1-11-8286/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8286 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Ossipovi (Ossipov) ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Ossipovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, vandeadvokaat Karl Saavole tema poolt Aleksei Ossipovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Aleksei Ossipovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest 86,40 eurot riigituludesse.
7. Aleksei Ossipovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Aleksei Ossipov 1-11-8286 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Harju Maakohtu 26.08.2011 otsusega tunnistati A. Ossipov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A. Ossipovile Harju Maakohtu 12.06.2009 otsusega mõistetud ja 04.04.2011 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 04.04.2011 ja lõpp 21.07.
12. Tartu Maakohtu 05.04.2013 määrusega jäeti A. Ossipov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohus leidis, et A. Ossipovi puhul on positiivne vangistuses riigikeele õppimine, Convictuse 12 sammu grupitöö läbimine ning vangla psühholoogi juures vestlustel, Convictus tervise tugigrupi töös, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonidel ja spordiprogrammis osalemine. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal olemas toetavad lähisuhted ja kindel elu- ning töökoht. Samas on A. Ossipovi kriminaalkorras karistatud juba neljal korral ning varasemalt on temale mõistetud vangistust jäetud kahel korral tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul pandud toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ning ta ei suutnud katseajal järgida ka kontrollnõudeid. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuigi käesolev vangistus on süüdimõistetul esmane reaalselt kandmisele kuuluv vangistus, mistõttu võiks selle mõju olla tema jaoks ilmselt mõnevõrra efektiivsem kui näiteks korduv vangistuse kandmine, ei ole siiski piisavat kindlust, et ärakantud karistusaeg oleks süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi juba täitnud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetul vangistuses viis kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise eest, mistõttu on alust kahelda, et ta oleks oma suhtumist ja käitumisviise veel vajalikul määral muutnud ning oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve nõudeid ja kohustusi. Kuigi viimased distsiplinaarrikkumised pani süüdimõistetu toime veidi enam kui üheksa kuud tagasi, ei ole nimetatud aeg siiski veel piisavalt pikk, et tema muutumist peale seda selgelt kinnitada. 3.
14. Maakohtu määruse kohaselt on süüdimõistetu peamiseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Varasemalt on ta pannud toime vägivallakuriteo ajal, kui oli alkoholi tarvitanud ning viimased kuriteod on seotud narkootikumide käitlemisega. Süüdimõistetu on tarvitanud narkootikume mitmeid aastaid, sealhulgas süstimise teel ning tal on välja kujunenud uimastisõltuvus. Alkoholi ja narkootikumide koostarvitamise tagajärjel on ta saanud kahel korral ka üledoosi, kuid see talle piisavat mõju avaldanud ei ole. Kuigi vangistuses on ta lõpetanud metadooni asendusravi ja tegelenud oma sõltuvusprobleemide lahendamisega, puudub kohtul veendumus, et vastav kuriteorisk oleks süüdimõistetu suhtes praeguseks piisavalt maandatud ning ta ei asuks vabaduses taas uimasteid tarvitama. Sõnades on süüdimõistetu küll kinnitanud, et on saanud sõltuvusainete kahjulikkusest aru ja motiveeritud neist loobuma, kuid vangladistsipliini rikkumised annavad siiski aluse kahelda, kas tal ka tegelikult piisavalt palju tahtejõudu on, et ennast vajalikul määral distsiplineerida ja mitte hetkelise heaolutunde nimel taaskord sõltuvusaineid tarbida. Maakohtu hinnangul oleks -2- süüdimõistetule vangla piiratud tingimustes edasi viibimine kasulikum, kuna aitaks kindlustada sõltuvusainetest pikaajalisemat võõrdumist ja tugevdada seega ka motivatsiooni neist vabaduses täielikult hoidumiseks. 3.
15. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et A. Ossipovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik. Maakohtu hinnangul tuleks süüdimõistetul vangistuses oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda ning näidata, et tal on olemas piisav motivatsioon ja tahtejõud oma käitumise muutmiseks, sealhulgas vangla sisekorra järgimiseks. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu A. Ossipovi määruskaebus
16. A. Ossipov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
17. Määruskaebuse kohaselt põdes A. Ossipovi vanaema insulti ja jäi halvatuks ning ta vajab haiglast vabanedes hooldamist. A. Ossipovi isa on aga II grupi invaliid ega saa hooldamisega hakkama. A. Ossipov rõhutab, et tal on vabaduses elukoht, töökoht ja võimalus tasuda võlgasid ning kõik tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks on täidetud. A. Ossipovi kaitsja määruskaebus
18. A. Ossipovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Ossipovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 5.
19. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvesse võtnud olulisi A. Ossipovi positiivselt iseloomustavaid faktoreid. A. Ossipov kannab vanglakaristust esmakordselt. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Ossipov on läbinud edukalt
20. ja
21. aastal riigikeele õppe. Ta on läbinud Convictuse tervise tugigrupi töö ja 12 sammu grupitöö. Õpetajad ja kursuste läbiviijad on hinnanud tema head motivatsiooni, järjekindlust ja visadust. Viimase distsiplinaarkaristuse kohaldamisest on möödunud 9 kuud. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 25%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Tartu Vangla toetab A. Ossipovi ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel on A. Ossipovil olemas kindel elukoht isa ja vanaema juures kolmetoalises korteris, millest ühe toa saaks A. Ossipov enda kasutusse. Eluruum vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. A. Ossipovi abi vajaks tema 85-aastane vanaema, kes viibib insuldijärgse seisundiga haiglas. Vanaema vajab haiglast koju tulles igakülgset abi, seda ei suuda talle pakkuda A. Ossipovi isa, kes on ka ise invaliid. A. Ossipov saaks vanglast vabanemisel asuda tööle, tema töölevõtmiseks lukksepana OÜ-sse XXX on andnud nõusoleku juhatuse liige R.P.. A. Ossipov on ka varem samas firmas töötanud ja teda usaldatakse seal. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabaduses olles oli A. Ossipov hõivatud tööga ja tuli majanduslikult toime. Kaitsja hinnangul on eeltoodud asjaolusid arvestades A. Ossipovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud.
22. Ringkonnakohus tegi 22.04.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 29.04.
23. Määratud tähtajaks prokurör ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Ossipovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A. Ossipovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid -3- ning oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat.
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes välja toodud A. Ossipovi vabanemisel eesootavad lähedased, elu- ja töökoht, vanaema hooldamise vajadus ega ka vangistuses õppimine ja sotsiaalprogrammides osalemine ning lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda alust teda vangistusest käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada. Erinevalt määruskaebustes esitatud väidetest, on maakohus juba igakülgselt A. Ossipovi positiivselt iseloomustavate asjaoludega arvestanud ning leidnud õigustatult, et A. Ossipovi varasem elukäik, korduv kriminaalkorras karistatus ja sõltuvusprobleemidest tulenevad riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks ei võimalda teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kuna A. Ossipovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral, ta ei ole varasemalt kahel korral suutnud katseaja nõudeid järgida ning on viimasel katseajal narkokuritegude toimepanemist jätkanud, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et A. Ossipov suudaks seekord täita kriminaalhoolduse nõudeid ning oma lubadust õiguskuulekalt elada. Süüdimõistetu on küll alates 12.07.2012 vangla reeglitest kinni pidanud, kuid 5 kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud esemete hoidmise ja kaaskinnipeetava suhtes vägivalla tarvitamise eest näitavad seda, et A. Ossipovi senine käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas ning positiivsed muutused käitumises ei ole kuigi pikaajalised. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodut arvesse võttes õigesti leidnud, et A. Ossipovi ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik ning uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks on oluline, et süüdimõistetu jätkaks vangla reeglitest kinnipidamist pikema aja jooksul ning tegeleks edasi oma sõltuvusprobleemide lahendamisega.
26. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Ossipov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
27. A. Ossipovi kaitsja vandeadvokaat K. Saavo on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt A. Ossipovile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat K. Saavole Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, A. Ossipovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu A. Ossipovilt välja. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Maarika Kuusk