← Eesti

1-12-3024/23

Obsah (4)§ 175§ 384§ 130§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-12-3024 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuistungisekretär Liin

§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 27. novembri 2012 määrus muutmata ja Roland Tera kaitsja advokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.

§ 175

lg 1 p 4 alusel lugeda advokaat Anu Pärtelile kaitsjatasuna arvestatud summa 43,20 eurot menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

  1. Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi, milles Roland Tera süüdistatakse KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.
  2. R. Tera kutsuti süüdistatavana Tartu Maakohtu istungile 27.11.2012, kell 10:
  3. R. Tera suhtes oli tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. R. Terale ei õnnestunud kohtuistungi kutset kätte toimetada. Ta ei olnud kättesaadav enda poolt nimetatud aadressilt ja tema asukoht oli teadmata.
  4. Prokurör tegi kriminaalmenetluse tagamiseks taotluse kuulutada R. Tera tagaotsitavaks ja kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist.
  5. Maakohus rahuldas prokuröri taotluse. Kohus leidis, et R. Tera on hakanud kohtumenetlusest kõrvale hoiduma ning tema asukoht on teadmata. Seega on alust arvata, et R. Tera võib jätkuvalt kohtumenetlusest kõrvale hoiduda. Asja arutamise tagamiseks tuleb süüdistatav kuulutada tagaotsitavaks ja kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist kuni asja lahendamiseni.
  6. R.Tera tabati 20.05.2013 ja tema küsitlemine toimus 21.05.2013 Tartu Maakohtus. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
  7. Kaitsja A. Pärtel esitas määruskaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja kohaldada R. Tera suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja põhiargumendid on kokkuvõtvalt järgmised. 6.1 R. Tera elas alates
  8. aastast elukaaslase juures Tartus, XXX. Sellelt aadressilt ta politsei poolt ka kinni peeti. R. Tera selgitas, et ei varjanud end sihilikult aasta politsei ja kohtu eest, vaid unustas sellest kohut teavitamast. Ta on väga motiveeritud kohtuistungile ilmumisest, sest elukaaslane ootab last, kes peaks sündima
  9. aasta juulis. R. Tera soovib olla elukaaslasele ja sündivale lapsele toeks. Ta omab kindlat elukohta ja sissetuleku saamiseks teeb juhutöid ehitusel. 6.2 Kohtuistungi toimumiseni on aega üle 3 kuu ning selle ajani ei ole otstarbekas pidada R. Tera vahistuses. Ta on lubanud, et ei lähe pakku ega hakka kohtust kõrvale hoiduma. Kaitsja peab põhjendatuks muuta R. Tera vahistamine tagasi kergemaliigiliseks tõkendiks. R. Tera kahetseb, et ei olnud hoolikas ja ei teavitanud kohut uuest elukohast. Arvestades kindla elukoha olemasoluga ning sellega, et R. Terale süüks arvatavad süüteod on II astme kuriteod, võiks kaaluda tema suhtes kergema tõkendi kohaldamist. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja sellele esitatud määruskaebusega ning R. Tera iseloomustava muu materjaliga, on seisukohal, et tema vahistamine on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 130

lg 4 kohaselt võib kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest kõrvale hoiduda. 7.1 Maakohtu määrusest nähtub, et R. Tera ei ilmunud Tartu Maakohtu istungile 27.11.2012. Ringkonnakohus märgib, et kui vabaduses viibiv isik ei ole kohtu jaoks kättesaadav ilma mõjuva põhjuseta, võib see viidata kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise soovile, mis omakorda võib tingida tõkendi kohaldamise vajaduse. Kutsutu ilmumata jäämise mõjuvate põhjuste kataloogi annab

§ 170

. Nendeks põhjusteks on: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine; raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde; osavõtt varem määratud kohtuistungist või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. 2 Kohtukolleegium leiab, et R. Tera kaitsja väiteid, mille kohaselt süüdistatav unustas kohut ja menetlejat uuest elukohast teavitamast, ei ole mõjuv põhjus. Samuti ei saa mõjuvaks põhjuseks pidada elukaaslase lapseootust, sest laps sünnib määruskaebuse kohaselt juulis. 7.2 Ringkonnakohtu hinnangul esineb R. Tera puhul kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht. Kohtukolleegium märgib, et R. Tera on varemgi kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud. Kohtuinfosüsteemi kohaselt kohaldati tema suhtes kriminaalasjas nr 10260105590 tõkendina elukohast lahkumise keeldu, ent täiendavale ülekuulamisele R. Tera ei ilmunud, kutsetele ei reageerinud ning ka sundtoomisi ei ole olnud võimalik täita, sest teadaolevates asukohtades R. Tera ei viibinud. Prokuröri taotlusel vahistati R. Tera Tartu Maakohtu 09.11.2010 määrusega. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus seekord R. Tera usaldada – isiku puhul, kes on ka varem kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud, esineb suur pakkumineku oht. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 8. R. Tera kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on R. Tera kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 1 tunni ulatuses määruskaebuse koostamise eest põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 43,20 eurot, sh käibemaks 7,20 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korraga“. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus advokaat A. Pärtelile kaitsjatasuna arvestatud summa 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot) menetluskulude hulka. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.