3-15-2062/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-2062 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seonduvalt Viru Ringkonnaprokuratuurist saabunud kirja hilinenud edastamise ja avamisega Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.11.

1. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
2. Jätta määruskaebuse esitaja 15.11.
3. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.11.
4. a määruse peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.
5. a määrus muutmata.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.10.
7. a ja 27.10.
8. a määrused.
9. Võtta menetlusse määruskaebuse esitaja 12.10.
10. a, 20.10.
11. a ja 08.11.
12. a määruskaebused Tartu Halduskohtu 07.10.
13. a määruse peale, jätta määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.10.
14. a määrus muutmata.
15. Jätta määruskaebuse rahuldamata. esitaja taotlus määruskaebusest koopia saamiseks EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. Määruskaebuse esitaja esitas 16.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seonduvalt Viru Ringkonnaprokuratuurist saabunud kirja hilinenud edastamise ja avamise ning riigi õigusabi määramata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisega. Esitatud kaebusele lisas määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
17. Tartu Halduskohus jättis 25.09.
18. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2062 määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esitatud kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks.
19. Määruskaebuse esitaja esitas 01.10.2015 teabenõude ja taotlusena riigi õigusabi saamiseks pealkirjastatud pöördumise, milles vaidlustab enda riigilõivust vabastamata jätmise ning taotleb riigi õigusabi määramist Tartu Halduskohtu 25.09.
20. a määruse vaidlustamiseks.
21. Tartu Halduskohus jättis 07.10.
22. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Lisaks võttis halduskohus esitatud taotluse määruskaebusena menetlusse osas, mis puudutas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Seonduvalt riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisega selgitas halduskohus, et määruskaebuse esitaja soovis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vastav soov on seotud üksnes tema erahuviga ning selle suhtes ei saa esineda mingit tungivat avalikku huvi. Seega ei ole käesolevas asjas riigipoolse õigusabi andmine üldse võimalik. Halduskohus lisas, et vaidlusaluses määruses on halduskohus esitanud põhjendused, miks ei ole võimalik taotlust rahuldada ning viidanud seejuures vastavatele seadusesätetele. Halduskohtu hinnangul ei saanud määruskaebuse esitaja määruskaebusel olla erilisi edulootusi, kuna viidatud seadusesätete järgimine on kohustuslik kõigile kohtutele. See omakorda lubab järeldada, et määruskaebuse esitaja võimalused oma õigusi kaitsta on ka advokaadi abi kasutamise korral vähesed. Halduskohus märkis täiendavalt, et halduskohtule teadaolevalt on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt pöördunud kohtusse. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised pole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest kohtu ees võrdses seisus.
23. Määruskaebuse esitaja esitas 07.10.2015 lisaks eraldiseisva määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.09.
24. a määruse vaidlustamiseks osas, milles halduskohus jättis ta riigilõivu tasumisest vabastamata.
25. Määruskaebuse esitaja esitas 12.10.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse esitaja soovis riigipoolset õigusabi Tartu Halduskohtu 07.10.
26. a määruse vaidlustamiseks ning kuriteoteate esitamiseks. 2 2
27. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.10.
28. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.09.
29. a määruse muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus on korrektselt jätnud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
30. Tartu Halduskohus jättis 15.10.
31. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja 12.10.2015 esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.
32. Määruskaebuse esitaja esitas 20.10.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse esitaja põhjendas riigi õigusabi määramise taotlust seoses vajadusega vaidlustada Tartu Halduskohtu 15.10.
33. a määrus, millega jäeti tema taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
34. Määruskaebuse esitaja esitas 25.10.2015 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 14.10.
35. a määruse peale.
36. Tartu Halduskohus jättis 27.10.
37. a määrusega määruskaebuse esitaja 20.10.
38. a taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel.
39. Määruskaebuse esitaja esitas 08.11.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse esitaja väitel soovib ta riigipoolset õigusabi Tartu Halduskohtu 27.10.
40. a määruse vaidlustamiseks.
41. Tartu Halduskohus jättis 11.11.
42. a määrusega määruskaebuse esitaja 08.11.
43. a taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata. Halduskohus selgitas, et kohtule teadaolevalt on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt kohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul iseseisvalt vormistada ning on hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Ka käesolevas asjas on ta ühel korral juba suutnud ise vormistada määruskaebuse, milles on nii faktilised põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele, kui ka selgelt väljendatud taotlus. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ja kohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ning anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised pole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. Põhimõte laieneb ka määruskaebust läbivaatavale ringkonnakohtule ning tagab nii kaebaja õiguste kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistest kohtu ees võrdses seisus. Halduskohus selgitas täiendavalt, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kuna nii riigi kulul advokaadi määramine kui ka vastava teenuse osutamine tema poolt võtavad paratamatult aega, võib kaebaja ka taotluse rahuldamise korral sattuda olukorda, kus tal polegi võimalik oma õigusi kaitsta, sest vastav menetlustähtaeg on juba möödunud ja seda ei saa enam ennistada.
