MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-30 Haldusasi T.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti

) § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud toimingute sooritamiseks. MTA märkis, et maksuhaldur on Tallinna Halduskohtu 14.09.2015. a määruse alusel asjas nr 3-15-2287 seadnud kaebaja kinnisasjale hüpoteegi ning nõustub seega esialgse õiguskaitse kohaldamisega tingimusel, et maksuhaldurile jääb õigus

§ 130lg 1 p-des 1-5 nimetatud toimingute sooritamiseks.

1. Tartu Halduskohus peatas 08.01.
2. a määrusega esialgse õiguskaitse korras MTA 02.12.
3. a vastutusotsuse täitmise kuni praeguses haldusasjas lõplikul kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et MTA-le jääb maksuotsuse täitmise tagamiseks õigus teha vajaduse korral

§ 130lg 1 p-des 1-5 sätestatud täitetoiminguid.

Halduskohus pidas eluliselt usutavaks, et vaidlustatud vastutusotsusega nõutud maksusumma tasumine enne praeguse vaidluse lõppemist võib kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega leidis halduskohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus nõustus kaebajaga, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ja kaebajale kuuluva vara võõrandamine maksuvõla sundtäitmiseks oleks ennatlik. Arvestades vajadust tasakaalustada avalikku huvi ja kaebaja õigusi, tuli halduskohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamisel määratud maksusumma hilisema sissenõudmise tagamiseks jätta MTA-le õigus teha kohtumenetluse ajal vajaduse korral

§ 130lg 1 p-des 1-5 sätestatud täitetoiminguid.

Halduskohus märkis, et avalikes huvides on see, et maksuvõla sissenõudmine oleks tulevikus võimalik. Toimingute osas, mida MTA saab vastutusotsuse täitmise osalise peatamise korral teha, leidis halduskohus, et need ei ole kaebajale ebamõistlikult koormavad. Halduskohus märkis, et kaebaja sissetulekut ei arestita täies ulatuses, vaid kaebaja käsutusse jääb igakuiselt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132 sätestatud summa. Vastutusotsuse täitmise peatamisega ei ole maksuhalduril lubatud ka maksuvõla avalikustamine, mistõttu on kaitstud ka kaebaja huvi hoida ära oma maine ja usaldusväärsuse võimalik kahjustumine. 5. Kaebaja esitas 25.01.2016 Tartu Halduskohtu 06.01.2016. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus või alternatiivselt tühistada halduskohtu määrus osas, millega MTA-le jäi õigus maksukohustuse täitmise tagamiseks teha vajaduse korral

§ 130lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud täitetoiminguid.

Kaebaja märgib määruskaebuses, et kuigi kohus on vaidlustatud määrusega välistanud

§ 131

alusel pangakonto arestimise maksuhalduri korralduse alusel, nähtub määruse põhjendustest, et kohus peab siiski võimalikuks pangakonto arestimist kohtutäituri kaudu. Ainsaks tingimuseks seab kohus, et kaebaja sissetulekut ei tohi arestida täies ulatuses, kaebaja käsutusse jääb igakuiselt TMS §-s 132 sätestatud summa. Seega oleks maksuhalduril võimalik pöörata sissenõuet kaebaja pangakontole. Kaebaja rõhutab määruskaebuses, et pangakonto ja seal olevate ning sinna igakuiselt laekuvate rahaliste 2 vahendite arestimine ongi kaebaja suhtes enim koormav meede, millega võivad kaasneda esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Seda ei muuda ilmselgelt asjaolu, et kaebaja käsutusse jääb igakuiselt TMS §-s 132 sätestatud summa, s. o 365,62 eurot. Kui pangakonto on arestitud, siis ei ole kaebaja jaoks vahet, kas arestitud summa asub kaebaja pangakontol või saab maksuhaldur nõuda ka nende summade ülekandmist maksuhaldurile. Kaebaja igakuised eluasemelaenuga seotud laenukohustused on keskmiselt 470 eurot. Seega ei kata 365,62 eurot isegi kaebaja igakuiseid keskmisi püsikulusid panga ees. Samas on kaebajal ka muid igakuiseid püsikulusid, nt kommunaalmaksed ja tervisekindlustus hinnanguliselt 120 euro ulatuses. Lisaks sellele on kaebajal vaja teha ka kulutusi esmatarbekaupadele, peamiselt söögile. Kaebaja leiab määruskaebuses, et avalik huvi võimalikult kiirelt sisse nõuda vastutusotsusega määratud summa või pangakontol sinna jooksvalt laekuvate maksete arestimine ei kaalu käesoleval juhul üles puudulikust ja alatoitumisest tekkida võivaid püsivaid raskeid tervisekahjustusi või halvimal juhul isiku elu kaotust. Lisaks sellele leiab kaebaja, et pangakonto arestimine ei kaitse ka füüsilise isiku huvi hoida ära maine ja usaldusväärsuse kahjustumist. Ainuüksi pangakonto arestimisega kahjustub kaebaja usaldusväärsus panga ees märkimisväärselt. Kaebaja märgib, et vastustaja nõuet on võimalik tagada piisavas ulatuses ka hüpoteegi seadmisega kaebajale kuuluvale korteriomandile. Korteriomandi turuhind on hinnanguliselt 110 000 eurot, samas laenujääk on hetkel alla 70 000 eurot. Seega on kaebaja hinnangul halduskohtu seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse ulatuses osas selgelt ebaproportsionaalne ega taga piisaval määral kaebaja õigusi. 6. Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et maksuhalduri õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses tuleneb

§ 131lg-st 1.

Kuna nimetatud sätte puhul on tegemist erinormiga, ei saa pangakonto arestimine toimuda

§ 130

lg-te 3 ja 4 alusel, mis on kohaldatavad muudele rahalistele või varalistele õigustele. Vastustaja ei ole pangakonto arestimise õigust

§ 131

lg 1 alusel halduskohtult taotlenud, kuna maksuhaldurile antud õigus teha asjas täitetoiminguid (

§ 130

lg 1 p-d 1-5) ei hõlma vastustaja hinnangul õigust arestida võlgniku pangakontot (

§ 131lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuse esitaja on taotlenud Tartu Halduskohtu 08.01.
2. a kohtumääruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras MTA 02.12.
3. a vastutusotsuse täitmise peatamist või alternatiivselt halduskohtu määruse tühistamist osas, millega MTA-le jäi õigus vajaduse korral teha ka

§ 130lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud täitetoiminguid.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on pangakonto ja seal olevate ning sinna igakuiselt laekuvate rahaliste vahendite arestimine kaebaja suhtes üks enim koormav meede, millega võivad kaebajale kaasneda esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud pöördumatud kahjulikud tagajärjed.

1. Maksuhaldur väidab vastuses määruskaebusele, et ta ei ole pangakonto arestimise õigust halduskohtult taotlenud ning 08.01.
2. a kohtumäärusega maksuhaldurile antud õigus teha asjas täitetoiminguid (

§ 130

lg 1 p-d 1-5) ei hõlma vastustaja hinnangul õigust arestida võlgniku pangakontot (

§ 131lg 1).

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nagu määruskaebuse esitaja on osundanud, siis

§ 130lg 1 praeguses sõnastuses 01.02.2014.

a jõustunud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste 3 seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt annab

§ 130lg 1 p 3 maksuhaldurile muuhulgas õiguse pöörata sissenõue isiku pangakontole.

Ka kohtupraktika kohaselt tuleneb maksuhaldurile

§ 130lg 1 p-st 3 õigus pangakonto arestimiseks.

Näiteks Tallinna Halduskohus on 09.02.2016. a määruse asjas nr 3-16-195 resolutsiooni p-ga 5 isiku pangakonto arestimise vältimiseks keelanud maksuhalduril sooritada

§ 130lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoiminguid.

Samuti on haldusasjades nr 3-15-1205, 3-15-2410, 3-15-3001 ja 3-15-2522 esialgse õiguskaitse osalisel kohaldamisel antud maksuhaldurile luba sooritada

§ 130

lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid, kuid isiku pangakonto arestimise vältimiseks on välistatud nendest

§ 130lg 1 p 3.

Ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud kohtumääruse põhjenduste kohaselt on halduskohus, jättes maksuhaldurile õiguse sooritada vajaduse korral

§ 130

lg 1 p-des 1-5 sätestatud täitetoiminguid, märkinud, et MTA-le peab jääma muuhulgas võimalus arestida rahasummasid pangaarvetel. Seega on maksuhalduril vaidlustatud kohtumääruse alusel vajaduse korral õigus arestida ka kaebaja pangakonto ning kuna kaebaja arvates võivad talle sellega kaasneda rasked tagajärjed, on määruskaebuse esitamine põhjendatud ning õige ei ole vastustaja seisukoht, et kaebaja on vaidlustatud halduskohtu määrusega taotletud eesmärgi juba saavutanud.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et pangakonto arestimisega võivad kaebaja jaoks kaasneda rasked tagajärjed. Kuigi määruskaebusele lisatud kaebaja kehtivate laenulepingute väljavõtte kohaselt on kaebaja igakuised laenukohustustest tulenevad kulud 407,1 eurot, mitte 470 eurot, nagu on märgitud määruskaebusesse, kuid arvestades ka seda, et lisaks igakuistele laenukohustustele on kaebajal vajalik teha kulutusi ka toidule ja muudele esmatarbekaupadele, siis nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et pangakonto arestimise korral kaebaja käsutusse jääv TMS §-s 132 sätestatud summa ei ole nende kohustuste täitmiseks piisav, mis tähendab, et pangakonto arestimine võib kaebaja jaoks kaasa tuua tagajärjed, mille kõrvaldamine võib hiljem osutuda raskendatuks või võimatuks. Samas, kuna Tallinna Halduskohtu 14.09.
2. a kohtumääruse alusel haldusasjas nr 3-15-2287 on maksuhaldur seadnud kaebaja kinnisasjale käesolevas asjas vaidlustatud vastutusotsuse täitmise tagamiseks hüpoteegi, siis on tagatud ka vastutusotsusega määratud tasumisele kuuluva maksusumma hilisema sissenõudmise võimalus. Maksuhaldur ei ole käesolevas menetluses väitnud, et kaebaja kinnisasjale seatud hüpoteek ei ole piisav maksusumma tasumise tagamiseks. Kuna kaebaja kinnisasjale on seatud hüpoteek, ei esine ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse rahuldamise korral ka ohtu avaliku huvi kahjustamiseks, mis antud juhul võib seisneda selles, et vastutusotsusega määratud maksusumma sissenõudmine tulevikus võib muutuda raskendatuks või võimatuks.
3. Tulenevalt sellest, et halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt rahuldanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud Tartu Halduskohtu 08.01.
4. a määruse täies ulatuses tühistamine. Kuna määruskaebuses on esitatud vaid väiteid selle kohta, et pangakonto arestimisega saabuksid kaebajale pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja arvates proportsionaalne MTA-le kaebaja rahalistele ja varalistele õigustele sissenõude pööramise õiguse jätmine, siis juhindub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud alternatiivsest taotlusest tühistada halduskohtu määrus osas, millega maksuhaldurile jäeti maksukohustuse täitmise tagamiseks õigus teha vajaduse korral

§ 130lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud täitetoiminguid.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 08.01.
2. a määruse osas, millega jäeti Maksu- ja Tolliametile maksuotsuse 4 täitmise tagamiseks õigus teha vajaduse korral ka maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud täitetoiminguid. Ülejäänud osas, s. o osas millega jäeti Maksu- ja Tolliametile vastutusotsuse täitmise tagamiseks õigus vajaduse korral teha maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p-des 1-2 ja 5 sätestatud täitetoiminguid, jätta Tartu Halduskohtu 08.01.
3. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Tiina Pappel Maili Lokk 5