lg-le 2 suurendati mõistetud karistust varasema Ida-Viru Maakohtu 10.02.1999 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 aasta 7 kuu ja 1 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 18 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmisaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 10.03.
Maškini poolt kantud karistus ajavahemikul 12.10.1998 kuni 09.03.2004 arvestada karistusaja hulka. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palus S. Maškin teha täpsustuse, millega kindlaks määrata tema karistuse kandmisaja algus- ja lõppkuupäev. Määruskaebuse maakohtu määruse peale esitas ka vanemprokurör L. Pähkel, kes taotles Harju Maakohtu 17.01.2008 määruse tühistamist. Prokurör oli seisukohal, et Harju Maakohus kergendas oma 17.01.2008 määrusega põhjendamatult S. Maškini olukorda, arvates ajavahemiku 12.10.1998 kuni 09.03.2004 sisuliselt teistkordselt mõistetud karistusest maha. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2008 määrusega tühistati Harju Maakohtu 17.01.2008 määrus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et seadusandja on ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Kuna
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, siis ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Seetõttu ei ole aktsepteeritav süüdimõistetu S. Maškini tahe lugeda temale Harju Maakohtu 10.03.2004 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks 12.10.1998.
lg 2 näeb ette liitkaristuse mõistmise ainult üksikkaristuste täieliku liitmise teel. Maakohus on oma 10.03.2004 kohtuotsusega kohaldanudki karistuste täieliku liitmise põhimõtet. Karistus on jäänud muutmata ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2004 otsusega. S. Maškin esitas Tartu Maakohtule taotluse temale mõistetud karistuse kandmise aja alguse ja ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade ümberarvestamiseks. Taotluse kohaselt kannab S. Maškin karistust alates 12.10.1998 ning seega tuleb ennetähtaegse vabastamise õiguse tekkimise kuupäeva arvutamisel lähtuda esimese karistuse kandmisele asumisest, s.o 12.10.1998. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et S. Maškini taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, märkides, et antud küsimust on juba arutatud nii Harju Maakohtus kui ka Tallinna Ringkonnakohtus. Kohus nõustus Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga, kuna S. Maškin kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 10.03.2004 otsusega mõistetud liitkaristust, mis moodustati talle
lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt suurendatakse süüdimõistetule liitkaristuse hilisemal mõistmisel uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega käesoleval juhul suurendati S. Maškinile mõistetud 9 aasta pikkust vangistust temale Ida-Viru Maakohtu 10.02.1999 otsusega mõistetud 15 aasta pikkuse vangistuse ärakandmata osa võrra seisuga 10.03.
lg-st 2 tulenevaid liitkaristuse mõistmise reegleid ning on põhjendatult märkinud mõistetud 18 aasta 7 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistuse kandmise aja alguseks viimase kohtuotsuse kuulutamise ja liitkaristuse moodustamise kuupäeva. Maakohus pidas vajalikuks selgitada, et Tartu Ringkonnakohus kordas oma 27.10.2011 määruses nr 1-10-15234 Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2008 määruses märgitut, et seadusandja on ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe 2 erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist.
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Liitkaristuse kandmise aja alguseks varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguskuupäeva arvestamine oleks justkui ärakantud karistusaja teistkordne mahaarvestamine, mis ei ole aga põhjendatud. Samuti on ringkonnakohus eelnimetatud määruses märkinud, et selliselt
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmiseks arvestatud algusaeg on ühtlasi aluseks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Seega tuleb ka käesolevas asjas S. Maškinile viimase kohtuotsusega mõistetud 18 aasta 7 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistuse tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegu hakata arvutama just viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäevast, mida on vangla käesoleval juhul ka teinud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Maškin, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata, et ta on 1/2 karistusajast ära kandnud 12.10.2010 ja 2/3 karistusajast 12.10.2014. Määruskaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. S. Maškin märgib, et iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et liitkaristuse kandmise aja alguseks on hilisema kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Küll aga on S. Maškin seisukohal, et varasema kohtuotsusega mõistetud karistust saab ja tuleb arvestada vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Seejuures viitab S. Maškin
§-le 76, mis sätestab kõigile süüdimõistetutele võimaluse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, lähtudes süüdimõistetu poolt tegelikult ära kantud karistusajast.
sõnastusest ei tulene, et isikuid saaks kohelda erinevalt sõltuvalt sellest, millise
Seega tuleb isiku poolt tegelikult kantud karistusaega arvestada alates esimese kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusest. S. Maškini arvates on loogiline ja põhjendatud, et liitkaristuse mõistmisel
lg 2 alusel tuleb ja saab arvestada ka aega, kui palju jäi isikul esimese kohtuotsusega mõistetud karistuse järgi tingimisi ennetähtaegse vabanemise õiguse tekkimiseni. S. Maškinile Ida-Viru Maakohtu 10.02.1999 otsusega mõistetud karistusest 15 aastat vangistust lähtuvalt oleks tal tekkinud võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks vastavalt kas 7 aasta 6 kuu (pool karistusajast) või 10 aasta (2/3 karistusajast) möödudes. Olles liitkaristuse mõistmise hetkeks ära kandnud esimesest karistusest 5 aastat 4 kuud ja 29 päeva, jäi tal tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemiseni kanda vastavalt 2 aastat 1 kuu 2 päeva (poole karistusajani) ja 4 aastat 7 kuud 2 päeva (2/3 karistusaja täitumiseni). Lisades Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse kohaselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise ajale eelmise kohtuotsuse kohaselt ennetähtaegse vabanemise õiguse tekkimiseks ärakandmata karistuse osa, täitub pool karistusajast 12.10.2010 ja 2/3 karistusajast 12.10.2014. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega
Maškinile liitkaristuse mõistmisest ning vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluste tähtaegade arvestamisest. Seejuures rõhutab kohus, et S. Maškini samasisulist taotlust on 3 esmalt Harju Maakohus ja seejärel Tallinna Ringkonnakohus juba menetlenud. Vaatamata sellele, et tema taotlus on Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2008 määrusega lahendatud, on S. Maškin esitanud maakohtule uue taotluse karistuse kandmise algusaja ümberarvestamiseks. Ringkonnakohtul ei jää üle muud, kui korrata Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2008 ja vaidlustatavas maakohtu määruses toodud seisukohta, mille kohaselt on juba seadusandja ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toime pandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Kohtud on varasemalt põhjendatult leidnud, et
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Vastasel juhul leiaks aset varasema kohtuotsuse alusel ärakantud karistusaja teistkordne mahaarvamine, mis aga ei ole põhjendatud. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmise algusaeg on ühtlasi aluseks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Eeltoodust tuleneb, et vangla, arvestades S. Maškini tingimisi ennetähtaegse vabanemise tähtaegu alates 10.03.2004, on toiminud kooskõlas seadusega. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.