44. Määruskaebuse esitaja esitas 15.11.2015 järjekordse taotluse riigi õigusabi saamiseks, eesmärgiga vaidlustada Tartu Halduskohtu 11.11.
45. a määrus, millega halduskohus keeldus talle riigipoolset õigusabi andmast. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja ise võimeline oma õigusi kaitsma, kuna seda ei võimalda tema tervislik 3 3 ja majanduslik seisund. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja väitel vanglas kehtestatud tingimused kohased õiguste käitamiseks.
46. Tartu Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja taotlust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 11.11.
47. a määruse peale, võttis esitatud määruskaebuse 17.11.
48. a määrusega menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
49. Riigikohus tagastas 14.01.
50. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 14.10.
51. a määruse peale, kuivõrd määruskaebuse esitaja ei tasunud kautsjoni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
52. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitaja 15.11.
53. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.
54. a määruse muutmata, kuid tühistab Tartu Halduskohtu 15.10.
55. a ja 27.10.
56. a määrused, võtab menetlusse määruskaebuse esitaja 12.10.
57. a, 20.10.
58. a ja 08.11.
59. a määruskaebused, jätab need rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.10.
60. a määruse muutmata. 18.Ringkonnakohus selgitab esmalt esitatud määruskaebusega seonduvat (I) ning võtab seejärel seisukoha määruskaebusest koopia saamise osas (II). I
61. Tartu Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja 15.11.2015 esitatud taotlust riigi õigusabi saamiseks määruskaebusena halduskohtu 11.11.
62. a määrusele, võttis selle menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega. Halduskohus jättis 11.11.
63. a määrusega määruskaebuse esitaja järjekordse riigi õigusabi taotluse rahuldamata põhjendusega, et määruskaebuse esitaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma ning asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 11.11.
64. a määruses lähtunud õigetest kaalutlustest ning jätnud põhjendatult esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
65. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja esitas käesolevas haldusasjas esmalt riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtu 25.09.
66. a määruse vaidlustamiseks ning seejärel riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega halduskohus keeldus riigi õigusabist nimetatud määruse peale määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 25.09.
67. a määruse vaidlustamiseks taotletud riigi õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud määruskaebuse esitaja kõik vastavas haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub määruskaebuse esitajal, kelle esmane taotlus on rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kui määruskaebuse esitaja on siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda tõlgendada esmase halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusena.
68. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab 4 4 menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas määruskaebuse esitaja 12.10.
69. a, 20.10.
70. a ja 08.11.
71. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. Määruskaebuse esitaja tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu 07.10.
72. a määruse vaidlustamine, millega määruskaebuse esitajale käesolevas haldusasjas riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eelviidatud taotlusi määruskaebustena halduskohtu 07.10.
73. a määrusele. Kuna nimetatud tõlgenduse puhul on määruskaebused endiselt menetlusse võtmata ja ringkonnakohtule lahendamiseks saatmata, peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks määruskaebused ise menetlusse võtta ja koheselt lahendada.
74. Halduskohus on 07.10.
75. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st
76. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.
77. Ringkonnakohus selgitab lisaks siiski järgmist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja tegelikuks tahteks käesolevas menetluses olnud riigi õigusabi saamine Tartu Halduskohtu 25.09.
78. a määruse vaidlustamiseks, millega halduskohus jättis rahuldamata tema menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud määruse osas on määruskaebuse esitaja käesolevaks ajaks määruskaebemenetluse iseseisvalt läbinud. Tartu Halduskohtu 25.09.
79. a määrus jõustus vaidlustatud osas Riigikohtu 14.01.
80. a määrusega nr 3-7-1-3-673-15, millega Riigikohus tagastas määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 14.10.
81. a määruse peale. Seega ei ole määruskaebuse esitajal enam võimalik saavutada eesmärki, milleks määruskaebuse esitaja algselt riigipoolset õigusabi taotles. Seetõttu tuleb ka eelpool nimetatud põhjusel jätta määruskaebuse esitaja määruskaebus rahuldamata.
82. Seoses määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluste tõlgendamisega määruskaebustena, tühistab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ka Tartu Halduskohtu 15.10.
83. a ja 27.10.
84. a määrused, millega halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja taotlusi riigi õigusabi taotlustena, jättis need rahuldamata ja ringkonnakohtule määruskaebustena edastamata. II 25.Lisaks on määruskaebuse esitaja koos määruskaebusega esitanud taotluse määruskaebusest koopia väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuse esitajal praegu vajadus enda õiguste kaitseks määruskaebusest koopiat saada. Seega on taotlus läbimõtlematu ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib selgitavalt järgnevat. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja
85. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg
86. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub 5 5 menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt Riigikohtu 08.09.
87. a määrus nr 371502-15).
88. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 15.11.
89. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.11.
90. a määruse muutmata; tühistab Tartu Halduskohtu 15.10.
91. a ja 27.10.
92. a määrused, võtab menetlusse määruskaebuse esitaja 12.10.
93. a, 20.10.
94. a ja 08.11.
95. a määruskaebused, jätab need rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.10.
96. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi Tiina Pappel Madis Ernits 6 6