MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada SERGEI JUDINI suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades SERGEI JUDIN käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt
lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada SERGEI JUDINIT käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 punktides 16 sätestatud kontrollnõudeid: 1 otsima endale elukoha hiljemalt kahe nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada SERGEI JUDINIT käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2, 21, 4 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul pärast vangistusest vabanemisest; - osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. - Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Sergei Judinile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 22.12.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Judini kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Sergei Judin kannab karistust Harju Maakohtu 25.09.2013 kohtuotsuse järgi. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati Sergei Judin süüdi
lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu.
lg 1 kohaselt mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 25.01.2013.a otsusega mõistetud vangistus 1 aasta 4 päeva kaetuks raskema karistusega ning mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 12.13.09.2012.a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuulub 3 aastat 28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse eelmise kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 25.01.2013.a. Harju Maakohtu määrusega 17.02.2015 jäeti Harju Maakohtu 25.09.2013.a otsusega nr 1-135593 Sergei Judinile
lg 2 p 2 alusel mõistetud üksikkaristus ja
Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav Sergei Judini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata Sergei Judinile
2 Kohtuistung Kinnipeetav Sergei Judin väitis kohtuistungil, et tal puudub Eestis elukoht, isaga on suhted halvad ja isa juures ta elada ei saa. Plaanib elama asuda ema juurde xxxx, kes on lubanud teda materiaalselt toetada. Arvab, et kui jääb Eestisse, siis hakkab äkki uuesti tarvitama narkootikume ja suhtlema vanade sõpradega ja siis on raske uut elu alustada. Konkreetseid plaane pole teinud, teeb plaanid siis, kui vabaneb, kuid loodab leida endale stabiilse töökoha. On kindel, et tahab siit riigist ära minna. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud ja selle kohaldamise eeldused on täidetud. Tegemist on isikuga, kes on varem kümnel korral karistatud kriminaalkorras ja vanglas viibib ka mitmendat korda, korduvkaristatus näitab seda, et isik omab kuritegelikke hoiakuid. Prokurör märgib, et kinnipeetav on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, mis ei ole hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist, lisaks puuduvad kinnipeetaval selged tulevikuplaanid. Prokurör lisab, et elukoha saamiseks Eestis on isikul võimalus pöörduda xxxx linnaosavalitsuse poole, kus ta viimati elas ja taotleda sealkaudu endale eluruum. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Sergei Judini suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
Sergei Judin kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega
Karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 22.02.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks 3 analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Sergei Judinit on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Varasemalt on Sergei Judinit korduvalt karistatud narkootilise aine omamise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete levitamises, käitlemises ja seeläbi rahvatervise ohtu seadmises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja tal on materiaalseid probleeme. Materiaalsete probleemide tekkimine on aga kohtu hinnangul tõenäoline, kuna isikul puudub vabanemisel töökoht. Samuti on isikul vähene majandusliku toimetuleku oskus, kuna enne vangistust oli ta töötuna arvel Töötukassas ja sissetulekuks oli töötutoetus ning rahaliselt toetasid teda vanemad. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetaval on vangla andmetel maksmata nõudeid summas 3745 eurot. Vangla hinnangul on isik töövõimeline, kuid saab teha ainult neid töid, mis ei nõua kahte kätt. Eelnimetatud asjaolu piirab kohtu hinnangul kinnipeetava konkurentsivõimet tööjõu turul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Samuti väärib märkimist, et Sergei Judinil puudub vabanemisjärgselt elukoht või ei soovinud ta seda avaldada, kuna ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise toimiku materjalide kohaselt on Sergei Judinil elukoha võimalus vastavalt vajadusele ja kasulikkusele: kord on võimalik elada isa juures, siis jälle mitte. Objektiivsed andmed elu- ja töökoha võimalikkusest Soomes puuduvad, kuna Sergei Judin ei avaldanud xxxx elava ema kontaktandmeid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt Sergei Judini puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul 55 %, seega keskmisest kõrgemaks. Vangla hinnangul võib kinnipeetav käituda hetkeemotsioonist lähtuvalt impulsiivselt, sageli läheb kergema vastupanu teed. Probleemide lahendamise oskus ja oskus mõista teiste inimeste seisukohti, on nõrk. Diagnoositud narkosõltuvus on pikka aega mõjutanud tema väärtushinnanguid, suhtlusringkonda ning igapäevast tegevust. Isik ei tunneta paljudes küsimustes oma vastutust, pigem näeb süüd mujal. Varasemalt on Sergei Judin olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid on katseajal rikkunud nõudeid ning pannud toime uusi seaduserikkumisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sergei Judini puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamise võimalikkusest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Sergei Judin vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Sergei Judini suhtes kohaldada 4 karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks.
lg 1 alusel karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda
sätestatud nõuetest.
lg 1 p 1 kohaselt käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid ning elama kohtu määratud alalises elukohas. Sergei Judin kinnitab, et tal ei ole vabanedes kindlat elukohta, kuid kohus on seisukohal, et elukoha puudumine ei ole aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Kohus märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine elukoha puudumise põhjendusel looks käesoleval ajahetkel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik ja kelle ühiskonnaohtlikust suurendab elukohta puudumine, kuid esinevad muud
lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku turvalisuse ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel
lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Välistatud pole ka olukorrad, kus ühiskonnale ohtu kujutavad isikud teatavad enne vangistusest vabanemist, et neil puudub elukoht ja pääsevad seeläbi lihtsakoeliselt karistusjärgsest käitumiskontrollist. Samuti ei tohiks elukohta omavad käitumiskontrollile allutatavad isikud olla ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kellel puudub elukoht. Tegemist oleks olukorraga, kus isikud, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused ning omavad elukohta on halvemas seisus, kui need, kes on täitnud karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused, on üldohtlikud ühiskonnale ning kellel puudub elukoht. Viimasel juhul oleks isikute puhul, kellel puudub elukoht, üldse võimatu kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist. Kohus leiab, et käesoleval ajal on võimalik kõrvaldada
lg 1 p 1 alusel esinev takistus ning karistuse kandmisest vabanemisel tuleb kohustada Sergei Judini leidma hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest endale elu- või asukoht, mille alusel määratakse ta kriminaalhooldusele vastavas piirkonnas. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kinnipeetaval on võimalik toetuda sotsiaalhoolekande seaduse §-le 28, mille alusel kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad. Isegi, kui kinnipeetav ei saa abi mainitud seaduse alusel, on kinnipeetaval võimalus pöörduda koostöös kohaliku omavalituse sotsiaaltöötajaga vastavate MTÜ-de poole, kelle kaasabil on võimalus viibida teatud perioodi jooksul turvakodus. Käesoleva võimaluse tagamist toetab ka kriminaalhooldaja ametipositsioon, kus kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Sergei Judini käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
5 Kui Sergei Judin ei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 21. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja Sergei Judini määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 03. märtsil 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.