1-13-2735/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Krimaanlasja number 1-13-2735 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viru Ringkonnaprokuratuuri määruskaebus Süüdistatav Konstantin Zatejev, isikukood 37110022228, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud 3 korda Vahistatud alates 07.10.2012 Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuni 2013 määrus, millega asendati süüdistatav Konstantin Zatejevi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu 09.10.2012 määrusega valiti Konstantin Zatejevi suhtes tõkend – vahistamine seoses kahtlustusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. Vahistamise algust arvestati kinnipidamisest 07.10.
7. Viru Maakohtu 05.04.2013 kohtumäärusega anti K. Zatejev kohtu alla süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja tema suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata. Kriminaalasi määrati arutamisele avalikul kohtuistungil
8. - 27.11.2014 ja 01.12.2014 algusega kell 10.
10. 18.06.2013 esitas K. Zatejev Viru Maakohtule taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamiseks elektroonilise valvega. Taotluse kohaselt omab K. Zatejev elukohta aadressil XXX.
11. 21.06.2013 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse vanem kriminaalhooldusametniku Tiiu Terentjeva arvamuse kohaselt on K. Zatejevi elukohas XXX elektroonilise valve seadme paigaldamiseks olemas kõik vajalikud tingimused.
12. Viru Maakohtus rahuldas 28.06.2013 määrusega K. Zatejevi taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega ja asendas K. Zatejevi suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 ette nähtud elektroonilisele valvele. Viru Maakohus määras kohaldada K. Zatejevi suhtes elektroonilist valvet aadressil XXX alates kohtumääruse jõustumisest tähtajaga 12 kuud. 4.1 Maakohus leidis, et K. Zatejevi suhtes elektroonilise valve kohaldamise eelduseks olev tingimus on täidetud, kuna K. Zatejevi suhtes valitud tõkend on jätkuvalt põhjendatud ning vahistamise alus ei ole ära langenud. Tegemist on põhjendatud kuriteokahtlusega ning jätkuvalt esineb oht, et vabaduses viibides võib isik toime panna uusi kuritegusid. Kuriteo toimepanemise tehiolusid ja kahtlustatava isikut arvestades leidis kohus, et uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada ka K. Zatejevi suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus leidis, et süüdistatava jätkuv vahistamine olukorras, kus kohus suudab asja arutamist alustada alles 2014.a novembris, ei ole põhjendatud. Kohtumenetluse viivitus on tingitud kohtu töögraafikust ja riigi ebapiisavast ressursist tagada katkematu üldmenetluse kriminaalasjade kohtulik arutamine mõistliku aja jooksul. Seetõttu on süüdistatava põhiõiguste rikkumise vältimiseks kõige sobilikum alternatiiv vahistamisele elektroonilise valve kohaldamine. 4.2 Maakohus on kohtumääruses sedastanud, et K. Zatejev omab kindlat elukohta XXX Püssi, mis sobib elektroonilise järelvalveseadme paigaldamiseks. Elektroonilise valve kohaldamise nõuded on K. Zatejevi suhtes täietud. Kohus asus seisukohal, et süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamine võiks anda kriminaalmenetluse tagamise seisukohalt rohkem tulemusi kui jätkuv pikaajaline vahistuses viibimine ning vahistamise asendamine elektroonilise valvega ei kahjusta käesoleval juhul kriminaalasja menetlemist.
13. Viru Ringkonnaprokuratuur esitas 05.07.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 28.06.2013 kohtumäärus süüdistatava K. Zatejevi vahi alt vabastamiseks ja elektroonilise järelevalve kohaldamise kohta. 5.1 Määruskaebuse esitaja märgib, et K. Zatejevit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et ta ajavahemikul 18.06.2012 kuni 12.09.2012 erinevates Ida-Virumaa linnades koos A. Konevi, S. Titovi, I. Nikolaevi ja I. Tihhonoviga tegeles varalise kasu saamise eesmärgil narkootiliste ainete ebaseaduslikus suure koguses korduva käitlemisega. Lisaks süüdistatakse K. Zatejevit KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes kokkuvõtlikult laskekõlbuliku käsitöönduslikult parandatud püstolkuulipilduja PPS-42 ebaseaduslikus käitlemises. Kogutud tõendite pinnalt on võimalik väita, et K. Zatejev käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tegeles koos rea kaasosalistega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. 5.2 Vahistamise asendamist elektroonilise valvega ei saa pidada põhjendatuks, kuna puudub igasugune veendumus, et elektroonilise valvega oleks piisaval määral tagatud süüdistatava edasine seaduskuulekas käitumine ning välistatud kuritegude jätkuv toimepanemine. Kindla elukoha omamine ja selle vastavus elektroonilise valve paigaldamise tingimustele ei anna automaatselt alust sellekohase taotluse rahuldamiseks. Tegemist on formaalsete eeldustega ja lisaks tuleb hinnata ka materiaalse aluse olemasolu. Määruskaebuse esitaja leiab, et lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele on olemas ka jätkuv oht, et vabaduses viibides võib isik toime panna uusi kuritegusid. Sellele viitavad nii etteheidetava kuriteo tehiolud kui ka kahtlustatava isik – teda on varem 3 korral kriminaalkorras karistatud erinevate kuritegude eest. Viimati on isikut 19.02.2002 karistatud Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p-de 2, 3, § 188 ja § 141 lg 2 p 2 1, 2, 3, 4 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega. Varasemad karistused ei ole omanud vajalikku mõju, et ära hoida tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 09.10.2012 vahistamismäärusest nähtub, et K. Zatejev vahistati põhjendusega, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ning takistada tõe tuvastamist, sest vabaduses viibivad veel tuvastamata isikud, kes on seotud narkoainete levitamisega Ida-Virumaal. Varasema K. Zatejevi taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega jättis 10.12.2012 Viru Maakohus rahuldamata mh seetõttu, et see ei välista uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebuse esitaja märgib, et K. Zatejev väitis kinnipidamisel, et ta on töötu ning hoolimata taotluses ja kohtuistungil esitatud väidetest, ei esitanud K. Zatejev veenvaid andmeid, et ta on vabanedes tööga kindlustatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et sellest tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus, et narkootikumide käitlemisest saadav tulu on olnud ja võib ka tulevikus olla K. Zatejevile oluliseks elatusallikaks. 5.3 Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asemel on põhjendatud eelkõige kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul. Uute kuritegude toimepanemist pole sellega teatud juhtudel võimalik vältida ning see ei takista K. Zatejevil piisava efektiivsusega ei narkootikumide omandamist, hoidmist, vedu ega üleandmist. 5.4 Määruskaebuse esitaja märgib, et kohtu seisukohta on olulisel määral mõjutanud kartus, et isiku jätkuv vahi all pidamine võib tuua kaasa isiku põhiõiguste olulise riive, kuna kohus suudab asja arutamist alustada alles novembris 2014.a. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et vaidlustatud kohtumääruses viidatud kohtupraktika kohaselt on kohtule pandud vaid kohustus kaaluda vahistamise kergemate alternatiivide võimalust. Pikaajalise eelvangistuse põhjendatuse kontrollimisel tuleb igal konkreetsel juhul hinnata vabaduspõhiõiguse riive proportsionaalsust teiste põhiväärtuste riivega. Vajadus takistada uute raskete – rahva tervise vastu suunatud – kuritegude toimepanemist kaalub teatud juhtudel üles vabaduspõhiõiguse riive. Lisaks viitab määruskaebuse esitaja KrMS § 2681 lg 2 p-s 3 sätestatule ja asjade ümberjagamise võimalusele, kuivõrd süüdistus on esitatud viiele isikule, kelle osas on peetud vajalikuks nende vahi alla võtmist. Määruskaebuse esitaja leiab, et mõistlik menetlusaeg on määratlemata õigusmõiste, mis kuulub sisustamisele kohtupraktikas, milles tuleks lähtuda järgmistest kriteeriumidest: konkreetse õigusvaidluse/kriminaalasja keerukus/tehiolud; vahistatu, menetlusaluse ja kohtu käitumine konkreetses menetluses ning üksikisiku jaoks kaalul olevate õigushüvede tähtsus. Tehiolude kontekstis on eelvangistuse mõistlikku aega võimalik hinnata ka isikule esitatud süüdistuse raskust ja teda süüdismõistmise korral eesootavat võimalikku karistust arvestades. K. Zatejevile etteheidetava narkosüüteo eest ettenähtud vabadusekaotusliku karistuse alammäär algab kolmest aastast, seega ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul isiku eelvangistuses seni viibitud aega (~ 8,5 kuud) liialt pikk.
14. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 2.08.2013 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Määruskaebemenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.08.
16. Nimetatud tähtajaks esitas kohtule enda seisukohad süüdistatav K. Zatejev, kes palub jätta prokuröri määruskaebus rahuldamata. Ta märgib, et asja arutamiseni jääv ooteaeg on ebamõistlikult pikk ja ta ei ole kohustatud seni vahi all viibima. Ta ei vaidlusta vahistamisaluseid, ent palub asendada vahistamine elektroonilise valvega. K. Zatejev märgib, et rikutakse tema õigust suhelda sugulastega, keelatud on pikaajalised kohtumised ja piiratud telefonikõned, mille tulemusena laguneb pere, puuduvad võimalused tegeleda spordiga ja töötada. Ööpäevaringselt viibib ta kambris, kuigi tema süü ei ole tõendatud. Samuti ei nõustu K. Zatejev prokuröri arvamusega uute kuritegude toimepanemise riski osas - süüdistuses puuduvad viited kuritegude toimepanemisele enne kinnipidamist. Viidatud on vaid kunagi toime pandud kuriteole. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ning selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud, mistõttu see kuulub tühistamisele. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
18. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kui isiku vahistamise puhul on tegemist tema põhiõigusi – eelkõige vabadusõigust – kõige intensiivsemalt riivava tõkendiga, siis elektroonilise valve kohaldamise puhul on vabadusõiguse riive intensiivsus oluliselt väiksem. Nii viibib elektroonilisele valvele allutatud isik jätkuvalt vabaduses, kuid on kohustatud alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega peavad olema täidetud esmalt järgmised tingimused: kahtlustataval või süüdistataval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks, elukoht peab vastama valveseadme paigaldamise tehnilistele tingimustele ning seal elavad täisealised isikud peavad olema nõus valveseadme paigaldamisega. Antud juhul nähtub kriminaalhooldaja 21.06.2013 vastusest, et kõik nimetatud tingimused on täidetud. Tegemist on aga üksnes elektroonilise valve kohaldamise formaalsete eeldustega, mis iseenesest ei anna alust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.
19. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on oma määruses keskendunud peaasjalikult eeltoodud vahistamise elektroonilise valvega asendamise formaalsetele eeldustele, jättes piisaval määral hindamata materiaalse aluse olemasolu. Vahistamise elektroonilise valvega asendamise materiaalse eeldusena tuleb tuvastada, kas elektroonilise valvega on vahistamisega samaväärselt saavutatav eesmärk, mida isiku vahi alla võtmisega on taotletud. KrMS § 130 lg-st 2 tulenevalt saab vahistamise eesmärgiks olla isiku poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Kuivõrd uute kuritegude toimepanemist ei ole elektroonilise valvega võimalik üldjuhul vältida – tegemist on isiku liikumisvabaduse piiranguga, mis ei võimalda jälgida tema tegevust –, on elektroonilist valvet võimalik kohaldada eeskätt siis, kui isiku vahistamisaluseks on olnud vajadus tagada tema kättesaadavus ning osavõtt kriminaalmenetluse läbiviimisest.
