1-13-3709/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3709 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Viivi Tomson Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Vladimir Jevdokimovi kaitsja advokaat Rait Sarjase määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdistatav Vladimir Jevdokimovi kaitsja advokaat Rait Sarjase määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 10.11.2012 määrusega anti luba kahtlustatav Vladimir Jevdokimovi suhtes tõkendina vahistamise kohaldamiseks.
5. Kaitsja esitas maakohtule taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.
6. Tartu Maakohus jättis 21.05.2013 määrusega taotluse rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus, osundades KrMS § 1371 lg 1 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt. 4.1 V. Jevdokimovit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Kohus on V. Jevdokimovi vahistamisel kontrollinud tema kahtlustust kinnitavaid tõendeid ja pidanud esitatud kahtlustust põhjendatuks. 4.2 V. Jevdokimovil on vabaduses kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning ka vajalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja sinna elamaasumiseks. 4.3 V. Jevdokimovit on varasemalt ühel korral kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda I astme narkokuriteos, milles ta tunnistab end süüdi osaliselt ja on prokuröri sõnul kohtueelses menetluses keeldunud ütluste andmisest. Süüdistus hõlmab mitmeid erineval ajal erinevate narkootikumide ebaseadusliku omandamise fakte. Süüdistusakti kohaselt leiti narkootikume ka tema elukohas, kuhu tal on plaan elektroonilise valvega elama asuda. Seega on alust järeldada, et süüdistatav ei ole oma varasematest õigusrikkumistest ja nende eest mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud ning süüdistatava senine käitumine ei näita tema õiguskuulekust. Arvestades V. Jevdokimovi kuritegeliku käitumise jätkuvust ja teda iseloomustavaid andmeid, asus kohus juba kahtlustatava vahistamisel seisukohale, et esineb reaalne oht kuritegude toimepanemisega jätkamiseks, eriti seoses narkootikumidega. Ka käesoleval hetkel ei ole see oht kadunud. Olles teadlik narkootiliste ainete hankimise võimalustest ja ilmselt sellega tegelevast isikute ringist, on oht, et süüdistatav võib jätkata vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil narkootikumide käitlemist juba sissetöötatud kanaleid pidi. Seega on süüdistatava suhtes raskeima tõkendiliigi, vahistamise, kohaldamine jätkuvalt põhjendatud ja vajalik, takistamaks tema poolt uute kuritegude toimepanemist vabaduses. 4.4 Kohus märkis, et elektrooniline valve tõkendi asendusmeetmena küll piirab oluliselt isiku liikumise ulatust ja aega, kuid ei suuda tagada kontrolli isiku tegevuse ning suhtluse üle. Tulenevalt V. Jevdokimovile esitatud süüdistuse aluseks oleva kuriteo spetsiifikast, ei välista elektroonilise järelevalve kohaldamine piisavalt tema võimalust suhelda teiste isikutega, s.o endiste tuttavatega ning jätkata ka oma elukohas ebaseaduslikku tegevust, millele viitab ka esitatud süüdistus. 4.5 Vahistamise asendamist elektroonilise valve kohaldamisega, kui kergemat kitsendust süüdistatavale, saab siiski kohaldada vaid nende isikute puhul, kes ei ole õiguskaitseorganite poolt avaldatud usaldust rikkunud. Materjalidest nähtuvalt on V. Jevdokimovit varasemalt karistatud. Talle määratud katseaeg lõppes
8. a sügisel. Süüdistuse kohaselt on ta sellest hoolimata kuritegelikku käitumist jätkanud. Seega ei ole V. Jevdokimovi näol tegemist usaldusväärse isikuga, keda oleks võimalik elektroonilise valvega vahi alt vabastada. 4.6 Märkimist väärib, et V. Jevdokimovil puudus tõene ettekujutus elektroonilise valve nõuetest ja tingimustest. Takistuseks oleks ka tema väidetav töökoht, mis nõuab töötamist üle Eesti, mida kindlasti ei võimaldaks elektroonilise valve tingimused. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. V. Jevdokimovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada taotlus ja kohaldada V. Jevdokimovi suhtes vahistamise asemel elektroonilist valvet. 5.1 Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud arvesse võtmata, et katseaja lõppemisest uue kuriteo toimepanemiseni on möödunud ca 2 aastat. Süütegu, mille eest V. Jevdokimovit karistati, ei olnud seotud narkootikumidega. Seega jääb kohtu seisukoht V. Jevdokimovist kui järjepidevast seaduserikkujast arusaamatuks. 5.2 V. Jevdokimovi vahistamisest on möödunud ligikaudu 7 kuud. Kohtueelne menetlus on lõppenud ja V. Jevdokimov ootab kohtuistungit, mis toimub 02.12.
