Obsah (8)

§ 384§ 339§ 318§ 326§ 301§ 309§ 274§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6146 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kr

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. juulil 2015 saatis Viru Ringkonnaprokuratuur Viru Maakohtusse süüdistusakti Veljo Krimmi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 418 lg 1 ja § 356 lg 1 järgi, Anne-Ly Männiste süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5, § 344 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ja Aleksandr Tihhonravovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi.
3. Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrusega anti V. Krimm, A.-L. Männiste ja A. Tihhonravov neile esitatud süüdistustes kohtu alla.
7. detsembril 2015 peetud kohtuistungil loobus prokurör A. Tihhonravovile KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ning A.-L. Männistele KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi esitatud süüdistustest ja taotles süüdistatavate õigeksmõistmist. Ülejäänud A.-L. Männistele esitatud süüdistuse ja V. Krimmile esitatud süüdistuse osas taotles prokurör menetluse jätkamist kokkuleppemenetluses.
8. Viru Maakohus tegi
9. detsembril 2015 üldmenetluse otsuse, millega mõistis A. Tihhonravovi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi õigeks. Samal päeval tegi kohus määruse, millega jätkas V. Krimmi ja A.-L. Männiste suhtes kriminaalasja menetlemist kokkuleppemenetluses.
10. Viru Maakohtu
11. detsembri
12. a kokkuleppemenetluse otsusega mõistis kohus V. Krimmi süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1 ja 5, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 418 lg 1 ja § 356 lg 1 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust V. Krimmile Harju Maakohtu
13. oktoobri
14. a otsusega mõistetud karistuse võrra ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 480 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel vähendas kohus mõistetud karistust V. Krimmi kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 3 päeva võrra ning mõistis kandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Sama otsusega mõisteti A.-L. Männiste süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 344 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti A.-L. Männistele liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A.-L. Männiste kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati mõistetud vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga.
15. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm esitas
16. detsembril 2015 Viru Maakohtu
17. detsembri
18. a otsuse peale apellatsiooni, taotledes kriminaalasja tagasisaatmist samale kohtukoosseisule uue otsuse tegemiseks. 6.1 Üldmenetluse kohtuistungil loobus prokurör kõigepealt A. Tihhonravovi süüdistusest ja seejärel palus A.-L. Männiste ning V. Krimmi osas jätkata menetlust kokkuleppemenetluses, kuna nimetatud isikutega oli samal päeval sõlmitud kokkulepped. A.-L. Männiste osas selgitas prokurör kohtus suuliselt, et ta loobub A.-L. Männistele esitatud kelmuse episoodidest. Ülejäänud 2 2 episoodides palus ta A.-L. Männiste süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Seoses A.-L. Männiste osas kelmuse episoodidest loobumisega, palus prokurör ümber kvalifitseerida ka V. Krimmi kelmused, jättes sealt välja grupi. 6.2 Kohus koostas lisaks A. Tihhonravovit puudutavale otsusele
19. detsembril 2015 määruse, millega jätkas V. Krimmi ning A.-L. Männiste osas kokkuleppemenetluses. Teises kohtuotsuses, millega kohus kinnitas kokkulepped A.-L. Männiste ja V. Krimmiga, mõistis kohus A.-L. Männiste süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 344 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi, võtmata seisukohta A.-L. Männistele KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 alusel esitatud süüdistuse kohta. Kohtuistungil loobus prokurör nimetatud episoodide osas süüdistusest ning seetõttu oleks kohus pidanud A.-L. Männiste nimetatud episoodides õigeks mõistma. 6.3 Kohus on käesolevas kriminaalasjas ühe ja sama menetluse raames langetanud otsuse nii üldmenetluses A. Tihhonravovi õigeksmõistmise kohta kui ka kinnitanud kohtuotsusega kokkuleppe A.-L. Männiste ja V. Krimmi osas, jättes A.-L. Männiste talle esitatud kelmuse episoodides õigeks mõistmata. Tehes ühes ja samas kriminaalasjas nii üldmenetluses õigeksmõistva otsuse kui ka kokkuleppemenetluses süüdimõistva otsuse asju eelnevalt eraldamata, on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Lisaks on kohus jätnud võtmata seisukoha A.-L. Männistele ette heidetud kelmuse süüdistuse kohta.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ja määrati kriminaalasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni
4. jaanuarini
5. 7.1 Apellatsiooni kohta esitas seisukoha A. Tihhonravovi kaitsja, kes leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Seejuures leiab kaitsja, et apellatsioonist ei selgu, millises osas prokurör kohtuotsust vaidlustab. Samuti ei nähtu otsusest taotluse sisu. A. Tihhonravovi kohta
6. detsembril 2015 koostatud õigeksmõistev kohtuotsus on jõustunud ja seda ei ole võimalik vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Otsus koostati ilma põhjendusteta ehk resolutiivotsusena ja selle peale kaebuse esitamise soovist tuli teatada kohtule hiljemalt
7. detsembril
8. Prokurör ega ükski teine menetlusosaline apellatsiooniteadet ei esitanud. Seega jõustus lahend
9. detsembril
10. Teiste süüdistatavate osas tegi kohus lahendi kokkuleppemenetluse reeglite kohaselt.

