3-14-50320/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

1. jaanuar 2016, Tartu 3-14-50320 Guntars Kaziksi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri tegevusega tekitatud mittevaralise kahju summas 750 eurot hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a otsus Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON
4. Jätta Guntars Kaziksi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. septembri
6. a otsus muutmata.
7. Tagastada apellatsioonkaebuse lisad apellandile.
8. Jätta Guntars Kaziksi apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
9. veebruar
10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Guntars Kaziks viibis kuni
12. detsembrini 2011 kinnipeetavana Tallinna Vanglas.
13. veebruaril 2011 transporditi kaebajat politseisõidukiga Tallinna Vanglast Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja ja tagasi ning
14. detsembril 2011 Tallinna Vanglast Tallinna Ringkonnakohtusse ja tagasi. Nimetatud marsruutide sõiduaeg on alla 10 minuti.
15. G. Kaziks esitas
16. märtsil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle etapeerimisega tekitatud mittevaraline kahju 3000 eurot. Kaebuse kohaselt oli kaebaja isiklik ruum etapeerimistel 0,51 m 2, mis on tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumine ning seda sõltumata reisi kestusest. Lisaks märkis G. Kaziks, et saatmismasina ümberehitamise käigus on turvavarustus seadusevastaselt eemaldatud ning turvavöö puudumine seab ohtu transporditava isiku turvalisuse ja elu, millega rikutakse tema õigusi. Lisaks rikutakse kaebaja väitel ohutusnõudeid sellega, et transporditavaid hoitakse lukustatud metallist kambris, kuna avarii korral ei ole võimalik transporditaval masinast välja pääseda.
17. Tartu Halduskohtu
18. septembri
19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
20. Kaebaja etapeerimisel
21. veebruaril 2011 ja
22. detsembril 2011 oli kaebajal kinnipidamiskambris vaba ruumi alla 0,8 m 2, mis on tulenevalt EIK praktikast õigusvastane ja tuleb lugeda EIÕK art 3 rikkumiseks. Samas ainuüksi kinnipidamiskambri kitsikus ei saanud põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega paratamatult kaasneva ja kuuluks rahaliselt hüvitamisele. 3.
23. Kaebaja ei ole välja toonud, et vaba ruumi vähesus oleks talle mingeid füüsilisi või hingelisi kannatusi põhjustanud. Eluliselt ei ole usutav, et sellised lühikesed sõidud saateauto üksikkambris suurusega 0,51 m2 võisid alandada kaebaja väärikust või põhjustada kaebajale kannatusi. Rahalise hüvitise väljamõistmise kahjuks räägib ka asjaolu, et kaebaja ei ole ühegi etapeerimise järel pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole ega koheselt kohtusse. 3.
24. Turvavöö puudumine alarmsõidukis ei ole käsitatav sellise asjaoluna, mis kvalifitseeruks EIK art 3 rikkumisena. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava saatmisel kasutataval erisõidukil peavad sõitjate ruumis olema turvavööd. Vastustaja väitel on kaebaja saatmisel kasutatav sõiduk läbinud tehnilise ülevaatuse ja seega on sõiduk vastanud tehnilistele nõuetele ka sõiduki turvalisuse osas. 3.
25. Kuivõrd kinnipeetava saatmine tuleb korraldada viisil, mis välistab saadetava põgenemise, siis on põhjendatud selle nõude täitmiseks saateauto kinnipidamiskambri lukustamine. Teoreetiline oht sattuda liiklusõnnetusse ei saa olla kahju hüvitamise taotluse rahuldamise aluseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
26. G. Kaziks esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.
27. EIÕK art-s 3 sätestatud õiguse tagamisel ei ole võimalik teha erandeid lähtudes sellest, kas isik on vabaduses või tegemist on kinnipeetavaga. 4.
28. EIK on võtnud selge ja ühese seisukoha, et isiku transportimine väiksemas kambris kui 0,8 m2 on olenemata sõidu kestusest isiku ebainimlik kohtlemine ja selle eest tuleb isikule välja mõista kohane hüvitis. 4.
29. Halduskohus on tuvastanud etapeerimistel EIÕK art 3 rikkumise, kuid on jätnud õigusvastaselt rahalise hüvitise välja mõistmata.
30. PPA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.
31. Ühel tavareisijal ei ole rohkem istumisruumi ka tavalises sõiduautos, bussis, lennukis või muus taolises transpordivahendis, millega reisides võib sõit kesta tunde. Ei ole põhjendatud, et kinnipeetava transportimisel peaksid nõuded tema isikliku ruumi suurusele transpordivahendis vastama kõrgemale standardile kui vabaduses viibivate tavareisijate puhul. 5.
32. Ei ole eluliselt usutav, et niivõrd lühikesed sõidud saateauto kinnipidamiskambris suurusega 0,51 m2 võisid alandada kaebaja väärikust või põhjustada talle mingisugust valu või kannatusi. 5.
