Obsah (4)

§ 112§ 203§ 114§ 111

KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits 26.11.2015 Haldusasi Sergei Lehismaa kaebus Viru Vangla 31.07.2

) § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja riigilõivust tasumise kohustusest vabastamine põhjendatud, kuivõrd kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Taotluse esitamise hetkel oli määruskaebuse esitaja isikuarvel vabajääk 17,89 eurot. Ajavahemikul 13.06.2015–12.10.2015 on laekunud kaebaja arvele kokku 125,99 eurot, millest elektrienergia eest on tasutud 2,10 eurot.

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 61,94 eurot ((125,99-2,10)/4*2). Halduskohus märkis täiendavalt, et käesoleva asja menetluskulud määruskaebuse esitaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esines käesoleval juhul seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. Määruskaebuse esitaja sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine talle ebamõistlikult suur kohustus. Halduskohus ei näinud antud juhul asjaolusid, mis annaks põhjust

§ 112lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks.

Seetõttu ei kuulunud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamise näol rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuse esitaja esitas riigiõigusabi korras määratud esindaja kaudu 02.11.2015 taotluse riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks seitsme päeva võrra ning samal päeval ka määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 16.10.
2. a määruse. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus varasemalt tuvastanud, et kaebaja on maksejõuetu. Teiseks ei tuvastanud halduskohus seda, millised summad (maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevad ülalpidamiskohustused) tuleb maha arvestada. Halduskohus tuvastas, et kokku laekus 125,99 eurot, ometigi oli kaebaja kontol ainult 17,89 eurot. Määruskaebuse esitaja lisas, et määruskaebuse esitaja kulutab saadud raha esmatarbevahenditele, mida määruskaebuse esitaja vajab, kuna vangla neid ei võimalda. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole riigilõivu tasumine ebamõistlikult suur kohustus määruskaebuse esitajale. Isiku kontole on laekunud kuus 30,97 eurot. Poole oma sissetuleku tasumist riigilõivule olukorras, kus määruskaebuse esitaja vajab esmatarbekaupu, ei saa pidada mõistlikuks ega põhjendatuks. Lisaks ei ole nimetatud käitumine kooskõlas inimväärikusega.
3. Tartu Halduskohus võttis 03.11.
4. a määrusega määruskaebuse 16.10.
5. a määruse tühistamiseks menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis täiendavalt, et kuivõrd määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule määruskaebuse, jättis halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 16.10.
8. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuse esitaja poolt esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele siiski järgnevat. 2

1. Määruskaebuse esitaja hinnangul oleks halduskohus pidanud menetlusabi andmise hindamisel lähtuma asjaolust, et maakohus on varasemalt tuvastanud, et määruskaebuse esitaja on maksejõuetu. Määruskaebuse esitaja viitab Viru Maakohtu 25.08.
2. a määrusele kriminaalasjas nr 1-15-6274, kus talle on antud menetlusabi riigi õigusabi näol. Esmalt juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohtu 25.08.
3. a määrusega kriminaalasjas nr 1-15-6274 anti määruskaebuse esitajale menetlusabi seonduvalt riigi õigusabi taotlusega. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb halduskohtul kaebuse esitamisel igakordselt kontrollida, kas esinevad riigilõivu tasumisest vabastamist tingivad asjaolud. Samuti juhul kui halduskohus on isikule menetlusabi andnud ja ta kaebab sama haldusasja raames tehtud kohtulahendi edasi, kontrollib ringkonnakohus

§ 114

lg 2 teisest lausest tulenevalt, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on jätkuvalt täidetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus ühelgi juhul seotud isikule varasema menetlusabi andmisega ning kohus kontrollib omaalgatuslikult isikule menetlusabi andmise põhjendatust. Seetõttu ei ole määruskaebuse esitaja väide asjakohane ning halduskohus on õigesti jätnud nimetatud asjaoluga arvestamata. 8. Seonduvalt määruskaebuse esitaja väidetega menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetavate summade osas selgitab ringkonnakohus, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab

§ 111

.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud

§-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks on Riigikohtu hinnangul analoogia korras

§ 112

lg 1 ps 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseadus § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinnipeetavad summad ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele, mis on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.2012. a määrus nr 371361-12, p 10). 9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 16.10.2015. a määruses selgelt välja toonud, millised

§ 112

lg 1 p-st 1 ning Riigikohtu seisukohast tulenevad summad on halduskohus määruskaebuse esitaja sissetulekust maha arvanud. Halduskohus on õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja sissetulekust kuulub maha arvamisele üksnes teenuse makse elektri eest, summas 2,10 eurot. Teisi mahaarvatavaid summasid määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest ei nähtu. 10.

§ 112lg 1 p-s 1 sätestatuga ei ole hõlmatud kulutused esmatarbekaupadele.

Seetõttu ei kuulu nimetatud kulutused määruskaebuse esitaja sissetulekust mahaarvamisele. Riigikohus on 12.03.

1. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole raha hoidmine esmatarbekaupade jaoks hädavajalik. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et määruskaebuse esitajal 3 on võimalik rahapuuduse korral taotleda vanglalt hügieenipakki ja riideesemeid (Viru Vangla kodukorra p-d 11.3 ja 11.4).
2. Seega esineb käesoleval juhul

§ 112lg 1 p-st 1 tulenev menetlusabi andmise piirang.

Menetlusabi andmise üle otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, et taotluse esitamise hetkel on määruskaebuse esitaja kontol vähem raha kui on tema keskmine ühe kuu sissetulek taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul. Isik ei saa eeldada, et kohtumenetluses osalemine on talle riigilõivuvaba ning peab sellest tulenevalt planeerima tema käsutuses olevate vabade rahaliste vahendite kasutamist otstarbekalt. Seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et määruskaebuse esitaja isikukonto lõppjääk oli üksnes 17,89 eurot. 12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2015. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits