1-12-6569/90

1-12-6569 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6569 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus vahistamise kautsjoniga asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Virgo Raudsepa (Raudsepp) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Küti määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ja süüdistatav Virgo Raudsepa kaitsja advokaat Ivo Küti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 14.12.2011 määrusega anti luba kahtlustatav Virgo Raudsepa suhtes tõkendina vahistamise kohaldamiseks. V. Raudseppa süüdistatakse KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2; 392 lg 2 p 2 ja 375 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning ta anti Tartu Maakohtu 17.07.2012 määrusega kohtu alla. Kohtuistung toimub alates 22.01.
4. 01.11.2012 esitasid V. Raudsepp ja tema kaitsja taotluse V. Raudsepale kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamiseks kautsjoniga. Tartu Maakohtu 05.12.2012 määrusega jäeti rahuldamata süüdistatava V. Raudsepa ja tema kaitsja taotlus V. Raudsepa vahistamise asendamiseks kautsjoniga. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis süüdistatava V. Raudsepa ja tema kaitsja taotluse rahuldamata ning leidis, et V. Raudsepa suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamine kautsjoniga ei ole põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et süüdistusaktis märgitud tõenditele tuginedes võib eeldada, et V. Raudsepale on esitatud põhjendatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 ning § 375 lg 1 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises. Varem on V. Raudseppa karistatud kriminaalkorras viiel korral, kusjuures kahel korral - 2003 ja 2009.a - on teda juba karistatud narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemise eest suures ulatuses. Vaatamata sellele, et teda karistati 05.11.2009 Harju Maakohtu poolt muu hulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3-aasta 9-kuulise vangistusega, millest 3-aastase vangistuse kandmisest vabastati ta KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga, on teda nüüd alust süüdistada katseajal uute kuritegude toimepanemises, sealhulgas uue rahvatervise vastase I astme kuriteo toimepanemises. Ka on piiriülene narkootilise aine vedu toimunud märkimisväärses koguses (1945,96 grammi MDMA tablette ja 168,57 grammi kokaiini). Maakohus on seisukohal, et eluliselt on usutav, et sellise narkootilise aine koguse omandamine, hoidmine ja edasiandmine nõuab toimepanijalt olulist eeltegevust, kogemusi, aega, kooskõlastusi ja raha ning viitab süüdistatava pikaajalisele kogemusele ning praktilisele ja hästi organiseeritud tegevusele. Taoline pikaajaline õigusvastane käitumine ja korduv karistatus narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest annavad aluse veenvaks järelduseks, et perekonna, kindla elu- ja töökoha olemasolu ei ole V. Raudsepa jaoks olnud piisavad, et tagada tema seadusekuulekus, ning süüdistav jätkab vabaduses suure tõenäosusega uute kuritegude toimepanemist. Lisaks on narkootikumidega seotud kuritegude puhul ka praktika näidanud, et tegemist on kuriteoliigiga, mille korduva toimepanemise tõenäosus on suur. Samuti tuleb märkida, et 17.07.2012 eelistungil sooviti kohtusse kutsuda uusi tunnistajaid (K.T., S.I., U.R., R.K. ja E.R.), keda ei ole kohtueelsel uurimisel üldse üle kuulatud. Seega on V. Raudsepal nimetatud tunnistajaid eriti lihtne hakata vahi alt vabanemise korral mõjutama. Samuti on olemas suur tõenäosus, et V. Raudsepp hakkab vabaduses kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Seadusandja on narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise eest suures ulatuses ette näinud vangistuse 3 kuni 15 aastani. Kuna V. Raudseppa kahtlustatakse kuritegude toimepanemises katseajal, tuleb tema puhul arvestada ka