Karistuse kandmisaja alguseks loeti 03.12.2003. Nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, s.o 20.03.2007 pani S. Romanov kinnipidamiskohas toime uue kuriteo, mille eest ta 12.02.2008 mõisteti süüdi Harju Maakohtu otsusega
Vastavalt
lg 2 suurendati mõistetud karistust varasema Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.t 15 aasta 9 kuu ja 21 päeva, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 16 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmisaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.02.
lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt suurendatakse süüdimõistetule liitkaristuse hilisemal mõistmisel uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega käesoleval juhul suurendati S. Romanovile mõistetud 6 kuu pikkust vangistust temale Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsusega mõistetud 20 aasta pikkuse vangistuse ärakandmata osa võrra seisuga 12.02.
lg 2 tulenevaid liitkaristuse mõistmise reegleid ning on põhjendatult märkinud mõistetud 16 aasta 3 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistuse kandmise aja alguseks viimase kohtuotsuse kuulutamise ja liitkaristuse moodustamise kuupäeva. Maakohus pidas vajalikuks selgitada, et Tartu Ringkonnakohus kordas oma 27.10.2011 määruses nr 1-10-15234 Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2008 määruses märgitut, et juba seadusandja on ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist.
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Liitkaristuse kandmise aja alguseks varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguskuupäeva arvestamine oleks justkui ärakantud karistusaja teistkordne mahaarvestamine, mis ei ole aga põhjendatud. Samuti on ringkonnakohus eelnimetatud määruses märkinud, et selliselt
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmiseks arvestatud algusaeg on ühtlasi aluseks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S. Romanov on maakohtu määrusele esitanud kaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega lugeda tema karistusaja alguseks 03.12.2003. S. Romanov viitab kriminaalasjas nr 1-09-5190 tehtud lahendile ning märgib, et kui käesolevas asjas otsustab kohus asja lahendada teistmoodi, tekib olukord, kus sama kohtunik on kogumis mõistetud karistuse algusaja arvestamisel sisuliselt teinud kaks erinevat otsust lähtudes mitte seadusest, vaid omaenda suvast. S. Romanov märgib, et karistusseadustiku vastava paragrahvi sõnastus ei ole muutunud. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ning määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega
Romanovile liitkaristuse mõistmisest ning vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluste tähtaegade arvestamisest. Varasemas kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, mistõttu ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kandmise alguskuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Liitkaristuse kandmise aja alguseks varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguskuupäeva arvestamine oleks justkui ärakantud karistusaja teistkordne mahaarvestamine, mis ei ole põhjendatud (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2011 määrust nr 1-10-15234, Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2008 määrus nr 1-08-619). Samuti on nimetatud kohtulahendites selgitatud, et
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse kandmiseks arvestatud algusaeg on ühtlasi aluseks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel. Seega juba seadusandja on ette näinud nende isikute, kes pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist panevad toime uue kuriteo, erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuritegu on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Määruskaebuses viidatud Tartu Maakohtu 14.07.2011 määrus ei ole käesolevas asjas siduv ning sellele tuginemine ei ole põhjendatud, kuna see on tehtud enne Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2011 määrust nr 1-10-15234, millest maakohus on juhindunud. Maakohus on lähtunud hilisemas kohtupraktikas (sh mitmetes II astme kohtute lahendites) sedastatud seisukohast, et
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse puhul on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise aja arvestamisel aluseks liitkaristuse kandmise algusaeg. Käesolevas asjas on S. Romanovile Harju Maakohtu 12.02.2008 otsusega mõistetud liitkaristus
Seega tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise võimaluse tähtaega arvestada alates 12.02.2008. Eelnevast tulenevalt jätab kohtukolleegium vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -3- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.