3-15-3151/26

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-3151 Määruse kuupäev

1. veebruar
2. a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ******** kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
3. detsembri
4. a otsuse, millega tunnistati kehtetuks
5. augustil
6. a välja antud viisa nr EST000914706, ja lahkumisettekirjutuse nr 1033970230 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja − ******** Vastustaja − Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON
7. Tagastada kaebus viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõude osas.
8. Lõpetada menetlus lahkumisettekirjutuse tühistamise nõude osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Kaebajale toimetatakse kätte määrus ja selle tõlge vene keelde. Vastustajale toimetatakse kätte määrus. ASJAOLUD Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas
9. detsembri
10. a otsusega kehtetuks Kameruni Vabariigi kodanikule ********le
11. augustil
12. a välja antud Schengeni viisa nr EST
14. PPA kohustas
15. detsembri
16. a ettekirjutusega ********t Eesti Vabariigist lahkuma seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
17. detsembril
18. a.
19. ******** esitas
20. detsembril
21. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA
22. detsembri
23. a otsuse viisa kehtetuks tunnistamise kohta ja lahkumisettekirjutuse. Kaebaja täiendas kaebust
24. detsembril
25. a.
26. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tuleb halduskohtul kaebus tagastada, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
27. 3-15-3151 Viisa kehtetuks tunnistamise vaidlustamise kord on sätestatud välismaalaste seaduse (VMS) § 1001 - 10019, selle kohaselt saab kaebaja suhtes tehtud otsust vaidlustada esmalt PPA-s ja seejärel vajaduse korral Siseministeeriumis. Kohus selgitas vaidlustamise korda kaebajale täpsemalt
28. detsembri
29. a määruses. VMS § 10018 kohaselt ei saa viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks esitada kaebust halduskohtule. Kuna välismaalaste seaduses on viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord, ei ole sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kohus tagastab kaebuse viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõude osas. Kaebaja taotles ka PPA
30. detsembri
31. a lahkumisettekirjutuse tühistamist. Kohus muudab oma varasemat seisukohta, et edasiste menetlustoimingute tegemiseks selle nõude osas tuleb ära oodata viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise tulemus. Kohus saab menetluse lõpetada olenemata viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamisest, kuna lahkumisettekirjutus on ammendunud ja lahkumisettekirjutuse suhtes esitatud nõude edasine menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
32. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Riigikohus selgitas
33. novembril
34. a asjas nr 3-3-1-44-14 tehtud otsuse punktis 12, et analoogiast eeltoodud sättega tuleb lähtuda ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks. Kui see asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus HKMS § 152 lg-st 3 lähtuvalt menetluse kaebust vastavas osas menetlusse võtmata.
35. PPA teatas kohtule, et kaebaja täitis lahkumisettekirjutuse
36. detsembril
37. a. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlustatud ettekirjutusega pandud lahkumiskohustuse täitmisega kaotas ettekirjutus HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtivuse.
38. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-44-14 tehtud otsuse punktides 10 ja 11, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus selle kehtetuks muutumisest hoolimata ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada ka pärast selle kehtetuks muutumist. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vrd HKMS § 44 lg 1).
39. Kohus leiab, et vaidlustatud lahkumisettekirjutusel ei ole pärast selle kehtetuks muutumist enam mõju ega praktilist tähendust. Kaebuse täienduses väljendas kaebaja kahtlust, et edaspidi ei pruugi ta viisat saada. Lahkumisettekirjutus ei saa aga olla aluseks hilisematele otsustele, millega võidakse keelduda kaebajale Eestis viibimise aluse, sh viisa andmisest. Lahkumisettekirjutuse tegemise aluseks ei olnud kaebajast lähtuv oht, vaid asjaolu, et kaebaja viisa tunnistati kehtetuks ning kaebajal ei olnud Eestis viibimiseks enam seaduslikku alust. Kaebaja viisataotluse lahendamisel võidakse tulevikus küll arvesse võtta asjaolu, et kaebaja viisa tunnistati kehtetuks või kaebaja 2 3-15-3151 poolt toime pandud väärtegu, kuid nende otsuste vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja neid ei saa vaidlustada halduskohtus. Kohus selgitas seda täpsemalt eespool ning
40. detsembri
41. a ja
42. detsembri
43. a määrustes. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 2 kohaselt võib vajaduse korral lahkumisettekirjutusega kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu kohaldamine välistaks välismaalase võimaluse saada sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul seaduslikku alust Eestis viibimiseks (VSS § 28 lg 2) või Schengeni viisat (VMS § 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, art 32 lg 1 punkt a alapunktid v ja vi). Vaidlustatud lahkumisettekirjutusega kaebaja suhtes sissesõidukeeldu ei kohaldatud. Kehtetu lahkumisettekirjutus ei mõjuta ka muul viisil kaebaja õigusi uue viibimisaluse taotlemisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et kehtetu lahkumisettekirjutuse „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See tähendab, et vaidlustatud lahkumisettekirjutus on ammendunud ja tühistamiskaebus on muutunud ainetuks. Riigikohus selgitas eelnevalt viidatud asjas nr 3-3-1-44-14 tehtud otsuse punktis 12, et kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks, tuleb kohtul jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
44. Kohus ei tee praegusel juhul kaebajale ettepanekut kaaluda tuvastamiskaebusele üleminekut, sest kohtu hinnangul ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi vaidlustatud lahkumisettekirjutuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. PPA
45. detsembri
46. a otsus viisa kehtetuks tunnistamise kohta oli vaidlustatud lahkumisettekirjutuse tegemise hetkel kehtiv. Otsuse kehtivust ei mõjutanud see, kas otsus oli objektiivselt õiguspärane või mitte. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebajal muud seaduslikku alust Eestis viibimiseks. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega tuli PPA-l teha kaebajale lahkumisettekirjutus. Kohtule ei nähtu, et lahkumisettekirjutus võiks olla ka muus osas õigusvastane. Lahkumisettekirjutuse tegemine ei saanud kaebajale põhjustada riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju, samuti puudub põhjus arvata, et PPA võiks tulevikus kaebajale õigusvastaselt lahkumisettekirjutuse teha. Järelikult ei ole kaebajal õigust esitada tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude esitamise kavatsusega ega preventiivsel eesmärgil. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
47. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei ole vaja käsitleda riigilõivu tagastamise küsimust. Samuti ei ole pooltel tekkinud muid menetluskulusid, mille jagamise ja väljamõistmise üle tuleks otsustada.
48. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3