varasema karistuse (3 aastat vangistust) liitmise tõenäosust. Samuti nähtub süüdistusaktist ja sellele lisatud dokumentidest, et V. Raudsepp on kinnipidamisele eelnenud perioodil käinud nii Hollandis kui ka Hispaanias, mistõttu peab kohus võimalikuks, et ta võib vabaduses olles Eestist lahkuda. Kindla elu- ja töökoha ning perekonna olemasolu ei ole välistanud ega välista ka praegu süüdistatava kohtu eest pakku minekut. Seega on olemas suur oht, et V. Raudsepp läheb pikaajalise vangistuse vältimiseks pakku kohtu eest ja hakkab kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest. Vahistamine on V. Raudsepa puhul sobiv meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, sest vahistamise korral viibib isik vanglas pideva järelevalve all, kus reeglina on välistatud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Vahistamine välistab ka kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise, sest isik peab viibima pideva järelevalve all. Teised, s.o vahistamisest kergemad tõkendid ei välista kindlalt V. Raudsepa kuritegeliku käitumise jätkumist ega tema kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist võimaliku vangistuse kartuses. Kohus peab V. Raudsepa põhiõiguste riivet seoses tema vahistamisega praegu mõõdukaks. Süüdistuse olemusest tulenev avalik huvi kaalub üles V. Raudsepa vahistamisega kaasnevad riived, sh laste hingelised kannatused seoses isa viibimisega kinnipidamisasutuses. Eelneva alusel peab kohus V. Raudsepa vahistamise jätkuvalt põhjendatuks. 2 Seoses taotlusega asendada vahistamine kautsjoniga märkis maakohus, et kautsjon ei välista alati uute kuritegude toimepanemist ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmist, sest vahistamise asendamisel kautsjoniga on isikul võimalik ilma igasuguste piiranguteta lahkuda oma elukohast ja minna vabalt sinna, kuhu soovib, ning suhelda piiranguteta, kellega tahab. Eelnimetatut ei pruugi välistada ka täiendava tõkendi - elukohast lahkumise keeld kohaldamine KrMS § 132 lg 51 alusel. Seega on vahistamist otstarbekas asendada kautsjoniga ainult juhul, kui kohtul on kujunenud kindel veendumus, et rahasumma andmine riigi valdusse tagab süüdistatava õiguskuuleka käitumise. Kohus leiab, et kautsjonit ei ole võimalik kohaldada sellise süüdistatava puhul, kes on pika ajavahemiku jooksul ja korduvalt toime pannud kuritegusid vaatamata varem mõistetud karistustele ning keda võib ees oodata pikaajaline vangistus. V. Raudsepa puhul ei ole kohtul tekkinud kindalt veendumust, et kautsjon koos täiendava tõkendiga (elukohast lahkumise keeld) tagaks tema õiguskuuleka käitumise peale vahi alt vabanemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud V. Raudsepa kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning V. Raudsepa suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamist tõkendiga – kautsjon. Kaitsja leiab, et maakohus on taotlust lahendades lähtunud eeldusest, et V. Raudsepp on süüdistusaktis märgitud kuriteod toime pannud, kuna maakohtu määruses on kirjeldatud V. Raudsepa tegevust kindlas kõneviisis. Seega on maakohus rikkunud süütuse presumptsiooni. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisuga, et V. Raudsepp võib vabaduses hakata mõjutama kohtueelses menetluses üle kuulamata tunnistajaid. Samas kriminaalasjas kolm süüdistatavat, kes samuti eitavad oma süüd, viibivad kergemaliigilise tõkendiga vabaduses ning kui ka saaks rääkida teoreetilisest tunnistajate mõjutamisest, siis oleks seda juba tehtud. Samuti märgib kaitsja, et tunnistaja K.T., kelle ülekuulamist eelistungil taotles Kaur Külvi kaitsja, ei puutu üldse V. Raudsepa süüdistust puudutavatesse episoodidesse. Seoses kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohuga märgib kaitsja, et V. Raudsepp ei ole kunagi olnud tagaotsitav. Kriminaalasja raames on arestitud kogu V. Raudsepa ja tema elukaaslase