← Eesti

3-16-197/13

Obsah (5)§ 252§ 203§ 250§ 63§ 249

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-197 Haldusasi Unipetrol OÜ kaebus Maksu- ja

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohus andis 06.03.

  1. a määrusega haldusasjas nr 3-15-537 Maksu- ja Tolliametile (MTA) loa 304 178,25 euro ulatuses Unipetrol OÜ kasutusel olevatele pangakontodele aresti seadmiseks.
  2. MTA esitas 11.12.2015 halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks, valides meetmena aresti seadmise Unipetrol OÜ kasutusel olevatele pangakontodele nii, et 06.03.
  3. a määrusega haldusasjas ja antud taotluse rahuldamisel oleks lubatud arestitav summa kokku mitte rohkem kui 379 576,96 eurot. MTA on loa taotluses märkinud, et 06.03.
  4. a kohtumääruse alusel haldusasjas nr 3-15-537 on maksuhaldur seadnud Unipetrol OÜ pangakontodele aresti summas 304 178,25 eurot, kuid juuli
  5. a osas on käimasolevas maksumenetluses selgunud, et arvatav käibemaksu
  6. määramine tuleb summas 146 276 eurot. Seega üle tagatud osas, st summas 157 902,25 eurot tuleb MKS § 136¹ lg-st 3 tulenevalt pangakontod arestist vabastada. Alustatud on aga kontrolli uue perioodi osas, mille tulumaksu arvatav määramine tuleb summas 233 300,96 eurot. Tartu Halduskohus jättis 17.12.
  7. a määrusega haldusasjas nr 3-15-3109 MTA 11.12.2015 esitatud taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus jättis 29.12.
  8. a määrusega halduskohtu 17.12.
  9. a määruse muutmata. Riigikohus ei ole MTA määruskaebuse osas veel seisukohta võtnud.
  10. Unipetrol OÜ esitas 17.11.2015 MTA-le taotluse Unipetrol OÜ pangakontode aresti alt vabastamiseks vähemalt 157 902,25 euro ulatuses. MTA registreeris taotluse 18.11.
  12. MTA jättis 18.12.
  13. a otsusega nr 12.2-4/044441-2 Unipetrol OÜ taotluse rahuldamata.
  14. 29.12.2015 esitas Unipetrol OÜ vaide MTA 18.12.
  15. a otsuse peale. MTA jättis 26.01.
  16. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
  17. MTA jättis 20.01.
  18. a otsusega nr 12.2-3/030212-42-1 rahuldamata Unipetrol OÜ 18.12.
  19. a ja 29.12.
  20. a taotlused pangakontode aresti alt vabastamiseks.
  21. Unipetrol OÜ esitas 27.01.2016 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palus tühistada MTA 18.12.
  22. a otsuse nr 12.2-4/0444441-1 ning 20.01.
  23. a otsuse nr 12.2-3/030212-42-1, tuvastada MTA õigusvastane käitumine maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg-st 3 tuleneva kohustuse mittetäitmisel ning kohustada MTA-d vabastama OÜ Unipetrol pangakontod aresti alt.
  24. Koos kaebusega esitas Unipetrol OÜ ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus kohaldada esialgset õiguskaitset ning kohustada MTA-d vabastama OÜ Unipetrol pangakontod 157 902, 25 euro ulatuses aresti alt. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on MTA 11.12.
  25. a taotluses viitega MKS § 136¹ lg-le 3 deklareerinud oma kohustust vabastada konto 157 902, 25 euro ulatuses aresti alt kahe tööpäeva jooksul. Kaebuse esitamise ajaks oli sellest möödunud üle 30 päeva ning MTA ei ole oma seadusest tulenevat kohustust täitnud. Kohtumenetlus võib võtta mitmeid aastaid, kuid kaebajal puuduvad vahepeal muud efektiivsed vahendid sundimaks MTA-d oma seadusest tulenevat kohustust täitma. Kaebaja märgib, et ta on kütuse käitleja, kes ostab ja müüb kütust hulgi, samuti peab jaetanklaid. Kaebaja pangakontol olevad rahalised vahendid on pidevalt ringluses, kaebaja finantseerib ise oma tegevust. Summa, mille aresti alt vabastamist kaebaja taotleb, moodustab olulise osa käibevahenditest. Konto edasise aresti tingimustes väheneb kaebaja konkurentsivõime ja ta kannab jätkuvalt kahju. Sellise kahju heastamine ka positiivse kohtuotsuse korral ei pruugi olla enam võimalik. Kaebaja on seisukohal, et vaid esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiaks ära MTA jätkuva õigusrikkumise, mis kohtumenetluse korral võib lõppeda alles mitme aasta pärast. MTA palus vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kohtuotsuse täitmine raskendatuks või võimatuks. Seega on taotlus nõuetekohaselt põhjendamata ning kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja arvates on
  26. 2 2 kaebaja väide konkurentsivõime vähenemisest paljasõnaline ja väär. Kaebaja ei ole konkurentsivõime vähenemist mingilgi moel tõendanud. Samuti on kaebaja majandustegevus jätkunud samas mahus pärast pangakontode arestimist. See nähtub nii käibedeklaratsioonidelt kui ka kaebaja on ise seda kohtutele kinnitanud. Seejuures oli kaebaja pangakontodel vahendeid 19.02.
  27. a seisuga üle 10 miljoni euro ning
  28. a majandusaasta aruande kohaselt (kaebaja ei ole
  29. a majandusaasta aruannet esitanud) oli seisuga 31.12.2013 kaebajal raha 9 191 893 eurot. Seega on kaebajal võimalik oma tegevust hoolimata pangakontode arestimisest igati jätkata ja täies mahus finantseerida. Arvestades kaebaja kontode jääke, ei saa kuidagi väita, et 157 902,25 eurot moodustaksid kaebaja jaoks olulised käibevahendid. Samuti märgib vastustaja, et kaebaja ei ole tõendanud, millist kahju ta kannatab. Vastustaja hinnangul on kaebaja väide pöördumatust kahjust paljasõnaline. Vastustaja märgib, et mis puutub küsimusse, kas MKS § 136¹ lg 3 alusel pidanuks MTA kontod vabastama, siis see küsimus tuleb lahendada põhivaidluses ning kui kohus lahendaks selle esialgse õiguskaitse taotlust lahendades, siis muutuks põhivaidlus sisutuks. MTA on 11.12.
  30. a taotluses selgitanud, et
  31. a juuliga seotud menetluse käigus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tulumaksu arvatav määramine samade tehingute osas tuleb summas 233 300,96 eurot. Seega ei ole MTA-l seni, kuni kaebaja suhtes maksumenetlus käib ning määratav maksusumma on alles kujunemisel, kohustust MKS § 136¹ lg 3 alusel pangakontosid vabastada. Kuivõrd arvatavalt määratav maksusumma (ehk tulumaks ja käibemaks kokku) ületab seni arestitud 304 178,25 eurot, ei ole täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolud ära langenud ning alust kontosid vabastada ei ole. Vastustaja leiab, et kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset ja kohustab MTA-d kaebaja pangakontosid vabastama, siis tähendaks see olukorra tekkimist, kus kaebajalt ei ole võimalik enam võimalikku määratavat maksusummat kätte saada, sest kaebajal puudub kinnisvara, millele saaks seada hüpoteeki, ning kaebaja on maksumenetluse käigus võõrandanud oma ainsa sõiduki. Pangakontol ei pruugi enam olemas olla vahendeid ajal, mil MTA asub tõenäoliselt määratavat maksusummat sisse nõudma. Sellise olukorra vältimiseks ongi vajalik säilitada pangakontode arest. Seega saab avalikku huvi maksude laekumise tagamise osas pidada kaalukamaks isiku huvist pangakontode vabastamise osas.
  32. Tartu Halduskohus jättis 02.02.
  33. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohtu arvates ei selgita kaebaja veenvalt, milles seisneb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on põhistanud õiguskaitse vajadust, kuid ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et summa 157 902,25 eurot, mille aresti alt vabastamist taotletakse, moodustab olulise käibevahendi ning et konto edasise aresti tingimustes väheneb kaebaja konkurentsivõime ja kaebaja kannab jätkuvat kahju. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kaebaja majandustegevus on jätkunud samas mahus ka pärast pangakontode arestimist ning kaebaja on ka ise kinnitanud kaebuses, et on jätkuvalt tegutsev äriühing. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et 19.02.
  34. a seisuga oli kaebaja pangakontodel vahendeid üle 10 miljoni euro ning
  35. a majandusaasta aruande kohaselt oli seisuga 31.12.2013 kaebajal 9 191 893 eurot. Halduskohtu hinnangul ei ole 157 902,25 eurot, võrreldes eeltoodud summadega, kaebaja jaoks oluline käibevahend, mille aresti alt vabastamine oleks esialgse õiguskaitse korras vajalik. Halduskohtu hinnangul ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks pöördumatuid kahjulikke tagajärgi 3 3 ning ei esine ka sellekohast ohtu. Teatud ebamugavusi peab kaebaja kohtumenetluse ajal taluma. Halduskohus märkis täiendavalt, et kui rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, siis otsustaks kohus sellega osaliselt põhivaidluse eelnimetatud summa osas ette ära. Vastustaja oleks seejärel asetatud kaebajaga võrreldes halvemasse olukorda, kuna talle ei oleks tagatud hiljem maksude laekumine. Sealjuures tuleb arvestada ka sellega, et kaebajal puudub näiteks kinnisvara, millele hüpoteeki seades oleks võimalik maksunõue rahuldada, ning kaebaja on maksumenetluse käigus võõrandanud oma ainsa sõiduki. Halduskohus selgitas, et hindab kaebaja nõude põhjendatust edasise menetluse käigus, mitte esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel.
  36. Kaebaja esitas 18.02.2016 Tartu Halduskohtu 02.02.
  37. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ning kohustada MTA-d vabastama kaebaja pangakonto 157 902,25 euro ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et MTA on loonud halduskohtule ebatäpse mulje, viidates läbivalt ettevõtja 19.02.
  38. a kontoseisule ja 10 miljonile eurole. Kaebaja märgib, et 10 miljoni euro näol ei ole tegemist ettevõtja kasuminumbriga, mis niisama kontol seisab, vaid see on pidevas kasutuses. Kui bilansiliselt võis kaebajal selline summa kontol olla, siis samas suurusjärgus oli kaebajal ka lühiajalisi kohustusi. Kaebaja ostab ja müüb kütust ning mahuefekti saavutamiseks tuleb opereerida suuremate summadega ehk müügist laekuvad summad tuleb lõviosas ära maksta oma tarnijatele. Kaebaja arvates on olukord sarnane Tartu Ringkonnakohtu 06.01.
  39. a määruses haldusasjas nr 3-13-2318 kirjeldatuga, kus kohus leidis, et kaebajal ei ole lihtne panna välja 100 000 euro suurust tagatist. Praeguseks ei ole kaebaja kontol 10 miljonit, sest need summad on vähenenud kohustuste tasumise võrra. Kaebaja leiab, et seetõttu tuleb pidada põhjendatuks tema väidet, et 157 902,25 eurot, mille aresti alt vabastamist ta taotleb, moodustavad olulise osa käibevahenditest, mida kaebajal on igapäevases majandustegevuses vaja. MTA läbivalt viidatud sõiduki müük 15 000 euro eest ja müügisummade laekumine kaebaja kontole, illustreerib seda, et MTA tähtsustab liigselt selliseid detaile ja loob ettevõttest negatiivse pildi. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu järeldustega, et kui kohus rahuldaks esialgse õiguskaitse taotluse, siis otsustaks ta osaliselt põhivaidluse ära 157 902,25 euro suuruse summas osas. Kaebaja leiab, et selle summa osas ei olegi vaidlust. MTA on ise kohtule teatanud 11.12.
  40. a avalduses, et ta peab MKS § 136¹ lg-st 3 tulenevalt pangakontod 157 902,25 euro ulatuses arestist vabastama. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks MTA oma kohustust ignoreerib. Kaebaja ei saa nõustuda, et kogu kohtumenetluse aja oleksid kontod aresti all. Kaebaja hinnangul hoiaks vaid esialgse õiguskaitse kohaldamine ära MTA jätkuva õigusrikkumise. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et tema kaebusel on arvestatavad eduväljavaated. Lisaks sellele on MTA 08.02.
  41. a korraldusega tunnistanud kehtetuks varasema kontode arestimise, mis tähendab, et perioodil 06.03.2015 – 08.02.2016 on kaebaja kontode arestimine olnud alusetu ja õigusvastane. Määruskaebuse esitaja arvates riivab kontode arest intensiivselt tema õigusi. Kui kaebajal ei ole võimalik oma tegevust finantseerida, on oht, et tema majandustegevus seiskub. Kaebaja märgib, et tema majandustegevuse seiskumine võib omakorda põhjustada pöördumatut kahju, ta võib kaotada äripartnerid ja kaebuse rahuldamisel ei pruugi tema majandustegevuse taastamine olla enam võimalik. Seega ei kõrvalda kaebajale positiivne kohtulahend talle kohtumenetluse ajal tekkivaid tagajärgi. Kahju hüvitamise võimaluse olemasolu kaebaja 4 4 õigusi piisavalt ei kaitse ja ei õigusta seega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebaja märgib, et nendele põhjendustele ja selgitustele ei ole võimalik panna juurde dokumentaalseid tõendeid ning esialgse õiguskaitse põhjendamiseks on see kaebaja hinnangul piisav. Samuti märgib kaebaja määruskaebuses, et kui halduskohtu määrus jääb muutmata, siis palub kaebaja ikkagi kasvõi esialgset seisukohta MTA tegevusetuse kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  42. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.02.
  43. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et MTA on loonud halduskohtule ebatäpse mulje, viidates kaebaja 19.02.
  2. a kontoseisule ja
  3. a majandusaasta aruandes märgitud 10 miljonile eurole, mille puhul ei ole tegemist kasumiga, vaid kaebajal on samas suurusjärgus ka lühiajalisi kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatud väide alust jõuda järeldusele, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus ei ole, viidates kaebaja 19.02.
  4. a kontoseisule, leidnud, et tegemist on kasumiga, vaid märkis, et selle summaga võrreldes ei saa 157 902,25 eurot olla kaebaja jaoks niivõrd oluliseks käibevahendiks, et kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus selle summa koheseks aresti alt vabastamiseks. Maksuhaldur on oma vastusele kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud kaebaja käibedeklaratsioonide andmed
  5. a ja
  6. a kohta ning esitanud kaebaja pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.07.2014 – 19.02.2015 kohta. Kaebaja ei ole ei esialgse õiguskaitse taotlusele ega ka määruskaebusele lisanud ühtegi kaebaja majandusnäitajaid iseloomustavat dokumenti. Seega on halduskohus õigesti tuginenud maksuhalduri esitatud tõenditele, sest kaebaja ei ole oma väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud.
  7. Vastustaja esitatud tõendite alusel on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti järeldanud, et miski ei viita sellele, et pangakontode 157 902,25 euro ulatuses aresti alt vabastamata jätmise korral saabuvad kaebaja jaoks rasked tagajärjed, mida on hilisema kaebaja jaoks positiivse kohtulahendi korral oluliselt raskem või võimatu kõrvaldada. Kaebaja väited selle kohta, et 157 902,25 euro puhul, mille aresti alt vabastamist kaebaja taotleb, on tegemist kaebaja jaoks oluliste käibevahenditega, mida kaebajal on igapäevases majandustegevuses vaja ning kui kaebajal ei ole võimalik oma tegevust finantseerida, on oht tema majandustegevuse seiskumisele, on jäänud paljasõnaliseks.

§ 250

lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.

§ 63

kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja väide, et 157 902,25 euro kohese aresti alt vabastamata jätmise korral võib tema majandustegevus seiskuda, usutav olukorras, kus kaebajal oli 19.02.

  1. a seisuga pangakontol üle 10 miljoni euro ning vastustaja esitatud kaebaja kohta käivate
  2. a käibedeklaratsiooni andmete kohaselt on kaebaja majandustegevus pärast pangakontode arestimist varasemas mahus jätkunud. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtet hilisema aja seisuga, siis on halduskohus õigesti leidnud, et võrreldes 10 miljoni euro suuruse pangakonto jäägiga ei saa 157 902,25 euro suuruse summa puhul olla tegemist niivõrd oluliste käibevahenditega, mille koheselt aresti alt vabastamata jätmine tooks kaebaja 5 5 jaoks kaasa rasked tagajärjed, mille kõrvaldamine ei ole hiljem võimalik või on oluliselt raskendatud.
  3. Kaebaja väide, et tema kaebusel on arvestatavad eduväljavaated, ei anna samuti alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks kaebuse ilmselge perspektiivitus (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.
  4. a määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16). Seega ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel lähtuda kaebuse perspektiivikusest põhimõttel, et mida perspektiivikam kaebus, seda suurem vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab eelkõige esinema kahjuliku tagajärje oht ning asjaolu, et kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole hiljem mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.
  5. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01). Seega tuleb kõigepealt hinnata esialgse õiguskaitse vajadust

§ 249

lg 1 mõttes ning kui kohus leiab, et esineb esialgse õiguskaitse vajadus, hinnatakse alles

§ 249

lg 3 alusel avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi ning kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Käesoleval juhul leidis halduskohus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus

§ 249

lg 1 mõttes ning seega puudus vajadus anda hinnang

§ 249lg-s 3 märgitud asjaoludele.

  1. Kuna kaebaja on esitanud kaebuses ka kohustamisnõude maksuhalduri kohustamiseks kaebaja pangakontode aresti alt vabastamiseks, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ka selles osas, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus põhikohtuasja ette ära, sest teeks vastustajale kohtumenetluse ajaks samasisulise ettekirjutuse, mida taotletakse kaebuses. Kuigi Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda see põhimõte kohtu jaoks vääramatut keeldu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19), ei esine käesolevas asjas asjaolusid, mis õigustaksid vaatamata sellele esialgse õiguskaitse kohaldamist.
  3. Küsimus, kas vastustajal on kohustus kaebaja pangakontod vabastada aresti alt summas 157 902,25 eurot, lahendatakse asja sisulise läbivaatamise käigus. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohus ka käesoleva määruskaebuse lahendamisel võtta seisukohta vastustaja tegevusetuse kohta, nagu on kaebaja määruskaebuses ringkonnakohtul palunud teha.
  4. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.02.
  5. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Maili Lokk 6 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.