3-15-1258/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1258 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Andreas Luik kaebus Tartu Vangla
2. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/374 tühistamiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Andreas Luik Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Jätta Andreas Luige kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. veebruar 2016.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 27.03.2015 käskkirjaga nr 6-2/374 karistati kinnipeetav Andreas Luike (endine nimi Peltser) 20 päevaks isikliku televiisori kasutamise keelamisega Tartu Vangla kodukorra p 8.4.
7. rikkumise eest. Käskkirja kohaselt rikkus A. Luik teleri turvakleebised.
8. 12.05.2015 otsusega jättis Tartu Vangla A. Luige 24.04.2015 esitatud vaide rahuldamata.
9. 18.05.2015 esitas A. Luik kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes 27.03.2015 käskkirja tühistamist. Kaebuse põhjendused
10. Kaebaja leiab, et tema karistamine ei olnud õiguspärane, kuna ta oli varasemalt vanglat teavitanud turvakleebiste puudumisest. Peale turvakleebiste puudumisest teavitamist oleks vangla pidanud paigutama teleri lattu, kuid seda ei tehtud. Vangla asus ennast õigustavale seisukohale, väites, et tema taotlusest ei olnud aru saada, millised kleebised teleril puuduvad.
11. Kodukorra p 8.4.4 järgi ei saa kedagi karistada turvakleebise rikkumise eest. Vastav punkt keelab kinnipeetaval elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning kohustab turvakleebise rikkumise korral televiisori koheselt ära andma. Kaebaja leiab, et täitis oma kohustust ning pole midagi keelatut teinud. Vastustaja vastuväited
12. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et turvakleebiste rikkumine ei ole karistatav tegu, kuigi kodukorra punktis 8.4.
13. ei ole sõna-sõnalt välja toodud, et kinnipeetaval on keelatud elektriseadmetel olevaid turvakleebiseid rikkuda. Normi grammatilise tõlgendamise kõrval mängib tähtsat rolli ka normi mõte ning kandev eesmärk. Elektroonikaseadmetele, k.a telerite turvakleebiste paigaldamise eesmärgiks on vältida seda, et kinnipeetavad avaksid omavoliliselt seadmete korpusi, peidaksid seadmete sisse keelatud esemeid ning modifitseeriksid seadmeid või võtaksid nende küljest osasid, mis võimaldaksid valmistada keelatud esemeid. Erinevate avade (USB, HDMI) turvakleebistega katmise eesmärgiks on vältida väliste andmekandjate kasutamist vanglas. Välistele andmekandjatele võib olla salvestatud informatsiooni, filme, pilte, vms, mida kinnipeetaval ei tohi vanglas olla. Ebamõistlik oleks järeldada, et kinnipeetavat saab karistada vaid juhul, kui kinnipeetav kleebiste kasutamiskõlbmatuks muutumise järel seadet koheselt kambrist ära ei anna.
14. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et kuna ta on teavitamiskohustust täitnud, siis on välistatud talle distsiplinaarkaristuse määramine. 12.01.2015 pandi kaebaja teleril USB ja HDMI avadele nõuetekohased turvakleebised. 20.01.2015 on kaebaja esitanud taotluse televiisori kleepimiseks. Kaebaja ei ole vastuväidetes distsiplinaarmenetluse protokollile, vanglale esitatud vaides ega ka kohtule esitatud kaebuses väitnud, et tema ei ole teleril olevaid turvakleebiseid rikkunud.
15. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtu seisukoht
16. Vaidlustatud korraldusega on kaebajat karistatud 20 päevaks televiisori keelamisega Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja teleri turvakleebiseid. Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4 sätestab järgmist: kinnipeetaval on keelatud elektriseadmeid ise remontoda või ümber ehitada ning kohustus seadme purunemise korral või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda. Elektriseadmeid, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja lattu paigutamisele. 2 A.Luik leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna turvakleebiste rikkumise eest ei ole kodukorra p 8.4.4 järgi võimalik karistada ning et ta on samas punktis ettenähtud kohustuse (turvakleebiste puudumisest teavitamine) eelnevalt täitnud.
17. Vaidlust ei ole antud asjas selles, et kaebajale kuuluvale telerile paigaldati 12.01.2015 USB ja HDMI avadele turvakleebis nr c11-061040/39, (tlk.58). Kaebaja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja on esitanud 20.02.2015 vangla kontaktisikule avalduse, milles soovib anda teleri turvakleebise pärast kleepimisse (tlk.25). Avalduse koopiast nähtuvalt on avaldus registreeritud vanglas samal päeval. 27.02.2015 toimunud kambri läbiotsimisel on leitud, et kaebaja televiisoril turvakleebised puudusid ning mille tulemusena vastavalt eseme leidmise/äravõtmise aktile televiisor ära võeti (tlk. 53).
18. Antud juhul on kaebajat distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta on tahtlikult rikkunud teleril olnud kleebiseid, mitte selle eest, et ta ei oleks kleebiste puudumisest teleril vanglaametnikke teavitanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kodukorra p 8.4.4 alusel on võimalik karistada kinnipeetavat, kes on tahtlikult rikkunud telerile paigaldatud turvakleebiseid. Turvakleebiste paigaldamine teleritele kannab endas vangla julgeoleku tagamise eesmärki, et välistada väliste andmekandjate kasutamist vanglas ning et ei oleks võimalik teleri korpust avada ja kasutada kas telerit ennast või tema osi keelatud asjade peitmiseks või muul keelatud eesmärgil. Kohus leiab, et turvakleebise rikkumine ja selle eemaldamine kvalifitseerub Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4 rikkumiseks, sõltumata sellest, et sõnaselgelt ei ole selles punktis sätestatud turvakleebiste rikkumise või nende eemaldamise keeldu. Asjaolude pinnalt saab nõustuda käskkirjas toodud järeldusega, et 12.01.2015 paigaldatud turvakleebised eemaldati kaebaja enda poolt. Teleril ei olnud kleebised vigastatud, vaid need puudusid täielikult. Vastustaja on märkinud, et tegemist on tugevate kleebistega, mis ei tule telerilt niisama maha, näiteks telerit tõstes, ümber paigutades või puhastades. Ka kaebaja pole ise vanglale 20.02.2015 esitatud avalduses märkinud ega selgitanud, miks eelnevalt telerile paigutatud kleebis puudub. Kaebaja 20.02.2015 avalduses on püütud jätta muljet, nagu poleks telerile HDMI avale kleebist paigaldatud, mis tehti Tartu Vanglas 2015 aasta alguses kohustuslikuks. Kuni 2015 aastani ei kleepinud vangla kinnipeetavate teleril HDMI avausi kinni.
19. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kuigi kaebaja oli 20.02.2015 esitanud avalduse teleri andmiseks kleepimisse, ei olnud telerit ära võetud. Asjaolu, kas ilma turvakleebiseta teler oleks ära võetud 20.02.2015 või võeti ära 27.02.2015 ei muuda asjaolu, et telerilt oli turvakleebis õigusvastaselt eemaldatud ja nende eemaldamine toimus kaebaja enda poolt. Kaebaja ei ole väitnud, et turvakleebiseid teleril üldse pole olnud ega seda, et keegi kõrvaline isik oleks need eemaldanud. Seda ei ole kaebaja märkinud ka vanglale 20.02.2015 esitatud avalduses (tlk.25). Ebaõige on kaebuses esitatud väide, nagu oleks ta vastustajale 20.02.2015 esitatud avalduses taotlenud turvakleebiste, mitte aga turvakleebise paigaldamist. 20.02.2015 avalduses on kaebaja selgelt märkinud: „Soovin anda teleka turvakleebise pärast kleepimisse“. Selle avalduse alusel võis ametnikul tekkida arusaam, et taotletakse 2015 jaanuaris kehtestatud HDMI avale turvakleebise paigaldamist, mitte et teleril üldse kleebised puuduvad. 3
20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andreas Luige kaebuse rahuldamata. Kohus vaatas kaebust läbi ainult kaebuses esitatud nõude ja aluse ulatuses.
21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt Eda Muts kohtunik 4