue kokku seitsme kuu üürisumma tasumiseks ei ole põhjendatud. Kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata TsMS § 407 lg 6 alusel. Võlasuhte olemusest tuleneb poolte kohustus arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg 2). Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale meelde tuletanud, et tal on võlgnevus. Hageja esitas
15. a oktoobrikuu kuni
16. a 2 veebruarikuu arvete alusel nõude kohtule 30.12.
17. a ehk umbes viis aastat hiljem kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohus oli seisukohal, et antud tsiviilasjas tuleb kohaldada hea usu põhimõtet. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja selline käitumine, kui ta ei saada kohtuväliselt enne hagiavalduse esitamist kostjale meeldetuletust võlgnevuse kohta. Ka viivisenõude osas ei ole hageja nõue hagis märgitud ulatuses põhjendatud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
18. OÜ Martinex esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) möönab hageja et hagiavalduses ei ole toodud täpset kuupäeva, millal tuleb lugeda üürileping lõppenuks või millal sai hageja teada kostja väljakolimisest, kuid nimetatud asjaolu tuleneb kohtule esitatud tõenditest. Kohtule esitatud arvetelt on näha, et hageja luges üürilepingu ülesütlemise päevaks
19. aasta jaanuari viimase kuupäeva ning vastavalt sellele esitas kostjale üüriarved. Juhul, kui kohtule jäi arusaamatuks üürilepingu lõppemise või ülesütlemise päev, siis oleks kohus võinud seda pooltelt küsida; 2) on maakohus asunud ekslikule seiskohale, et hageja üürinõude aluseks on kostjapoolne kohustuse rikkumine. Hageja selgitab, et üüri tasumise nõude esitamise aluseks on poolte vahel sõlmitud leping ning selle lepingu alusel kostjale esitatud üüriarved; 3) on hagiavaldusele lisatud viiviste arvestuses toodud välja tasumata arve number, arve summa, arve tasumise tähtaeg, viivitatud päevade arv, viivise suurus summaliselt, viivise % ning millise kuupäevani hageja on viiviseid arvestanud; 4) ei saa hagi esitamist ilma kostjat sellest eelnevalt teavitamata lugeda hea usu põhimõtete rikkumiseks ning see ei saa olla nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kohus ei ole hagejat teavitanud, et kohus kohaldab hea usu põhimõtet, mistõttu on see hagejale üllatuslik ning hagejal ei olnud võimalik esitada oma vastuväiteid hea usu põhimõtte kohaldamise kohta. Kostja on ise tunnistanud, et tal on hageja ees võlgnevus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
21. juuli 2015 otsus tuleb tühistada ning OÜ Martinex hagi Maarja Neilanti vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtul puudub TsMS § 657 lg 2 alusel pädevus ise uut otsust teha.
22. Maakohus on asja läbivaatamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 407 lg 6) ning selline rikkumine toob kaasa maakohtu vaidlustatud otsus tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks. Vastavalt TsMS §-le 646 võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsust tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Tartu Maakohus tegi
23. juuli 2015 tagaseljaotsuse, millega jättis hagi rahuldamata haginõude põhjendamatuse tõttu. 3 TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesoleval juhul ei lähtunud maakohus tagaseljaotsuse tegemise aluseks olevast eeldusest, et hageja poolt esitatud faktilised asjaolud loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus hindas hageja väiteid ja tõendeid ning andis haginõudele tõenditele põhineva hinnangu, mida maakohus oleks saanud teha üksnes asjas sisulist lahendit tehes. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 407 lg-s 6 sätestatut ja teinud sisulise otsuse asemel tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuses ei saa hinnata hageja väiteid ja tõendeid, sh hinnata haginõude põhjendatust esitatud väidete ja tõendite alusel. Kohus ei ole TsMS § 407 lg 1 järgi kohustatud tagaseljaotsust tegema isegi juhul, kui hageja seda taotleb. Seega võib sellises olukorras, kus maakohtu arvates on hageja nõue õiguslikult põhistamata, olla otstarbekam ning hageja huve rohkem arvestav jätta tagaseljaotsus tegemata ning lahendada asi sisuliselt. TsMS § 657 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus märkis otsuses, et käesolevas asjas ei ole võimalik kindlaks teha, missuguseks kujunes üürilepingu kestus (st millal tuleb leping lugeda ülesöelduks) ja millise aja eest oli kostjal üüri maksmise kohustus. Õige on apellandi seisukoht, et kui maakohtule jäi arusaamatuks üürilepingu lõppemise või ülesütlemise päev, siis oleks kohus pidanud hagejal lubama nõuet selles osas täpsustada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga ka selles, et hea usu põhimõtte vastane on hageja käitumine olukorras, kui ta esitab hagi kohtusse ilma, et teavitaks eelnevalt kostjat tekkinud võlgnevusest. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 2 kohaselt maakohtu otsuse ja saadab asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
24. Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi