KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-411 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlus

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 19. aprilli 2013 määrus muutmata. Süüdimõistetu Keijo Martini ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 153,60 eurot (sealhulgas käibemaks 25,60) vandeadvokaat Kalju Kutsarile määruskaebemenetluses Keijo Martinile riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Keijo Martinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt osutatud õigusabi eest 153,60 eurot riigituludesse. Keijo Martinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Keijo Martin 1-07-411 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 19.04.2013 määrusega jäeti Keijo Martin temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K. Martin kannab karistust Pärnu Maakohtu 17.06.2008 otsusega (osaliselt muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2008 otsusega), millega ta tunnistati süüdi KarS § 114 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 10 aastat. Karistuse kandmise aja algus on 19.07.2006 ja lõpp 18.07.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära kinnipeetava ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole võimalik K. Martinit veel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas K. Martini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 K. Martini isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda ainult ühel korral kriminaalkorras karistatud. Samas on tegemist äärmiselt raske isikuvastase kuriteoga. K. Martin, olles ise alaealine, tappis piinaval viisil teise alaealise, kusjuures teo asjaolud on eriti õõvastavad. Nii nähtub Pärnu Maakohtu 17.06.2008 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2008 otsuste sisust, et K. Martin lõi kannatanut kirvetaolise esemega kuklapiirkonda, mille tagajärjel kirves murdus. Edasise rüseluse käigus lõi ta kannatanut veel mitmel korral rusikas käega ja kirveteraga pea piirkonda ning surus maha kukkunud kannatanu selili. Istudes kannatanu rindkerele, lõikas ta kahe käega kirveterale surudes kannatanul kõri läbi. 2.2 Kohus ei pidanud põhjendatuks sellise raske kuriteo toime pannud isiku vabastamist enam kui kolm aastat enne karistusaja lõppu. Seda enam olukorras, kus täitmata on osa täitmiskavas ettenähtud tegevusi (põhihariduse omandamine, vestlused toimepandud kuriteo analüüsimiseks ning väärtushinnangute korrigeerimiseks). K. Martin avaldas kohtuistungil kahetsust toimepandud kuriteo suhtes. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et varem pole ta seda teinud. Seega on alust arvata, et selline K. Martini meelemuutus on toimunud üsna hiljuti. Viimasest asjaolust tulenevalt leidis kohus, et ärakantud karistusaeg ei ole veel täielikult karistuse eesmärke täitnud. 2.3 K. Martinit iseloomustavad positiivselt osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, samuti distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht ja perekonna toetus. Ent need positiivsed asjaolud ei kaalu hetkel veel üles kuriteo raskusest tulenevat vajadust karistust edasi kanda. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
4. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlevad tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada K. Martin tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja ja K. Martini põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kohus on arvestanud vaid ühte KarS § 76 lg-s 3 nimetatud kriteeriumi – kuriteo toimepanemise asjaolusid, ent kõrvale jätnud kõik süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad tõendid. 2 3.2 K. Martin kannab esimest kriminaalkaristust. Vangisoleku aja, s.o 7 aasta jooksul ei ole teda kordagi distsiplinaarkorras karistatud, mis ei ole pikaajalist vangistust kandvate isikute puhul tavapärane. Ta töötab toidujagajana ning on asunud hüvitama tsiviilhagi ja menetluskulusid. Töötamine 2 aasta jooksul, ärgates igal hommikul 5.30, näitab K. Martini kohusetundlikkust. Ta on end täiendanud hariduse valdkonnas, ent põhihariduse omandamisele on saanud takistuseks puudulik hinne matemaatikas. K. Martin möönab, et matemaatika on väga raske ja on püüdnud leida individuaalset õpetajat vajalike teadmiste omandamiseks. Samas on ta individuaalselt end raamatuid lugedes harinud ja õppinud keeli. Lisaks on ta läbinud toiduvalmistamise algkursuse ja Agressiivsuse asendamise treeningu. Sotsiaalprogramm Õige hetk jäi läbimata, kuna sotsiaaltöötaja ei pidanud seda otstarbekaks. Kõik eeltoodu viitab sellele, et K. Martin on teinud karistusest vastavad järeldused ning suudab elada kehtivaid reegleid rikkumata ja maakohtu arvamus, et karistus oma eesmärki täitnud ei ole, ei päde. 3.3 K. Martinil on pere, kelle juurde elama asuda ning võimalus saada töökoht kasuisa vahendusel. Pere on seisukohal, et vabanemisel vajaks K. Martin kohanemiseks psühholoogi abi. Samuti on plaanis leida matemaatikaõpetaja, et lõpetada põhikool. Lisaks leiab K. Martin, et vabanemine suve eel suurendab tema võimalusi leida tööd ehitustel või muud hooajalist tööd. Tal on soov alustada iseseisvat elu, samuti on vabanemisfondis piisavalt raha, et esimesed kuud kuni töö leidmiseni end ise ülal pidada. Eeltoodu näitab, et K. Martinil on kindlad eesmärgid ja tema iseloomu arvestades täidab ta need. 3.4 K. Martin seletas istungil, et peab mõistetud karistust oma teole vastavaks, ent ei saa kahjuks tehtut enam muuta. Teo toimepanemise ajal oli ta alaealine. Vanglas viibitud 7 aastat on muutnud tema vaateid elule. K. Martin andis istungil igati asjakohase hinnangu talle mõistetud karistusele ja kinnitas, et suudab elada seaduskuulekalt. Võib eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime uusi kuritegusid. Ka vanglas koostatud hinnangu kohaselt on uute kuritegude toimepanemise risk väike (17-18%). K. Martini määruskaebuses on kirjas, et ta oli noorena riskeeriva elustiiliga, ent on mõistnud, et tema teod mõjutavad tervet ühiskonda, eriti aga lähedasi. Ta ei tarvita ei alkoholi ega ka narkootikume. Vangistuse alguses tegi ta koostööd psühholoogiga ning oskab tänu viimase abile ja sotsiaalprogrammile oma viha kontrollida, mistõttu on tema käitumine olnud viisakas ja vähemimpulsiivne. Ka vabanedes soovib ta psühholoogiga vestelda. 3.5 Lisaks lubab K. Martin võtta endale kohustuse hakata maksma riigile võlgnevusi ja rahalisi nõudeid, leida ametliku töökoha või võtta end töötuna arvele 1 kuu jooksul vabanemisest, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, pöörduda psühholoogi poole vabanemisjärgse nõustamise jaoks ning täita kohtu poolt määratud kohustusi. Ta märgib, et ka kriminaalhooldaja poole on võimalik oma muredega pöörduda. K. Martinil on soov alustada uut elu ja tõestada endale, lähedastele ning ühiskonnale, et suudab peale pikka vangistust olla ühiskonna täieõiguslik liige, austades seaduskuulekust ja kohustusi. K. Martin usub, et tema kinnipidamine ei ole enam tarvilik, sest vabanedes suudaks ta hakata tööle ja enda elu üles ehitama. Ta palub end mitte kanda paadunud retsidivistide ridadesse, sest kannab esimest vangistust ja ei kavatse enam kunagi kinnipidamisasutusse sattuda. Vangistus on olnud valusaks katsumuseks ja iga seal viibitud aasta raskendab ühiskonda naasmist.
5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 02.05.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.05.
6. Seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik K. Martinit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et K. Martini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole arvestades toimepandud äärmiselt rasket isikuvastast kuritegu põhjendatud enam kui kolm aastat enne karistusaja lõppu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. 5.2 Kaitsja leiab, et mittevabastamise rajamine üksnes kuriteo raskusele on vastuolus KarS § 76 lg 3 mõttega. Samuti leiavad määruskaebuse esitajad, et kohus jättis arvestamata K. Martinit positiivselt iseloomustavad andmed. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et K. Martini iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nii puuduvad tal tõepoolest vaatamata pikale vangistuses viibimisele distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses õppinud ja töötab, tasudes tema vastu suunatud nõudeid, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning kinnipeetaval on toetav pere, kes oleks nõus abistama elukohaga ja majanduslikult. Neid asjaolusid on kohus ka arvestanud (vt määruse p 2.3), samuti on määruskaebuste esitajad toonud kaebuses nimetatud asjaolud välja istungil (protokoll tlk 13). Sellele vaatamata on kohus leidnud, et need positiivsed asjaolud ei kaalu hetkel veel üles kuriteo raskusest tulenevat vajadust karistust edasi kanda. K. Martin on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, mille asjaolusid maakohus õigustatult ka arvestas. Samuti on maakohus kinnipeetava iseloomustusele tuginedes märkinud, et K. Martin pole enne tema ennetähtaegse vabastamise otsustamise istungit oma tegu kahetsenud, mistõttu on alust arvata, et K. Martini meelemuutus on toimunud üsna hiljuti. Kohus leidis seda arvestades, et ärakantud karistusaeg ei ole veel täielikult karistuse eesmärke täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta eitab kuriteo toimepanemist, mistõttu ei ole toimunud väärtushinnangute korrigeerimise vestlusi. Samal põhjusel on katkenud sotsiaalprogramm Õige hetk. Ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist enne ja pärast vangistust ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavate headele tingimustele tuginedes. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud kuriteo toimepanemise asjaolusid ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. 4 Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoluga, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 5.5 K. Martini kaitsja on esitanud määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Nimetatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumisele kliendiga ja nõustamisele, määruskaebuse koostamisele ning sõidule kulutatud tasuna kokku 88,80 eurot (s.h käibemaks 14,80). Samuti on kaitsja kandnud vajalike kuludena sõidukulusid marsruudil Valga-Tartu-Valga summas 64,80 eurot (s.h käibemaks 10,80). Kokku on kaitsjatasu suuruseks 153,60 eurot (sealhulgas käibemaks 25,60). Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasuna taotletud summa vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra p-dega 23,47 ja 54 ning kuulub rahuldamisele.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas