3-15-2586/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2586 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 09.10.2015 otsuse nr 41291 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium Resolutsioon
2. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 17.02.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. XXX esitas 09.10.2015 Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi HTM) taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks 2015/
5. õppeaasta sügissemestri õppekuudeks (tl 11).
6. HTM otsustas 09.10.2015 otsusega nr 41291 mitte määrata XXX vajaduspõhist õppetoetust, kuna üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta sissetulek ületas riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku määra.
7. 14.10.2015 edastas kaebaja Tartu Halduskohtule HTM 09.10.2015 otsuse nr 41291 ning 15.10.2015 saabus kohtusse XXX kaebus eelnimetatud otsuse tühistamiseks (tl 2-4).
8. Tartu Halduskohus võttis 27.10.2015 kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 13.11.2015 esitas HTM kaebusele kirjaliku vastuse, milles ei nõustu kaebusega (tl 14).
9. 02.12.2015 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Täiendavaid menetlusdokumente ei esitatud.
10. 08.12.2015 tegi Tartu Halduskohus määruse, millega tagastas XXX kaebuselt enam tasutud riigilõivu summas 15 eurot. KAEBAJA VÄITED
11. Kaebaja palub HTM 09.10.2015 otsuse nr 41291 tühistamist, kuna see ei arvesta tema vajadustega. Kaebaja väidab, et tema isa Andri Pärna ei toeta teda rahaliselt, samuti ei toeta teda tema ema Eve Pärna rahaliselt, sest kasvatab kaebaja venda ja elab üürikorteris. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. HTM oma kirjalikus vastuses kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja põhjendused, et tehtud otsus ei arvesta tema vajadustega ning et tema vanemad teda ei toeta, ei ole haldusakti tühistamiseks nii faktiliste kui õiguslike põhjendustena asjakohased. Vastustaja väidab, et vajaduspõhise õppetoetuse määramise põhimõtted on kirjeldatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (edaspidi ÕÕS). Vastustaja on olnud kohustatud oma otsuse tegemisel vastavalt seadusele juhinduma õppeaastale eelneva kalendriaasta tuluandmetest ning lugema kaebaja perekonnaliikmete hulka seaduses nimetatud isikud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
13. ÕÕS § 5 lg 21 p 3 sätestab vajaduspõhise õppetoetuse saamise õiguse eeldusena asjaolu, et tema ÕÕS § 51 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületaks igaks aastaks riigieelarve seadusega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
14. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt on üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 329 eurot kuus.
15. Üliõpilase keskmise sissetuleku arvutamise aluseks on ÕÕS § 51 lg 1, mille järgi on üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulu. ÕÕS § 51 lg 2 p 1 kohaselt loetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase perekonnaliikmeteks ka tema vanemad. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt luges vastustaja kaebaja perekonnaliikmete hulka ka tema ema ja isa ning arvestas sissetulekute hulka nende tulud, seega kohtu arvates vastavalt seadusele õigesti. Kaebaja väide, et tema vanemad teda ei toeta, võib olla kohtule küll usutav, kuid kahjuks ei ole see asjaolu antud juhul asjassepuutuv, sest ÕÕS seda vajaduspõhise toetuse määramisel ei arvesta.
16. Asjassepuutuv norm on ÕÕS § 51 lg 1, millest tuleneb vastustaja kohustus arvestada vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud taotleja ja tema perekonnaliikmete
17. kalendriaasta tulusid. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja perekonnaliikmete sissetulekute suuruste kohta tehtud Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registri päringu kohaselt oli kaebaja perekonnaliikmete
18. aasta sissetulekute summa 20 872,77 eurot, mis tuleb üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamiseks jagada kaheteistkümnega ning seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga. Sellise arvutuse tulemusena oli kaebaja keskmine sissetulek 347,88 eurot, mille üle menetlusosalised ei vaidle.
19. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 2 p 1 järgi oli üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 329 eurot kuus, seega kaebaja keskmine sissetulek ületas vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära, järelikult on vaidlustatud otsus, millega vastustaja otsustas kaebajale mitte määrata vajaduspõhist õppetoetust, põhjendatud ja tehtud vastavalt kehtivale seadusele õigesti.
20. Kohtu hinnangul ei anna kehtiv õigus vajaduspõhise õppetoetuse määramisel HTM-le kaalutlusõigust, samuti ei ole võimalik ÕÕS § 5 lg 21 p 3 tõlgendada viisil, mis lubaks määrata vajaduspõhise õppetoetuse isikule, kelle sissetulek ületas taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaastal vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära.
21. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
22. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik