3-15-2469/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2469 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Bagrat Mkrttšjani (Mkrttšjan) kaebus Tartu Vangla 17.08.2015 käskkirja 6-2/1089 ja 28.08.2015 käskkirja nr 6-2/1159 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Bagrat Mkrttšjan Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. veebruar
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Vangla kinnipeetavat Bagrat Mkrttšjan karistati distsiplinaarkorras Tartu Vangla 17.08.2015 käskkirjaga nr 6-2/1089 4 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja 28.08.2015 käskkirjaga nr 6-2/1159 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta ei allunud vastavalt 18.07.2015 ja 01.08.2015 jalutuskäikudelt tulles vanglaametniku korraldusele minna täieliku läbiotsimiseks valvuri osundatud ruumi. Kinnipeetav esitas käskkirjade peale vaided, mis jäeti 22.09.2015 vaideotsustega nr 1-11/524-2 ja 1-11/525-2 rahuldamata.
7. 30.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse B. Mkrttšjani kaebus Tartu Vangla 17.08.2015 käskkirja nr 6-2/1089 ja 28.08.2015 käskkirja nr 6-2/1159 tühistamiseks.
8. Tartu Halduskohus jättis 06.10.2015 kaebuse käiguta, kuna kaebaja polnud täpsustanud riigilõivu tasumisega seonduvat ega esitanud kohtule vaidlustatud haldusakte.
9. 08.10.2015 saabus kohtusse kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus. 1
10. Tartu Halduskohus võttis 12.10.2015 kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama.
11. Tartu Vangla palub oma 22.10.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata.
12. 04.11.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 21.12.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 19.01.
14. Tartu Halduskohtusse saabusid 27.11.2015 kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
15. Kaebaja selgitab, et pärast 18.07.2015 jalutuskäiku kutsus valvur Vjatšeslav Simin teda täielikuks läbiotsimiseks ruumi nr
16. Tegu on pesulaoga, kus puuduvad lahtiriietumiseks vajalikud tingimused. Kaebaja selgitas, et ruum ei sobi ning palus oodata, kuni vabaneb tavaline läbiotsimiste ruum nr
17. Kaebaja märgib ka, et ei soovinud jääda V. Siminiga kahekesi ruumi, kuna V. Simin tegi märkuse tema rahvuse aadressil. Hetke pärast vabanes ruum nr 2031 ning ta lasi end läbi otsida. Täpselt samasugune intsident toimus 01.08.
18. Vanemvalvur Alar Mumm soovis teda esmalt läbi otsida ruumis nr 2030 ning seejärel ruumis nr 2044, mis on koristaja harjakapp. Kummaski ruumis ei ole tooli ning ruumis nr 2030 puudub ka koht riiete asetamiseks. Lõpuks otsiti ta läbi ruumis nr 2031, mis on selleks sobilik.
19. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat alluma üksnes vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Valvuri korraldus oli mõlemal juhul ilmselgelt ebaseaduslik, kuna korralduse täitmine oleks nõudnud temalt seaduse rikkumist, alandanud tema inimväärikust ning toonud kaasa julgeolekuohu. Ruum nr 2030 on pesuladu, milles hoitakse vangide puhast voodipesu. Seega on ruumi hügieenile kõrged ootused. Õuest jalutuskäigult tulles on rõivad tolmused, sportlastel ka higised, suitsetajatel aga ka tubakasuitsused. On ilmne, et osakesed lenduvad rõivastelt, hõljuvad õhus ning saastavad puhta voodipesu isegi siis, kui rõivad ei ole puhta pesuga otseses kontaktis. Seega sunnib vangla kaebajat rikkuma rahvatervise seaduse § 4 lõiget 1, mis keelab ohustada teise inimese tervist otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu. On ilmne, et juhul, mil vastuolus on seadus ja ametniku korraldus, tuleb täita seadust.
20. Ruumides nr 2030 ja 2044 puudub tool või muu istumisvõimalus. Hiljem ilmus küll ruumi nr 2044 tool, kuid kõnealuste intsidentide ajal see puudus. Pükste jalast võtmise jaoks on vaja istumis- ja toetamisvõimalust. Kaebaja märgib, et ühel jalal seistes pükste jalast võtmine on juba iseenesest inimväärikust alandav, kuid tal on diagnoositud ka kerged tasakaaluhäired, mistõttu on tal niisugusel juhul oht takerduda pükstesse ning pikali kukkuda. Ruumis nr 2030 puudus ka võimalus riideid käest ära panna. Ruumi nr 2044 puhul tekib täiendav küsimus hügieenist, kuna tegemist on koristaja harjakapiga. Kindlasti ei tagata sellises ruumis inimese väärikust.
21. Esimese läbiotsimise puhul oli täiendav probleem V. Simini viide
22. aasta Armeenia genotsiidile, kuna kaebaja on armeenlane. Seetõttu oleks kahekesi ühes ruumis võinud ohtu sattuda nii kaebaja kui valvuri julgeolek. Kaebaja rõhutab, et ta ei keeldunud läbiotsimisest, vaid soovis, et see viidaks läbi sobivas ruumis ja ilma rassiliste eelarvamusteta ametniku poolt. 2 Vastustaja vastuväited
23. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja ei täitnud 18.07.2015 ja 01.08.2015 vanglaametnike korraldust minna täielikuks läbiotsimiseks ruumi nr
24. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kuivõrd kaebaja on korraldustele allumata jätmist tunnistanud, on rikkumise koosseis täidetud. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav ei ole rikkunud VangS § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustust. Kohus rõhutas, et korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes siis, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse õigusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega lasus kaebajal kohustus täita valvurite korraldusi sõltumata sellest, milline oli tema enda arvamus korralduse õiguspärasusest.
25. Tartu Vangla tugineb ka asjaolule, et ruumis nr 2030 on riiulid, kuhu paigutatakse puhast pesu, ning kõik riiulid ei ole asju täis ning enda riiete sinna paigutamine ei ole ebahügieeniline. Täieliku läbiotsimise ruumis ei ole tooli või nagi olemasolu kohustuslik. Püsti seistes ja vastu seina toetades pükste jalast võtmine võib küll olla ebamugav, kuid kindlasti ei ole see käsitletav kellegi inimväärikuse alandamisena. Ka ruumi nr 2044 puhul ei ole tuvastatud, et see oleks ohtlik kinnipeetavate tervisele. Seega ei ole seal läbiotsimine ka keelatud. Väited V. Simini rassismi kohta ei ole tõendamist leidnud. Kohtu seisukoht
26. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 17.08.2015 käskkirja nr 6-2/1089 ja 28.08.2015 käskkirja nr 6-2/1159 tühistamist.
27. Vaidlustatud käskkirjadega on kaebajat karistatud VangS § 67 lg 1 rikkumise eest, kuna ta ei allunud vastavalt 18.07.2015 ja 01.08.2015 jalutuskäikudelt tulles vanglaametniku korraldusele minna täielikuks läbiotsimiseks valvuri osundatud ruumi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja ei täitnud 18.07.2015 ja 01.08.2015 vanglaametnike korraldust minna täielikuks läbiotsimiseks näidatud ruumi. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kuivõrd kaebaja on korraldustele allumata jätmist tunnistanud, on rikkumise koosseis täidetud ja kohus ei pea vajalikuks seda analüüsida. Kaebaja väidab, et vanglaametniku korraldused olid ilmselgelt seadusevastased ja kui korraldus oli vastuolus seadusega, kaebajal oli õigus ignoreerida ametniku korraldust ja kaebajal tuli täita seadust. Seega peab kohus tuvastama, kas tegemist oli ilmselgelt tühiste korraldustega.
28. Kohus analüüsis toimikus kogutud tõendeid ja jõudnud järeldusele, et antud juhul on korralduste eiramine kaebaja poolt on VangS § 67 p 1 rikkumine, see on et kaebaja poolt sooritatud teod on vanglas distsiplinaarkorras karistatavad. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ruumid 2030 ja 2044 ei ole inimväärikust alandavad ning on täielikuks läbiotsimiseks sobivad. Kui kaebajale oli antud korraldus lahti riietuda täielikuks läbiotsimiseks, ei eelda see ilmtingimata tooli või nagi olemasolu ruumis. Tartu Vangla 3 direktori 28.01.2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud Tartu Vangla läbiotsimise juhendi punktis 2.2.1 on kirjeldatud nõuded, mis peavad olema läbiotsimisel lahti riietumisega ja vastustaja ei ole juhendit rikkunud. On tuvastatud, et ruumides 2030 ning 2044 on olemas puitrest, mille peal saab kaebaja seista põrandat puudutamata; meditsiiniosakonna hinnangul esineb kaebajal tasakaaluhäireid, kuid mitte selliseid, et vastu seina toetades ei saaks pükse püsti seistes jalast võtta; ruumis 2030 on piisavalt riiuleid kuhu kaebaja oleks saanud oma riideid panna nii, et ei puutu riided kokku seal hoiustavate asjadega; ruumis 2044 oli selleks eesmärgiks tool ning nagi. Vastustaja vaatas üle mõlemad ruumid ja ei ole tuvastanud, et need oleksid kuidagi ohtlikud kaebaja tervisele või oleksid tema inimväärikust alandanud. Kohtul ei ole alust mitte usaldada vastustaja andmeid või kahelda nende õigsuses.
29. Kohus möönab, et püsti seistes ja vastu seina toetades pükse jalast võttes ning tagasi riietumisel võib see küll olla pisut ebamugav, kuid kindlasti ei ole see käsitletav kellegi inimväärikuse alandamisena. Seega kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud VangS § 41 lõiget 1 ja kaebaja poolt kirjeldatud asjaolud täieliku läbiotsimisega seoses ei põhjustanud talle rohkem kannatusi või ebamugavusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas. Viited valvur V. Simini rahvuslike eelarvamuste kohta ei ole samuti asjas tõendamist leidnud.
30. Kohus leiab, et kaebajal lasus kohustus täita valvurite korraldused sõltumata sellest, milline oli tema enda arvamus korralduse õiguspärasusest või põhjendustest. Seda kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegium oma otsuses nr 3-3-1-103-06 olles asunud seisukohale, et kui ka hiljem menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav ei ole rikkunud VangS § 67 punktis 1 sätestatud allumiskohustust. Kohus rõhutas, et korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes siis, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse õigusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega lasus kaebajal kohustus täita valvurite korraldusi sõltumata sellest, milline oli tema enda arvamus korralduse õiguspärasusest. Riigikohus kordas seda seisukohta ka otsuse asjas nr 3-3-2-1-15 punktis
32. Käesolevas asjas peab kohus tuvastama, kas määratud karistus on proportsionaalne. Vaidlustatavates käskkirjades on analüüsitud kaebaja rikkumisi, antud hinnang selle vangla julgeoleku ohustamisele, motiveeritud, mis asjaolud olid võetud arvesse karistamise määramisel, samuti oli arvestatud kaebaja varasem käitumine ja kaebaja suhtumine allumiskohustuse osas. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja õigusi distsipliinirikkumiste menetlemisel. Vastupidi, menetleja on kogunud toimunu kohta põhjalikult tõendeid. Seega puudub kohtu hinnangul alus vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
33. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4