20. Käesoleval juhul on K. Zatejevi vahistamist peetud vajalikuks tema poolt uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ning maakohtu hinnangul on vahistamisalus jätkuvalt aktuaalne. Tuvastanud vahistamisaluse esinemise, pidanuks maakohus K. Zatejevi taotlust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega lahendades analüüsima, kas elektroonilise valvega on vahistamisega samaväärselt saavutatav tõkendi eesmärk, s.o kahtlustatava poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Selle asemel on maakohus piirdunud sedastusega, et „süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamine võiks anda kriminaalmenetluse tagamise seisukohalt rohkem tulemusi kui jätkuv pikaajaline vahistuses viibimine“. Samuti on kohus asunud seisukohale, et K. Zatejevi suhtes vahistamise asendamine elektroonilise valvega ei kahjusta kriminaalasja menetlemist. Seega on maakohus täielikult eiranud K. Zatejevi vahistamise tinginud asjaolusid ning pidanud vahistamise elektroonilise valvega asendamist võimalikuks kaalutlustel, milliseid kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Samuti pole maakohus oma seisukohti millegagi põhjendanud, mistõttu need on jäänud deklaratiivseteks ning raskesti mõistetavateks.
21. Nii jääb ringkonnakohtule täielikult arusaamatuks, kuidas võiks elektroonilise valve kohaldamine olla kriminaalmenetluse tagamisel tulemuslikum kui vahistamine – kui viimase korral on tagatud täielik kontroll isiku paiknemise ning tegutsemise üle, siis elektrooniline valve 4 võimaldab jälgida üksnes tema asukohta. Olukorras, kus K. Zatejevi vahistamist on peetud vajalikuks tema poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, jääb sisutuks ka maakohtu teine väide, et elektroonilise valve kohaldamine ei kahjusta kriminaalasja menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul saab kriminaalmenetluse kahjustamisena käsitleda eelkõige kahtlustatava kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist, aga ka õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemist. Kuna K. Zatejevi vahistamist peeti vajalikuks vaid ühel KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud alusel, s.o uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, ning kohus ei tuvastanud tema puhul kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu, ei oma viimane tema vahistamise elektroonilise valvega asendamisel tähtsust. Õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu pole elektroonilise valvega aga ringkonnakohtu hinnangul võimalik vältida – elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik küll jälgida isiku liikumist, kuid mitte seda, kellega ta suhtleb.
22. Ringkonnakohus nõustub prokuröri määruskaebuses avaldatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole elektrooniline valve piisav, tagamaks süüdistatava seaduskuulekat käitumist ning välistamaks kuritegude jätkuvat toimepanemist. K. Zatejevit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Kirjeldatud tegevusega oleks K. Zatejevil võimalik jätkata ka elektroonilise valve all viibides, kuivõrd nagu eelnevalt mainitud, ei võimalda elektrooniline valve jälgida, kellega isik suhtleb ning kes teda külastavad. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et K. Zatejevile on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises isikute grupis ning kõiki täideviijaid pole senise kriminaalmenetluse käigus õnnestunud tuvastada. Nimetatud isikud viibivad jätkuvalt vabaduses ning elektroonilise valve all viibides avaneks K. Zatejevil võimalus nendega koostööd jätkata. Märkimist väärib, et ka maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et elektroonilise valve kohaldamine ei välista täielikult uute kuritegude toimepanemist, ent asus sellele vaatamata taotluse rahuldamise osas prokurörist erinevale seisukohale.
23. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, justkui K. Zatejevi vahi all pidamine oleks väljunud mõistliku aja piiridest, mis iseenesest tingib vahistamise asendamise kergemaliigilise tõkendiga ja seda sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Oma seisukohta on maakohus põhjendanud peaasjalikult sellega, et K. Zatejev viibib vahi all alates 7.10.2012 ning asja kohtuliku arutamisega on võimalik alustada alles
24. aasta novembris. Maakohus on osundanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-9-12, millest juhindudes tuleb hinnata, et vahistamisaluse kaal aja jooksul ei oleks vähenenud, vahistamisega ei kaasneks isiku põhiõiguste põhjendamatut riivet ning vahistamine jääks mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Lisaks tuleb arvestada, kui aktiivselt on riik kriminaalmenetlust toimetanud. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus nõustus nimetatud lahendis maakohtu põhjendustega, mille kohaselt avaneks süüdistataval kodus elektroonilise valve all viibides võimalus jätkata narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist ning leidis, et 03.03.2011 vahistatud süüdistatava vahi all pidamine oli ligikaudu aasta hiljem, s.o Riigikohtu lahendi tegemisel ajal, veel põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hinnanud, kas K. Zatejevi vahistamisaluse kaal on käesolevaks ajaks sedavõrd vähenenud, et isiku põhiõiguste riive oleks muutunud ebaproportsionaalseks. Antud juhul ringkonnakohtu hinnangul sellisele seisukohale asuda ei saa. Arvesse tuleb võtta, et K. Zatejevit süüdistatakse raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises ning eksisteerib suur tõenäosus, et vabaduses viibides jätkaks süüdistatav oma ebaseaduslikku tegevust. Selliseks oletuseks annab aluse prokuröri osundus, et K. Zatejevi näol on tegemist isikuga, keda kahtlustatakse ebaseadusliku tulirelva ja grupis suures koguses narkootilise aine korduvas käitlemises. K. Zatejevit on alust kahtlustada narkootilise aine pakendamises ja narkosõltlastele müügis ning edasimüügiks andmises. Prokuratuuri hinnangul omab K. Zatejev olulist rolli amfetamiini levitamises tänavamüüjatele Ida-Virumaa linnades. Samuti on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kohtulikult karistatud (viimati 5 19.02.2002 Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p-de 2,3, § 188, § 141 lg 2 p-de 1,2,3,4 ja 7 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega). Lisaks tuleb KrMS § 127 lg 1 kohaselt tõkendit valides arvestada ka võimaliku oodatava karistuse raskust. K. Zatejevile süüksarvatava teo eest näeb seadus karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega ületab ka sanktsiooni miinimummäär märgatavalt K. Zatejevi vahi all viibitud aega ega võimalda järeldada vahistuse mõistliku aja ületamist. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et vahistamisaluse kaal ei ole käesolevaks ajaks vähenenud ja K. Zatejevi vahi all viibitud aega (ligi 11 kuud) ei saa kohtupraktikat arvestades pidada ebamõistlikult pikaks. Samuti ei kaalu K. Zatejevi vabaduse võtmisega seotud põhiõiguste riive üle vahistamisega taotletavat eesmärki – uute kuritegude toimepanemise tõkestamist. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et K. Zatejevle kohaldatud tõkend on jätkuvalt sobiv, vajalik ja proportsionaalne meede, kuna uute kuritegude toimepanemise takistamise eesmärki ei ole võimalik saavutada elektroonilise valvega.
25. Ringkonnakohus märgib, et K. Zatejevil on kriminaalasja menetlemise põhjendamatu venimise korral uuesti võimalus tõstatada küsimus vahistuse põhjendatuse või vahistamise elektroonilise valvega asendamise kohta. Praeguses menetlusstaadiumis ringkonnakohtu hinnangul veel vahi all oldud aja pikkus K. Zatejevi tõkendi muutmiseks alust ei anna.
26. Eeltoodud asjaoludel ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3 ja § 339 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning teeb uue määruse, millega jätab K. Zatejevi suhtes kohaldatud vahistamise elektroonilise valvega asendamata. Paavo Randma Mati Kartau 6 Maarika Kuusk