10. Vältimaks kahtlustatava põhiõiguste rikkumist, on isiku vahi all pidamisele kõige sobivam alternatiiv kriminaalmenetluse tagamiseks üldjuhul elektroonilise valve kohaldamine (RKKK 3-1-1-9-12). 2 5.3 Elektroonilise valvega on võimalik tagada kontroll isiku tegevuse üle, s.o täpselt määratleda kohad, kus valve all olev isik tohib viibida ning sellega seoses piirata ka tema võimalusi kohtuda n-ö ebasobivate inimestega ja panna toime uusi kuritegusid. Kui aga piirata V. Jevdokimovi liikumist selliselt, et see piirdub vaid kodu ja potentsiaalse töökohaga, on uute kuritegude toimepanek välistatud. Kui aga elektroonilise valve tingimused ei võimalda V. Jevdokimovil tööle asumist, nõustub ta sellest plaanist loobuma, sest tööd on tal ka elukohas xxx talus piisavalt. 5.4 Kohtu argumentidele usalduse rikkumise osas vastab kaitsja, et V. Jevdokimovit on varem vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud. Ta on end toimepandud kuriteos osaliselt süüdi tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Seega on viide uute kuritegude toimepanemise ohule paljasõnaline. Nii Riigikohtu kui ka EIK praktikas toonitatakse vajadust iga üksiku kriminaalmenetluse vältel jälgida, et vahi all peetaks isikuid üksnes siis ja senikaua, kui see on kriminaalmenetluse tagamiseks tõepoolest vajalik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et V. Jevdokimovi puhul ei ole alust arvata, et ta jätkaks kuritegude toimepanemist ning tema suhtes oleks võimalik vahistamise asemel kohaldada elektroonilist valvet. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et tulenevalt V. Jevdokimovile esitatud süüdistuse aluseks oleva kuriteo spetsiifikast ei välista elektroonilise järelevalve kohaldamine piisavalt tema võimalust suhelda teiste isikutega, s.o endiste tuttavatega ning jätkata ka oma elukohas ebaseaduslikku tegevust, millele viitab ka esitatud süüdistus. 7.1 Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud arvesse võtmata, et katseaja lõppemisest uue kuriteo toimepanemiseni on möödunud ca 2 aastat. Süütegu, mille eest V. Jevdokimovit karistati, ei olnud seotud narkootikumidega. Seega jääb kohtu seisukoht V. Jevdokimovist kui järjepidevast seaduserikkujast arusaamatuks. Ringkonnakohus märgib, et vahistamise elektroonilise valvega asendamise puhul on tegemist kohtu kaalutlusotsustusega. Maakohus on tõkendi muutmise taotluse lahendamisel asjakohaselt viidanud nii V. Jevdokimovi varasemale kriminaalkorras kui ka tema korduvale väärteo korras karistatusele. Ehkki V. Jevdokimovi karistamisest KarS § 214 lg 1 järgi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud on tõepoolest möödunud ca 2 aastat, on ta katseajal olles pidevalt jätkanud väärtegude toimepanemist, mistõttu on kohtu seisukoht temast kui järjepidevast seaduserikkujast igati asjakohane ning õige on ka maakohtu hinnang, mille kohaselt ei ole süüdistatav varasematest õigusrikkumistest ja nende eest mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud. 7.2 Kaitsja märgib, et vältimaks kahtlustatava põhiõiguste rikkumist, on isiku vahi all pidamisele kõige sobivam alternatiiv kriminaalmenetluse tagamiseks üldjuhul elektroonilise valve kohaldamine (RKKK 3-1-1-9-12). Ringkonnakohus osundab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-9-12, millest juhindudes tuleb vahistamise asendamisel elektroonilise valvega hinnata, et vahistamisaluse kaal ei oleks aja jooksul vähenenud, vahistamisega ei kaasneks isiku põhiõiguste põhjendamatut riivet ning vahistamine jääks mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Riigikohus nõustus nimetatud lahendis maakohtu põhjendustega, mille kohaselt avaneks süüdistataval kodus elektroonilise valve all viibides võimalus jätkata narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist 3 ning leidis, et süüdistatava vahi all pidamine oli ligikaudu aasta hiljem, s.o Riigikohtu lahendi tegemisel ajal, veel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on leidnud, et V. Jevdokimovi suhtes esineb jätkuvalt vahistamise alus. Maakohus on määruses sedastanud, et V. Jevdokimovi puhul, kes on teadlik narkootiliste ainete hankimise võimalustest ja ilmselt sellega tegelevatest isikute ringist, esineb oht, et süüdistatav võib jätkata vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil narkootikumide käitlemist juba sissetöötatud kanaleid pidi. Ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalasjas jäädud ka igati mõistliku menetlusaja piiresse. Nimelt vahistati V. Jevdokimov Tartu Maakohtu 10.11.2012 määrusega. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid on käesolevaks ajaks formuleeritud süüdistuseks (süüdistusakt 22.04.2013) ja kindlaks on määratud ka kohtuistungi toimumise aeg (02.12.2013). Ringkonnakohtu hinnangul on V. Jevdokimovi kaitsja väide kahtlustatava põhiõiguste rikkumisest põhjendamatu, kuna kohus on pidanud nimetatud õiguste piiramist põhjendatuks ja vajalikuks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Kuivõrd praktikas kasutatakse asendamist eelkõige pakkumineku välistamiseks, käesoleval juhul aga on V. Jevdokimovi vahistamise aluseks uute kuritegude toimepanemise oht, ei välista süüdistatavale elektroonilise valvega seatavad liikumispiirangud uute kuritegude toimepanemise ohtu. 7.3 Puutuvalt kaitsja väidetesse V. Jevdokimovi vabaduse võtmise kooskõlast Riigikohtu ja EIK praktikaga tuleb märkida, et vabadusõigusesse sekkumine on tõepoolest lubatud üksnes juhul, kui see on seaduses selgelt ette nähtud, see on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium, et maakohus on arvestanud V. Jevdokimovi käitumist selle terviklikkuses ja vahistamisaluse olemasolu ning jõudnud õigustatult järeldusele, et taotlus vahistamise asendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
13. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 Viivi Tomson