§ 318

lg 4 järgi on kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale võimalik kaevata üksnes erandlikel asjaoludel. Prokurör ühelegi sellisele asjaolule kaebuses tuginenud ei ole. Samuti ei nõustu kaitsja prokuröri põhilise argumendiga, et mõlemad otsused on tehtud sama kriminaalasja raames. Kaitsja nõustub, et kohtumäärus on menetluste eraldamise osas sõnastatud ebaõnnestunult („jätkata kokkuleppemenetluses“), ent sisuliselt on toimunud menetluste eraldamine. Prokurör ei ole sisustanud väidetavat olulist kriminaalmenetlusõiguse rikkumist

§ 339lg 2 järgi.

7.2 V. Krimmi kaitsja leiab, et apellatsioon on põhjendamatu. Prokurör taotleb kriminaalasja saatmist tagasi esimese astme kohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Prokurör pole taotlenud kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsust tühistamata pole ringkonnakohtul õigust saata asja tagasi esimese astme kohtule, kuid tühistada maakohtu otsust ringkonnakohus ei saa, sest siis väljuks ta apellatsiooni raamidest. Seega tuleb jätta apellatsioon rahuldamata. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et maakohtu otsus (otsused) tuleb tühistada, taotleb kaitsja V. Krimmi ja A.-L. Männiste osas tehtud kohtuotsuse tühistamist osaliselt. Ka apellatsiooni kohaselt pole V. Krimmi süüdimõistmisel seadust rikutud. Kohtuotsuse tühistamine ja kriminaalasja tagasisaatmine esimese astme kohtule rikub V. Krimmi õigusi, kuna kohtuotsuse jõustumine viibib. Samas avaneb V. Krimmil alates 19. veebruarist 2016 võimalus vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks kohtuotsuse tühistamist, siis tuleb see tühistada vaid A.-L. Männiste osas. 3 3 7.3 A.-L. Männiste kaitsja märgib, et vastavalt

§ 318

lg-e 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Prokuröri apellatsioon ei sisalda konkreetseid viiteid sellele, milliseid kriminaalmenetlusõiguse norme käesoleval juhul kokkuleppemenetluses rikuti ja miks nendega (eraldamata jätmine) võis kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus

§ 339lg 2 mõttes.

Seetõttu taotleb kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
2. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohus tegi
3. detsembril 2015 kaks kohtuotsust: ühe, millega mõistis A. Tihhonravovi üldmenetluses õigeks, ning teise, millega mõistis V. Krimmi ja A.-L. Männiste kokkuleppemenetluses süüdi. Apellatsioonis on märgitud, et prokurör soovib vaidlustada Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a otsust, täpsustamata, millise eelmainitud otsusega prokurör nõus ei ole. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus järgnevalt prokuröri apellatsiooni mõlema kohtuotsuse kontekstis.
6. Kriminaalkolleegium jagab A. Tihhonravovi kaitsja seisukohta, mille kohaselt ei ole prokurör Viru Maakohtu
7. detsembri
8. a üldmenetluse otsuse vaidlustamisel kinni pidanud ettenähtud kaebekorrast. Kohtuotsuses on selgitatud otsuse peale kaebuse esitamise korda, sh seda, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuli teatada maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Seega tuli apellatsiooniteade esitada kohtule hiljemalt
9. detsembril
10. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et prokurör oleks sellest nõudest kinni pidanud ja kohtule apellatsiooniteate esitanud. Tegemist on absoluutse menetlustakistusega, mis toob

§ 326

lg 2 p 2 järgi kaasa apellatsiooni läbi vaatamata jätmise ja kaebuse apellandile tagastamise. 11. Seoses A.-L. Männiste ja V. Krimmi suhtes tehtud kokkuleppemenetluse otsusega on kaitsjad oma kirjalikes seisukohtades põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et kokkuleppemenetluses on apellatsiooniõigus piiratud.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2).
3. Prokurör leiab apellatsioonis, et kohus, tehes ühes ja samas kriminaalasjas nii üldmenetluses õigeksmõistva otsuse kui ka kokkuleppemenetluses süüdimõistva otsuse asju eelnevalt eraldamata, on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 mõttes.