33. Kaebaja õiguste riive ei saanud olla sedavõrd intensiivne, et põhjendatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine vastustajalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2
35. Apellatsioonkaebus koosneb peaasjalikult viidetest EIK praktikale ning selle põhjal tehtud järeldustest, et kaebajat on väärikust alandavalt koheldud. Samas jätab apellant tähelepanuta selle, et neis lahendites, kus kaebajatele hüvitis välja mõisteti, oli tegemist hoopis teistsuguste tingimustega. Nt asjas nr 8589/08 oli tegemist olukorraga, kus kaebajal ei ravitud kohaselt tuberkuloosi ning lisaks veeti teda saatmisbussis, mille kambri pindala oli 0,49 m2, viie kuu jooksul kolmekümnel päeval ja kaks korda päevas, kusjuures sõiduaeg ulatus kuni viie tunnini ühel korral (vt viidatud otsuse p 74-76). Asjas nr 252501/04 oli tegemist olukorraga, kus kaebajat transporditi kaheksal korral sõidukis, milles iga kord oli lisaks kaebajale 41 kuni 63 kinnipeetavat. Lisaks hoiti eelnimetatud asjas kaebajat kohtumenetluste ajal kohtumaja kinnipidamisruumis, milles olid äärmiselt kehvad tingimused, ning kus kaebajale ei pakutud piisavalt toitu ja juua ega võimaldatud kasutada tualetti. On ilmne, et mõlemas kaebaja poolt viidatud asjas on täiesti teistsugused tingimused võrreldes käesoleva asjaga, kus kaebajat veeti kahel korral üksinda saatmisbussis, kus tal oli isiklikku ruumi 0,51 m 2 ning sõitis kestis vähem kui 10 minutit. Võimalik ei ole rääkida ka kumuleeruvatest kahjulikest tingimustest, mis kaebaja poolt eeskujuks võetud lahendites olemas olid. Seega ei ole tehiolud käesolevas asjas ja kaebaja poolt viidatud EIK lahendites võrreldavad.
36. Üksnes sellest, kui suur oli saatebussi kambris pindala isiku kohta, ei saa samuti teha järeldust, et transportimistingimused olid õigusvastased. Nt lahendis nr 6847/02 ei pidanud EIK kahe isiku etapeerimist kokku 1 m2 (st isiku kohta 0,5 m2 suuruse isikliku pinnaga) ruumis iseenesest õigusvastaseks eeldusel, et sõiduk on valgustatud, ventileeritud, soojustatud ning korralike, kukkumist välistavate istmetega (p-d 117118). Võttes käesoleval juhul arvesse asjaolu, et sõidukis oli ühe isiku kohta vähemalt 0,51 m2 isiklikku pinda, sõiduk oli tehniliselt korras, sh turvanõuetele vastav ning kaebaja ei ole toonud välja, et sõitjateruumis oleks muid puudusi, on halduskohus õigesti jätnud kaebajale vastustaja toimingutega väidetavalt tekitatud kahju välja mõistmata. Samamoodi arvestati kõiki olulisi transporditingimusi kogumis ka lahendites nr 8589/08 ning nr 25251/
37. Seetõttu ei saa üksnes transporditava isiku kasutuses olevast pinnast teha automaatseid järeldusi transporditingimuste õigusvastasuse kohta. Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohtu hinnangul veenvalt ka hiljutine Riigikohtu lahend, kus Riigikohus leidis, et 0,45 m2 pindaalaga bussikong ei ole eraldivõetuna inimväärikust alandav. Riigikohtu hinnangul oli oluline see, et kaebajale tagatud isiklik ruum bussis ei erinenud Euroopa Liidu direktiiviga sätestatud reisijateveo miinimumtingimustest vabaduses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
38. novembri
39. a otsus asjas nr 3-3-1-56-15, p 21-22). Arvestades käesolevas halduskohtu otsuses toodud isikliku ruumi mõõtusid PPA saatemasinas (halduskohtu otsus p 14), milleks oli 0,51 m 2 ning arvestades sealjuures seda, et kaebaja sõitis mõlemal korral üksinda, on ilmne, et kaebaja kasutuses olnud ruum on täiesti võrreldav Euroopa Liidus reisibussidele reisija jaoks ettenähtud ruumiga. See kinnitab, et EIK lahenditest ei saa teha absoluutset järeldust, et olemas on mingi absoluutne pindala määratlus, millest väiksemal pinnal kinnipeetava transportimine on alati õigusvastane. Vastasel juhul tekiks olukord, kus vabaduses bussiga reisivatele inimestele on tagatud väiksemad õigused isiklikule pinnale reisimise ajal kui kinnipeetavatele nende transportimise ajal. Sellise olukorra kujundamist ei saanud EIK silmas pidada.
40. Arvestades seda, et kaebaja õigusi ei olnud erinevalt EIK lahendites käsitatud olukordadest muul viisil rikutud ja transportimise ajal tema kasutuses olnud pind oli 3 võrreldav tavapärase reisijaveo puhul reisijale ettenähtud pinnaga, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale ei ole kahju tekitatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
41. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab kaebaja ise oma apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1 ls 1). Apellatsioonkaebuse lisaks olnud justiitsministeeriumi seisukoht ja EIK lahendite kokkuvõtted tuleb kaebajale tagastada, kuna need dokumendid sisaldavad infot, mis on kohtule juba teada või muul moel kättesaadav. Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt 4 Einar Vene allkirjastatud digitaalselt