KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-13-2735
(12240103912)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- juuni 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eriasjade prokurör Antti Aitseni määruskaebus RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- juuni 2013 määrus, millega asendati süüdistatav Sergei Titovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega.
- Eriasjade prokurör Antti Aitseni määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu 9.10.2012 määrusega kohaldati Sergei Titovi suhtes tõkendina vahistamist seoses talle esitatud kahtlustusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Vahistamise algust arvestati tema kahtlustatavana kinnipidamisest 7.10.
- Viru Maakohtu 5.04.2013 määrusega anti S. Titov kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata. Kriminaalasi määrati arutamisele avalikul kohtuistungil 24.-27.11.2014 ja 1.12.
- 17.05.2013 esitas S. Titov maakohtule taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Taotluse kohaselt omab S. Titov alalist töökohta OÜ-s XXX ja elukohta aadressil XXX, Kohtla-Järve, kus elab koos abikaasa M.A..
- Viru Maakohtu 4.06.2013 määrusega rahuldati S. Titovi taotlus ning tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine asendati elektroonilise valvega. Maakohtu põhjendused olid seejuures järgmised. 4.1 Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et S. Titovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on jätkuvalt põhjendatud ning vahistamise alus ei ole ära langenud. Kriminaalasjas on tegemist põhjendatud kuriteokahtlusega ning jätkuvalt esineb oht, et vabaduses viibides võib S. Titov toime panna uusi kuritegusid. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid (kaheksa grupis toime pandud esimese astme narkokuritegu) ja süüdistatava isikut (varem neljal korral kriminaalkorras karistatud), leidis kohus, et uute kuritegude toimepanemise riske on võimalik maandada ka S. Titovi suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. 4.2 Maakohus tuvastas, et S. Titov viibib vahi all alates 7.10.2012, s.o ligi kaheksa kuud. Kohtuasja arutamine on määratud 24.-27.11.2014 ja 1.12.
- Kohtumenetluse viivitamine on tingitud kohtu töögraafikust, riigi ebapiisavast ressursist korraldada katkematu üldmenetluse kriminaalasjade kohtuliku arutamise alustamist mõistliku aja jooksul. Kohus asus seisukohale, et süüdistatava jätkuv vahistamine olukorras, mil kohus suudab asja arutamist alustada alles novembris 2014, ei ole enam põhjendatud. Kohus soostus prokuröri seisukohaga, et elektroonilise järelevalve kohaldamine ei välista täielikult uute kuritegude toimepanemist, kuigi annab võimaluse jälgida isiku liikumist. Samas märkis kohus, et Riigikohtu praktikat arvestades ei ole uute kuritegude toimepanemise võimalikkus ainuke seaduslik alus pikaajaliseks vahistamiseks. Nii on Riigikohus leidnud, et kuna vahistamisaluse kaal väheneb aja jooksul, tuleb eelvangistuses viibiva isiku vabaduspõhiõiguse jätkuva riive õigustatuse hindamisel lisaks konkreetsetele vahistamisalustele arvestada ka seda, kui aktiivselt on riik kriminaalmenetlust toimetanud (vt RKKKm 3-1-1-9-12). Vahistamine peab jääma mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust ja menetluse põhjendamatute viivituste korral peab kaaluma vahi all pidamise asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga (vt RKKKm 3-1-1-110-10). Maakohtu hinnangul tuleb arvestada, et antud juhul ei ole alust rääkida kohtuliku arutamise ajavahemikust (koos maakohtu kohtuotsusega), vaid kohtuliku arutamise alustamise tähtajast, mil süüdistatav viibib vahi all pikaajaliselt ainult selle pärast, et riik saab asja arutamisega alustada alles novembris
- 4.3 Arvestades süüdistataval kindla elu- ja töökoha olemasolu, asus maakohus seisukohale, et süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamine võiks anda kriminaalmenetluse tagamise seisukohalt rohkem tulemusi kui jätkuv pikaajaline vahistuses viibimine. Kohtu hinnangul ei kahjusta vahistamise asendamine elektroonilise valvega käesoleva kriminaalasja menetlemist.
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse eriasjade prokurör A. Aitsen, taotledes määruse tühistamist. Oma taotlust põhjendab prokurör järgmiselt. 5.1 Prokurör märgib, et S. Titovit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o isikute grupis narkootilise aine ebaseaduslikus suures koguses korduvas käitlemises. Nimelt omandasid S. Titov ja A. Konev ajavahemikul 18.06.2012 kuni 12.09.2012 kokku kaheksal korral ja S. Titov koos tuvastamata isikuga lisaks ühel korral, ebaseaduslikult tuvastamata isikutelt amfetamiini suurtes kogustes (iga kord ca 50 grammi), mida hoidsid kindlakstegemata kohas ja hiljem andsid edasi K. Z, kes müüs narkootikume narkosõltlastele ja varalise kasu saamise eesmärgil andis I. N, samuti I. T edasiandmiseks I. N edasimüügiks narkosõltlastele Kiviõlis ja Püssis. Lisaks S. Titov 7.10.2012, olles eelnevalt omandanud tuvastamata asjaoludel ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit ja hašišit, hoidis kodus 4,71 g peenestatud kanepit, mis sisaldas 15-30% tetrahüdrokannabinooli (THC) ja 1,15 g hašišit, mis sisaldas 8,3% THC-d. 5.2 S. Titovile esitatud süüdistus on tõendatud kriminaalasja nr 12240103912 kohtueelse uurimise käigus kogutud tõenditega, sh jälitusprotokollide, sündmuskoha vaatlusprotokolli, 2 DNA ekspertiisiaktide, läbiotsimisprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, narkootilise aine ekspertiisiaktide, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti ja S. Titovi enda ütlustega. Prokuratuuri arvates on S. Titovi näol tegu isikuga, kes koos teiste isikutega tegeles pika aja jooksul suurtes kogustes narkootilise aine amfetamiini käitlemisega, pakendamisega ning hoidmisega enne tänavadiileritele edasiandmist. Samuti, arvestades amfetamiini kogust, s.o ca 450 grammi, on alust väita, et S. Titov omab olulist rolli amfetamiini levitamises tänavamüüjatele erinevates Ida-Virumaa linnades. 5.3 Viru Maakohtu 9.10.2012 vahistamismäärusest nähtub, et S. Titov vahistati põhjendustega, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ning takistada tõe tuvastamist, sest vabaduses viibivad veel tuvastamata isikud, kes on seotud narkoainete levitamisega Ida-Virumaal ja nende edasiandmisega S. Titovile. Tartu Ringkonnakohus leidis oma 31.10.2012 määruses, millega jättis Viru Maakohtu 9.10.2012 vahistamismääruse muutmata ning kahtlustatav S. Titovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata, et kuivõrd küsimus sellest, kas isik võiks jätkata kuritegude toimepanemist, on prognoos konkreetse isiku käitumisele, on tähelepanuväärne, et kahtlustatavana kinnipidamisel avaldas kahtlustatav, et ta ei tööta, kahtlustatavana ülekuulamisel on S. Titov nimetanud oma töökohana ettevõtte XXX. Samas on kahtlustatava ametlikuks sissetulekuks
- aastal deklareeritud peale maksude mahaarvamist 650 eurot, mis on ilmselgelt liiga vähene tulu äraelamiseks. Seetõttu on alust arvata, et narkootikume on S. Titov käidelnud majandusliku kasu ja rahaliste vahendite hankimise eesmärgil. Läbiotsimisel leitud ja ära võetud piibud viitavad sellele, et tegemist võib olla isikuga, kes tarvitab ka ise narkootikume, mis omakorda toob kaasa rahaliste vahendite tavapärasest ulatuslikumad väljaminekud. 5.4 Eeltoodust nähtub prokuröri hinnangul kindlalt, et ainus viis tõkestada jätkuvat kuritegude toimepanemist S. Titovi poolt on tema vahi all pidamine. Elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asemel on kohaldatav eelkõige kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul. Uute kuritegude toimepanemist ei ole aga kuriteo iseloomust tulenevalt teatud juhtudel elektroonilise valvega võimalik vältida. S. Titovi suhtes on kohaldatud vahistamist just seetõttu, et vältida tema tegutsemist vabaduses. Arvestades tema isikut, varasemat elukäiku ja esitatud süüdistuse sisu, leiab prokurör, et vabaduses viibiva S. Titovi puhul on uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Elektrooniline valve ei takista tal narkootikumide omandamist, hoidmist, vedu ega üleandmist. Maakohtu määruses viidatud asjaolu – kindla elukoha omamine ja elukoha vastavus elektroonilise valve paigaldamise tingimustele, ei anna alust taotluse rahuldamiseks. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt olid kõik need tingimused täidetud ka enne vahistamist, kuritegude toimepanemise ajal ja vahistamise küsimuse otsustamisel. Lisaks on nende näol tegemist üksnes formaalsete eeldustega, millele lisaks tuleb hinnata ka materiaalse aluse olemasolu. 5.5 Prokurör möönab, et pikaajalise eelvangistuse põhjendatuse kontrollimisel tuleb igal konkreetsel juhul hinnata vabaduspõhiõiguse riive proportsionaalsust teiste põhiväärtuste riivega. Käesoleval juhtumil esineb juba eelpool kirjeldatud reaalne oht, et süüdistatava vabastamisel elektroonilisele valvele paneb ta uuesti toime raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid. Prokurör leiab, et vajadus sellise tegevuse tõkestamiseks kaalub üles vabaduspõhiõiguse riive. Lisaks eelöeldule sätestab KrMS § 2681 lg 2 p 3 asja arutavale kohtunikule võimaluse kalduda mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keelust kõrvale olukorras, kus hiljem kohtusse saadetud kriminaalasjas on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdistatavale kohaldatud tõkendina vahistamine ja kohus peab vajalikuks jätkata nimetatud tõkendi kohaldamist. Kuna antud kriminaalasja puhul on tegemist narkootikumide suures koguses käitlemisega seotud kuriteoga, on olemas kaalukas avalik huvi ja süüdistus on esitatud kokku viiele isikule, kes kõik viibivad vahi all, siis oleks tulnud kohtul antud olukorras tõsiselt kaaluda ka nimetatud erandi kasutamise võimalust. 3
- Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2013 määrusega määrati prokuröri määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning süüdistatavale ja tema kaitsjale anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.07.
