3-15-2440/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2440 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sergei Kišunasi (Kišunas) kaebus Tartu Vangla 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1097 ja 18.07.2015 ettekande nr 3670 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Kišunas Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta läbi vaatamata kaebaja nõue 18.07.2015 ettekande nr 3670 tühistamiseks.
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. veebruar
6. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Vangla valvur Veiko Tonts koostas 18.07.2015 kinnipeetav Sergei Kišunasi kohta ettekande nr 3670, kuna S. Kišunas viskas samal päeval ühest jalutusboksist teise valget värvi paki. Sellega seoses karistati S. Kišunast distsiplinaarkorras 18.08.2015 käskkirjaga nr 62/1097 kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. S. Kišunas esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti Tartu Vangla 25.09.2015 vaideotsusega nr 1-11/514-4 rahuldamata.
8. 28.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Kišunase kaebus Tartu Vangla 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1097 ja 18.07.2015 ettekande nr 3670 tühistamiseks ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
9. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2015 kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebaja polnud tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust. 1
10. Tartu Halduskohus tagastas 12.10.2015 kaebuse hüvitamisnõude osas, võttis muus osas kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama.
11. 02.11.2015 kirjalikus vastuses kaebusele palub Tartu Vangla jätta see rahuldamata.
12. Tartu Halduskohus määras 04.11.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 16.12.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 15.01.
14. 09.11.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
15. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendamist leidnud keelatud või mistahes muude esemete viskamine jalutusboksist nr 3 jalutusboksi nr
16. Valvur V. Tonts selgitas 11.08.2015, et nägi S. Kišunasi kätt ja paki lendu, ent ta ei vastanud, kas ta nägi kindlalt, et paki viskajaks oli just S. Kišunas. Tartu Vangla kodukorra p 4.4 rikkumise koosseisu ning süüd ei ole tuvastatud. Meelevaldne on ka menetleja poolt jätta kaalumata miinimumilähedased karistused, kuna kaebajal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglateenistus on selgelt rikkunud uurimiskohustust ning on asunud süüdistama teda välja selgitamata menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolusid. V. Tontsi lisaütlustes kirjeldatu ei ühti süü tuvastamiseks esitatud tõendamiseseme asjaoludega. S. Kišunas selgitab, et 18.07.2015 jalutama minnes anti talle sigaretikapist viis sigaretti, mis ta ka ise ära tarvitas ning ta ei tea, kes kõrvalboksi sigaretid viskas. See ühtib ka Ruslan Krutškovski ütlustega. Kaebaja rõhutab, et etteheitega miinimumilähedase karistuse kaalumata jätmise kohta ei ole ta tunnistanud teo toimepanemist. Vastustaja vastuväited
17. Tartu Vangla selgitab, et 18.07.2015 kell 10.40 hakkas E9 eluosakonda paigutatud kinnipeetavate tunnine aeg jalutamiseks. Kella 11.05 paiku märkas valvur V. Tonts, et boksi nr 3 paigutatud kinnipeetav S. Kišunas viskas enda boksist paki boksi nr
18. Koheselt teostati boksi nr 28 läbiotsimine ning avastati selle nurgast valget värvi pakk, mis sisaldas 13 ilma filtrita sigaretti Bond. Jalutusboksis viibinud kinnipeetavad ei teadnud, kuidas pakk jalutusboksi sattus. S. Kišunas ise väidab, et võimles oma boksis, millest võis V. Tonts järeldada, et paki viskajaks oli tema. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja väide tema võimlemise kohta on paljasõnaline ja otsitud vabandus. Temaga samas boksis viibinud kinnipeetav võimlemist ei märganud. Kaebaja on ka selgitanud, et ei saanud olla sigarettide viskajaks, kuna oli talle väljastatud 5 sigaretti ära suitsetanud. Seega pidi ta olema seda teinud 20 minuti jooksul, kuigi tal oli selleks aega tund. Samuti pidi sellesse aega mahtuma väidetav võimlemine. Sellise intensiivsusega suitsetamine ei ole eluliselt usutav.
19. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt teo toimepanemist tõendab ka menetlejale tehtud etteheide, et ta on jätnud kaalumata miinimumilähedased karistused. Kuna kinnipeetavale saab distsiplinaarkaristuse määrata üksnes süülise distsipliinirikkumise eest, võtab kaebaja sisuliselt teo toimepanemise omaks. Samuti selgitab Tartu Vangla, et kodukorra p 4.4 keelab jalutusboksis keelab jalutusboksi midagi maha visata ning punkt ei näe ette, et kinnipeetaval on keelatud midagi maha visata ainult selles jalutusboksis, kus ta viibib. Tartu Vangla märgib ka, 2 et kaebaja on esitanud nõude 18.07.2015 ettekande nr 3670 tühistamiseks, kuid ettekannet ei ole võimalik tühistada. Kohtu seisukoht
20. 12.10.2015 võttis Tartu Halduskohus menetlusse S. Kišunasi nõuded Tartu Vangla 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1097 ja 18.07.2015 ettekande nr 3670 tühistamiseks. Vastustaja on tähelepanu juhtinud, et ettekande tühistamine pole võimalik. Kohus nendib, et on nõude ettekande tühistamiseks võtnud menetlusse ekslikult. Kuna ettekandega on valvur V. Tonts üksnes Tartu Vangla direktorit juhtumist teavitanud, puudub sellel regulatiivsus haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 1 mõttes. Järelikult ei ole võimalik seda ka tühistada. Seetõttu ei ole võimalik selle nõudega saavutada selle eesmärki ning kohus jätab selle halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Samas peab kohus siiski 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1097 õiguspärasust kontrollides analüüsima kõiki tõendeid, sealhulgas ettekannet. Järelikult kaebaja menetluslik olukord sisuliselt ei halvene.
21. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1097 tühistamist. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud Tartu Vangla kodukorra p 4.4 rikkumise eest. Tartu Vangla kodukorra p 4.
22. kohaselt on kinnipeetaval keelatud jalutusboksis viibimise ajal mistahes esemete mahaviskamine. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 18.07.2015 kella 11.05 paiku kaebaja, olles jalutuskäigul jalutusboksis nr 3, viskas S. Kišunas valget värvi paki jalutusboksi nr
23. Vangla karistas kaebajat 18.08.2015 käskkirjaga nr 6-2/1097 kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks.
24. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja sooritas talle süüks arvatud teod ja kas kaebajale määratud karistus oli põhjendatud ja õiguspärane. Käesolevas asjas peab kohus tuvastama, kas distsipliinirikkumine on tõendatud ja kas karistus on proportsionaalne.
25. Kohus on nõus vastustaja seisukohaga, et vanglal pole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olev ettekanne 18.07.2015 nr 3670, mille on koostanud vanglateenistuse ametnik V. Tonts ei oleks tõene. Ettekande nr 3670 kohaselt avastas ta 18.07.2015 kella 11.05 ajal toimunud jalutuskäigul, et jalutusboksist nr 3 viskas kaebaja valget värvi paki jalutusboksi nr
26. Jalutusboksis nr 3 jalutasid S. Kišunas (kaebaja) ja R. Krutškovski. Jalutusboksis nr 28 jalutasid A. Luhtoja ja G. Kaziks. V. Tontsi palvel tulid kohale vanemvalvur A. Mumm, kes teostas Kaziksi läbivaatuse ja sigarettide arvu kontrolli ning valvur V. Simin, kes võttis jalutusboksi nr 28 paremast tagumisest nurgast üles paki. Paki sees oli ühtekokku 13 sigaretti Bond, millelt olid eemaldatud filtrid. Sigaretid olid pakendatud paberisse, kusjuures kaks neist olid eraldi paberisse keeratud (tl 20).
27. 18.07.2015 akti nr A-2430 kohaselt V. Tonts, V. Simin ja A. Mumm koostasid akti selle kohta, et 18.07.2015 kella 11.05 paiku võtsid nad ära eelvangistushoone jalutusboksi nr 28 paremast taganurgast S. Kišunase poolt (kes jalutas jalutusboksis nr 3), sinna visatud paki, milles oli ühtekokku 13 ilma filtriteta sigaretti Bond (tl 21). Kinnipeetav R. Krutškovski oma kirjalikus seletuses teatab, et ta jalutuse käigus suitsetas ära 4 sigaretti, ise ei ole sigarette visanud ja ei ole näinud, et keegi viskaks (tl 23). Sellest teeb kohus järelduse, et kui jalutusboksis olid ainult kaebaja ja R. Krutškovski ja kui Krutskovski eitab viskamist ja vanglaametnik nägi, et viskas just kaebaja, siis on piisavalt tõendatud kaebaja süü distsipliini 3 rikkumises. V. Tonts täpsustas hiljem, et ta nägi kaebaja kätt ja paki lendu ning kõnealuses jalutusboksis oli veel R. Krutškovski, kes istus pingi peal (tl 25).
28. Kaebajale oli enne jalutamisele minekut väljastatud 5 sigaretti ja kaebaja tunnistuse järgi oli ta kella 11.05 ajaks juba ära suitsetanud kõik 5 sigaretti (tl 21). Ei ole välistatud, et kaebaja läbiotsimisel enne jalutuskäiku vanglaametnikud ei märganud peidetud sigaretti või olid need peidetud jalutusboksi või anti need kaebajale üle mõnel muul vanglaametnikele märkamatuks jäänud viisil. Kõnealuse distsipliinirikkumise koosseisu tuvastamiseks aga ei ole vaja tuvastada, mil viisil S. Kišunas sigaretid sai. Ilmne on see, et kaebaja viskas üle seina paki, kus olid sigaretid ja järelikult kuidagi need sigaretid ebaseaduslikult sinna sattusid. Kaebaja tegu on eeltoodud tõendite kogumiga tõendatud. Selle teoga täitis ta Tartu Vangla kodukorra p 4.4 rikkumise koosseisu. Seega on kaevatav haldusakt õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele.
29. Tartu Vangla karistas kaebajat kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on motiveeritud, et visatavateks esemeteks oli 13 sigaretti, mis olid saadud jalutusboksi keelatud viisil ja seega tegemist on raske rikkumisega, millega kaebaja võib ohtu seada vangla julgeoleku. On märgitud, et kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid raske rikkumise puhul on proportsionaalne määrata kartserisse paigutamine. Vastustaja leidis, et valitud karistus saavutab kasvatuslikku eesmärki, sest kartseris on piiratud sigarettide tarbimine ja soetamine (tl 17). Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et valitud karistus on eesmärgipärane ning otstarbekas ja vastab vangistuse täideviimise eesmärgile ja ei ole üleliia koormav. Kuivõrd kohus on seisukohal, et distsipliinirikkumine on tõendatud ning karistus on proportsionaalne, puudub alus Tartu Vangla 18.08.2015 käskkirja nr 6-2/1097 tühistamiseks.
30. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4