vara, mis süüdimõistmise korral läheks riigituludesse. Eeltoodu alusel saab väita, et V. Raudsepa huvides on kohtumõistmisel mitte ainult osaleda, vaid ka saavutada täielikult või osaliselt õigeksmõistev kohtulahend. Seega puudub V. Raudsepal igasugune eluliselt usutav vajadus hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või panema toime uusi kuritegusid. Kaitsja rõhutab, et V. Raudsepp on nii perekondlike kui ka kõikide muude sidemetega kindlalt seotud Eestiga. V. Raudsepal on kolm alaealist last, töökoht OÜ-s XXX ning alaline elukoht aadressiga XXX, XXX küla, XXX vald, Harjumaa. Kuna kautsjon kantakse riigituludesse, kui isik rikub kautsjoni tingimusi, siis on seadusandja riigi jaoks minimiseerinud riski, kui isik rikub talle pandud kohustusi või käitub kuritegelikult. Määruskaebuse esitaja sedastab, et vahistamine ei saa olla lubatav ainuüksi esitatud süüdistuse raskust arvestades. Kautsjoni puhul ongi tegemist vahistamise alternatiiviga, s.t vahistamise alused on olemas, kuid teatud piisava kautsjonisumma tasumisel saab see ära hoida kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist ja/või uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et V. Raudsepa puhul oleks kautsjon kohane kriminaalmenetluse tagamise vahend. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta taotluses märgitu ning tähtsust omava asjaolu, et mõistlik oleks analoogiliste süüdistuste puhul süüdistavate osas lähtuda ühesugusest kohtlemisest ning seda ka tõkendi kohaldamisel. Käesolevas kriminaalasjas on ühesugused süüdistused M. Pällol, J. Ulasevitšil ja V. Raudsepal, vahi all viibib aga vaid V. Raudsepp. Kaitsja leiab, et selline ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud. Siinjuures ei 3 saaks olla põhjenduseks ka V. Raudsepa varasem karistatus ja viibimine katseajal, sest analoogses olukorras on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu J. Ulasevitšile. Käesolevaks hetkeks on V. Raudsepp eelvangistuses viibinud ühe aasta ning ettearvamatu on kohtulahendi jõustumise aeg. Puudub hädavajadus kohaldada V. Raudsepa osas rangeimat tõkendit, milline piirab isiku põhiõigust vabadusele kõike koormavamal määral. V. Raudsepp on ringkonnakohtule esitanud täiendavalt ka omad seisukohad. Nimelt ei nõustu ta maakohtu määruses märgituga, et eluliselt on usutav, et suure narkootilise aine käitlemine eeldab toimepanijalt olulist eeltegevust ja kogemust. V. Raudsepp rõhutab, et talle esitatud süüdistuse sisulist arutelu ei ole veel toimunud. Ta märgib, et kuigi ta on varasemalt kahel korral karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses, oli tegemist natuke üle 1 grammi narkootilise aine omamisega. Seekord pole tema käest narkootilist ainet ära võetud ning ta ei tunne end süüdi. V. Raudsepp märgib, et käesoleval hetkel viibib vabaduses J. Ulasevitš, kellele on esitatud sama süüdistus ning kelle suhtes on samuti kohaldatud katseaega. V. Raudsepp märgib, et isikuid tuleks kohelda võrdselt. Ta soovib minna koju oma naise ja 3 lapse juurde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Raudsepa suhtes puudub alus asendada vahistamine kautsjoniga, maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu määrust täiendada põhjendustega.
6. KrMS § 135 lg 1 kohaselt võib eeluurimiskohtunik või kohus kahtlustatava või süüdistatava taotlusel asendada vahistamise kautsjoniga. Riigikohus on lahendis 3-1-1-80-07 selgitanud, et kautsjon kui vahistamise alternatiiv tähendab sellise kahtlustatava või süüdistatava vahi alt vabastamist, kelle vahistamiseks on tegelikult olemas seaduslik alus. Kautsjoni kohaldamine lähtub tõdemusest, et teatud piisava suurusega kautsjonisumma omandiõiguse riivena võib mõnede isikute puhul vältida kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist või kuritegude jätkuvat toimepanemist sama efektiivselt nagu vahistamisega.