- 6.1 9.07.2013 esitas süüdistatav S. Titov ringkonnakohtule oma seisukoha prokuröri määruskaebuse kohta. S. Titov leiab, et maakohtu määrus on õige ning selle tühistamiseks puudub alus. Ta märgib, et tal on olemas töökoht ja pere – naine, kellega ta on pikaajaliselt olnud vabaabielus, ja kaks alaealist last, keda peab toitma ja kasvatama. S. Titov toob esile, et prokuröri määruskaebus sisaldab ebaõigeid andmeid. Esiteks töötab S. Titov OÜ-s XXX alates novembrist 2011, mida kinnitab tööleping kriminaalasja materjalides, mitte aga jaanuarist
- Teiseks ei ole teda
- aastal KarS § 121 järgi karistatud 5 kuu ja 26 päeva vangistusega, vaid piirduti vahistamisajaga aastal
- Varem ei ole S. Titovi elektroonilise valvega vabastatud ning seega puudub alus kahelda tema poolt määrusega kohaldatud nõuetest kinnipidamises. Süüdistatav kohustub0 täitma ja järgima kõiki käitumis- ja kontrollnõudeid ja ilmuma esimesel kutsel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu määruse ning selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud, mistõttu see kuulub tühistamisele. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
- Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kui isiku vahistamise puhul on tegemist tema põhiõigusi – eelkõige vabadusõigust – kõige intensiivsemalt riivava tõkendiga, siis elektroonilise valve kohaldamise puhul on vabadusõiguse riive intensiivsus oluliselt väiksem. Nii viibib elektroonilisele valvele allutatud isik jätkuvalt vabaduses, kuid on kohustatud alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega peavad olema täidetud järgmised tingimused: kahtlustataval või süüdistataval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks, elukoht peab vastama valveseadme paigaldamise tehnilistele tingimustele ning seal elavad täisealised isikud peavad olema nõus valveseadme paigaldamisega. Antud juhul nähtub kriminaalhooldaja 24.05.2013 vastusest, et kõik nimetatud tingimused on täidetud. Tegemist on aga üksnes elektroonilise valve kohaldamise formaalsete eeldustega, mis iseenesest ei anna alust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.
- Kohtukolleegium leiab, et maakohus on oma määruses keskendunud peaasjalikult eeltoodud vahistamise elektroonilise valvega asendamise formaalsetele eeldustele, jättes piisava materiaalse aluse olemasolu hindamata. Vahistamise elektroonilise valvega asendamise materiaalse eeldusena tuleb tuvastada, kas elektroonilise valvega on vahistamisega samaväärselt saavutatav eesmärk, mida isiku vahi alla võtmisega on taotletud. KrMS § 130 lg-st 2 tulenevalt saab vahistamise eesmärgiks olla isiku poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Kuivõrd uute kuritegude toimepanemist ei ole elektroonilise valvega võimalik üldjuhul vältida – tegemist on isiku liikumisvabaduse piiranguga, mis ei võimalda jälgida tema tegevust –, on elektroonilist valvet võimalik kohaldada eeskätt siis, kui isiku 4 vahistamisaluseks on olnud vajadus kriminaalmenetluse läbiviimisest. tagada tema kättesaadavus ning osavõtt
- Käesoleval juhul on S. Titovi vahistamist peetud vajalikuks tema poolt uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ning maakohtu hinnangul on vahistamisalus jätkuvalt aktuaalne. Tuvastanud vahistamisaluse esinemise, pidanuks maakohus S. Titovi taotlust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega lahendades analüüsima, kas elektroonilise valvega on vahistamisega samaväärselt saavutatav tõkendi eesmärk, s.o kahtlustatava poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Selle asemel on maakohus piirdunud sedastusega, et „süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamine võiks anda kriminaalmenetluse tagamise seisukohalt rohkem tulemusi kui jätkuv pikaajaline vahistuses viibimine“. Samuti on kohus asunud seisukohale, et S. Titovi suhtes vahistamise asendamine elektroonilise valvega ei kahjusta kriminaalasja menetlemist. Seega on maakohus täielikult eiranud S. Titovi vahistamise tinginud asjaolusid ning pidanud vahistamise elektroonilise valvega asendamist võimalikuks kaalutlustel, milliseid kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Samuti pole maakohus oma seisukohti millegagi põhjendanud, mistõttu need on jäänud deklaratiivseteks ning raskesti mõistetavateks.
- Nii jääb ringkonnakohtule täielikult arusaamatuks, kuidas võiks elektroonilise valve kohaldamine olla kriminaalmenetluse tagamisel tulemuslikum kui vahistamine – kui viimase korral on tagatud täielik kontroll isiku paiknemise ning tegutsemise üle, siis elektrooniline valve võimaldab jälgida üksnes tema asukohta. Olukorras, kus S. Titovi vahistamist on peetud vajalikuks tema poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, jääb sisutuks ka maakohtu teine väide, s.o elektroonilise valve kohaldamine ei kahjusta kriminaalasja menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul saab kriminaalmenetluse kahjustamisena käsitleda eelkõige kahtlustatava kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist, aga ka õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemist. Kuna S. Titovi vahistamist peeti vajalikuks vaid ühel KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud alusel, s.o uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, ning kohus ei tuvastanud tema puhul kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohtu, ei oma viimane tema vahistamise elektroonilise valvega asendamisel tähtsust. Õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu pole elektroonilise valvega aga ringkonnakohtu hinnangul võimalik vältida – elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik küll jälgida isiku liikumist, kuid mitte seda, kellega ta suhtleb.
- Ringkonnakohus nõustub prokuröri määruskaebuses avaldatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole elektrooniline valve piisav, tagamaks süüdistatava seaduskuulekat käitumist ning välistamaks kuritegude jätkuvat toimepanemist. S. Titovi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises, hoidmises, vedamises ja edasiandmises. Kirjeldatud tegevusega oleks S. Titovil võimalik jätkata ka elektroonilise valve all viibides, kuivõrd nagu eelnevalt mainitud, ei võimalda elektrooniline valve jälgida, kellega isik suhtleb ning kes teda külastavad. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et S. Titovile on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises isikute grupis ning kõiki kaastäideviijaid pole kriminaalmenetluse käigus õnnestunud tuvastada. Nimetatud isikud viibivad jätkuvalt vabaduses ning elektroonilise valve all viibides avaneks S. Titovil võimalus nendega koostööd jätkata. Märkimist väärib, et ka maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et elektroonilise valve kohaldamine ei välista täielikult uute kuritegude toimepanemist, ent asus sellele vaatamata taotluse rahuldamise osas prokurörist erinevale seisukohale.
- Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, justkui S. Titovi vahi all pidamine oleks väljunud mõistliku aja piiridest, mis iseenesest tingib vahistamise asendamise kergemaliigilise tõkendiga ja seda sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Oma seisukohta on 5 maakohus põhjendanud peaasjalikult sellega, et S. Titov viibib vahi all alates 7.10.2012 ning asja kohtuliku arutamisega on võimalik alustada alles
- aasta novembris. Kohus ei ole aga hinnanud, kas S. Titovi vahistamisaluse kaal on käesolevaks ajaks sedavõrd vähenenud, et isiku põhiõiguste riive oleks muutunud ebaproportsionaalseks. Antud juhul ringkonnakohtu hinnangul sellisele seisukohale asuda ei saa. Arvesse tuleb võtta, et S. Titovi süüdistatakse raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises ning eksisteerib suur tõenäosus, et vabaduses viibides jätkaks süüdistatav oma ebaseaduslikku tegevust. Lisaks tuleb KrMS § 127 lg 1 kohaselt tõkendit valides arvestada ka võimaliku oodatava karistuse raskust. S. Titovile süüksarvatava teo eest näeb seadus karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega ületab ka sanktsiooni miinimummäär märgatavalt S. Titovi vahi all viibitud aega ega võimalda järeldada vahistuse mõistliku aja ületamist.
- Eeltoodud asjaoludel ning juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3 ja § 339 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning teeb uue määruse, millega jätab S. Titovi suhtes kohaldatud vahistamise elektroonilise valvega asendamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 6 Paavo Randma