§ 318lg 4 selles osas kohtumenetluse poolele apellatsiooniõigust ei anna.

Seega puuduvad kõnealuses asjas

§ 318

lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks ning prokuröri apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 juhindudes jätta läbi vaatamata.

4 4

1. Eelnevast tuleneb, et prokuröri apellatsioon tuleb nii Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a üldmenetluse kui ka sama kuupäeva kandva kokkuleppemenetluse otsuse osas jätta läbi vaatamata: esimesel juhul apellatsiooniteate esitamata jätmise ja teisel apellatsiooniõiguse puudumise tõttu.
4. Ehkki ringkonnakohus jätab prokuröri apellatsiooni läbi vaatamata, selgitab kohus sellele vaatamata järgmist. Apellatsioonist ilmneb, et ehkki prokurör loobus kohtuistungil A.L. Männistele kelmuses esitatud süüdistusest, ei ole Viru Maakohtu
5. detsembri
6. a otsustes selle kohta seisukohta võetud.

§ 301

sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lisaks näevad nii seadus kui ka kohtupraktika ette, et üldmenetluses kohtusse saadetud süüdistusasja tulem saab

§ 309

lg 1 kohaselt väljenduda õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse tegemises või

§ 274kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.

mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-13, p 11). Kui prokuratuur muudab süüdistust ja loobub süüdistusest osaliselt, tuleb süüdistatav nendes süüdistuspunktides, milles süüdistusest loobuti,

§ 301järgi õigeks mõista. 15. Seoses prokuratuuri loobumisega A.-L. Männistele esitatud süüdistusest Kar

S § 209 lg 2 pde 1, 4 ja 5 järgi pidanuks maakohus lahendama selle taotluse

§ 301ja § 14 lg 2 alusel.

Maakohus tegi otsuse, millega mõistis prokuratuuri süüdistusest loobumise tõttu õigeks A. Tihhonravovi. A.-L. Männistele KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi esitatud süüdistusest loobumist kohus selles otsuses ei käsitlenud. Seejärel tegi Viru Maakohus otsuse, millega kinnitas kokkuleppe ja mõistis A.-L. Männiste KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 344 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi süüdi. Ka see otsus ei kajastanud A.-L. Männistele KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi esitatud süüdistust. Seega ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kohus oleks lahendanud prokuröri taotluse süüdistusest loobumise kohta, mistõttu on kriminaalmenetlus A.-L. Männiste süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi lahendamata. Õigeksmõistva otsuse tegemine juhul, kui prokuratuur loobub süüdistusest kas tervikuna või osaliselt, ei eelda kohtult kohtuliku arutamise uuendamist, sisulist jätkamist ega kohtuistungi korraldamist, vaid üksnes kohtuotsuse tegemist

§ 14lg 2, § 301, § 309 lg 2 ja § 314 alusel.

Menetluskulud

1. V. Krimmi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooniga tutvumisele, kaitsealuse nõustamisele ja kirjaliku seisukoha koostamisele kokku 1 tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsuse (muudetud
4. septembri
5. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna Ringkonnakohus jätab prokuratuuri apellatsiooni läbi vaatamata, jääb kaitsjatasu riigi kanda.
6. A. Tihhonravovi kaitsja esitas samuti taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni ja teise kaitsja seisukohaga tutvumisele ning kirjaliku seisukoha koostamisele kokku 2 tundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
7. detsembri
8. a otsuse (muudetud
9. septembri
10. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna Ringkonnakohus jätab prokuratuuri apellatsiooni läbi vaatamata, jääb kaitsjatasu riigi kanda. 5 5
11. Taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitas ka A.-L. Männiste kaitsja. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooniga tutvumisele ja vastuväidete koostamisele kokku 1 tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
12. detsembri
13. a otsuse (muudetud
14. septembri
15. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna Ringkonnakohus jätab prokuratuuri apellatsiooni läbi vaatamata, jääb kaitsjatasu riigi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 6 6