7. Seega peab ringkonnakohus esiteks kontrollima, kas V. Raudsepa suhtes esinevad KrMS § 130 lg 2 sätestatud vahistamisalused. Vahistamisaluse olemasolu kontrollimisel tuleb arvesse võtta isiku hoiakut ja kalduvust panna toime teatud liiki kuritegusid, eelnevat elukäiku, isiklikke ja majanduslikke suhteid ning muid vahistamise küsimuse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid (RKKKm nr 3-1-1-105-11, p 12.2). 3.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Raudsepa vahistamine on põhjendatud, kuna esineb oht, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. V. Raudsepale on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 392 lg 2 p 2 ning § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, mille puhul on tegemist esimese astme kuritegudega. Käesoleval hetkel süüdistatakse V. Raudseppa piiriülese narkootilise aine veo eest suures koguses, s.o kokku 1945,96 grammi MDMA tablette ja 168,57 grammi kokaiini. Süüdistuse sisuks olevate kuritegude olemusest võib järeldada, et tegemist on grupi poolt toime pandud, grupi liikmete vahel kooskõlastatud, läbimõeldud ning süsteemsete kuritegudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on tõenäoline, et süüdistuse sisuks olevad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil V. Raudsepp on varasemalt 5 korda kriminaalkorras karistatud. Kahel korral on teda karistatud KarS § 184 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. V. Raudseppa on karistatud ka väärteokorras narkootilise aine käitlemise eest väikeses koguses. Viimati karistati V. Raudseppa kriminaalkorras Harju Maakohtu 05.11.2009 4 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 9-kuulise vangistusega, millest 3-aastase vangistuse kandmisest vabastati ta KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga. Seega on V. Raudsepale inkrimineeritud ja süüdistuse sisuks olevad kuriteod toime pandud katseajal ning teda pole motiveerinud kuritegude toimepanemisest hoiduma ka reaalselt ära kantud 9kuuline vangistus. Eelnevast nähtub, et V. Raudsepp on mitme aasta jooksul pannud korduvalt toime narkootiliste ainetega seotud kuritegusid ning teda pole mõjutanud seadusekuulekalt käituma reaalselt ärakantud vanglakaristus ega ka tema suhtes kohaldatud katseaeg. Ka Riigikohus on sedastanud, et narkokuritegude puhul on jätkuvate kuritegude toimepanemise oht kohtupraktika pinnalt suur (RKKKm nr 3-1-1-103-06, p 15). Seega on kohtukolleegium seisukohal, et esineb alus arvata, et V. Raudsepp võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Seda ei kummuta ka määruskaebuses esitatud asjaolud, et V. Raudsepal on vabaduses perekond, kindel töökoht ja elukoht, kuna varasemalt ei ole need takistanud V. Raudsepal kuritegusid toime panemast. 3.
9. Küll aga ei pea ringkonnakohus piisavalt motiveerituks õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Nimelt ainuüksi asjaolu, et kriminaalmenetluses on veel üle kuulamata tunnistajaid, ei näita V. Raudsepa tahtlust neid mõjutada. Õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu tuleb konkreetselt põhjendada ning abstraktne oht ei ole käsitatav uute kuritegude toimepanemise võimalusena KrMS § 130 lg 2 mõttes (RKKKm nr 3-1-1-32-12, p 9.1). Seega peaks õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohu põhjendamisel motiveerima, millest järeldub, et nimetatud kuritegude toimepanemine on tavapärasest tõenäolisem (nt isik on varem püüdnud tunnistajaid ebaseaduslikult mõjutada, tunnistaja on isikust erilises sõltuvuses või tema mõju all, isik on varem karistatud õigusemõistmisevastaste kuritegude eest). Nimetatud asjaolusid maakohtu määrusest ei nähtu. 3.
10. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et esineb oht, et V. Raudsepp võib hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Vahistamisaluse olemasolu tuvastamisel peab kohus tuginema konkreetsetele asjaoludele, mis annavad põhjust väita, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoiduma. Maakohus on välja toonud, et V. Raudsepp on kinnipidamisele eelnenud perioodil käinud Hollandis ja Hispaanias ning seega võib ta vabaduses olles Eestis lahkuda. Ringkonnakohus leiab, et need asjaolud pole piisavad järeldamaks, et V. Raudsepp hakkab menetlusest kõrvale hoiduma. Tänapäeval on lühiajaline liikumine riikide vahel ning naaberriikide külastamine tavapärane. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et V. Raudsepp oleks varasemalt kriminaalmenetluses kõrvale hoidunud või on olnud tagaotsitav. Ainuüksi selle põhjal, et V. Raudsepp on varasemalt külastanud välisriike, ei saa järeldada, et isik hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Lisaks on määruskaebuse kohaselt V. Raudsepal olemas kindel töökoht, elukoht ning kolm alaealist last. Need on positiivsed asjaolud, mis seovad V. Raudseppa Eesti Vabariigiga ning vähendavad menetlusest kõrvale hoidumise tõenäosust. Samuti leiab ringkonnakohus, et ainuüksi selle põhjal, et V. Raudseppa ootab süüdimõistmisel pikaajaline karistus, ei saa järeldada, et V. Raudsepp hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Pikaajalise karistuse oht võib olla üks paljudest asjaoludest, mille pärast süüdistatav võib menetlusest kõrvale hoiduda, kuid ainult selle pinnalt ei saa tuvastada vahistamise aluse olemasolu.
11. Vastavalt eelnevalt mainitule võib kohus asendada tõkendit – vahistamine – kergemaliigilise tõkendiga – kautsjon – juhul, kui kautsjoni kohaldamisega on võimalik saavutada vahistamise eesmärgid. Seega tuleb lahendada küsimus, kas kautsjoni kohaldamisega on võimalik ära hoida V. Raudsepa poolt uute kuritegude toimepanemise. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kautsjoni kohaldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus käsitles juba eelnevalt V. Raudsepa suhtes esinevat kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu, mistõttu ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Arvestades V. Raudsepa varasemat karistatust ning süüdistuse sisuks olevate kuritegude raskust, s.o esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et kautsjon on antud juhul piisavalt tõhus meede takistamaks V. Raudsepa poolt uute kuritegude toimepanemist. Nimelt riivab kautsjon küll isiku omandiõigust, kuid jätab isiku ilma igasuguse järelevalveta. Ka elukohast lahkumise keeld ei hoiaks ära V. Raudsepa puhul uute kuritegude toimepanemist, kuna selle eesmärk on eelkõige isiku kriminaalmenetluses osalemise tagamine.
12. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus, nentides V. Raudsepale esitatud süüdistuse põhjendatust, on rikkunud süütuse presumptsiooni. Kohtukolleegium on seisukohal, et olukorras, kus isik on kohtu alla antud ehk maakohus lahendab samaaegselt isiku süüküsimust, ei saa sama küsimust lahendada paralleelselt ka tõkendi asendamise küsimuse lahendamisel. Seega olukorras, kus taotletakse isikule kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamist mõne teise tõkendiliigiga, tuleb lähtuda eeldusest, et kuriteokahtlus kui selline on juba „ette antud“ tuginedes isiku kohtu alla andmisele ning vaidlusaluseks küsimuseks saab olla vaid see, kas olemasoleva tõendusteabe taustal on alust rääkida seaduses täiendavalt nõutud vahistamisalustest või mitte ning kas vahistamise eesmärki on võimalik saavutada ka mõne muu tõkendiliigiga, käesoleval juhul kautsjoni kohaldamisega. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus, et maakohus on V. Raudsepa süüküsimuse puhul kasutanud kindlat kõneviisi. Määruskaebuses viidatud maakohtu väljendid, näiteks „eluliselt on usutav“, „viitab“, „annab aluse veenvaks järelduseks“, „suure tõenäosusega“, ei väljenda maakohtu kindlameelset veendumust, et V. Raudsepp on süüdistuse sisuks olevad kuriteod toime pannud, vaid nendib selles osas põhjendatud kahtluse olemasolu.
13. Seoses määruskaebuses esitatud seisukohaga, et analoogiliste süüdistuste korral tuleks süüdistatavate suhtes tõkendi kohaldamisel lähtuda ühesugusest kohtlemisest, märgib ringkonnakohus järgnevat. Vahistamise puhul on tegemist tõkendiga, mille eesmärgiks on ära hoida kahtlustatava/süüdistatava kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine ja uute kuritegude toimepanemine. Vahistamise alused on sätestatud KrMS §-s 130 ning asjaolud, mida peab tõkendi valimisel arvestama, tulenevad KrMS §-st
14. Nimetatud asjaolusid hinnatakse iga isiku puhul individuaalselt ning süüdistuse sisu on vaid üks paljudest asjaoludest, mida tõkendi valikul tuleb arvestada. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on leidnud, et V. Raudsepa suhtes esinevad vahistamisalused ning tema vahistamise asendamine kergemaliigilise tõkendiga ei ole käesoleval hetkel põhjendatud.
15. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 6 Maarika Kuusk