1-13-1368/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1368 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Keijo Jaanupi (Jaanup) ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari (Sillar) määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdistatav Keijo Jaanupi ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 29.08.2012 määrusega anti luba kahtlustatav K. Jaanupi vahistamiseks.
5. K. Jaanupi kaitsja esitas 06.03.2013 maakohtule K. Jaanupi nimel taotluse süüdistatav K. Jaanupi suhtes kohaldatud vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega.
6. Tartu Maakohus jättis 13.03.2013 määrusega K. Jaanupi kaitsja taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus leidis, et kuigi kriminaalhooldaja arvamustes kajastatu kohaselt on aadressil XXX, Paides asuv elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks, ei ole süüdistatav K. Jaanupi suhtes elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud. Maakohus leidis, et K. Jaanupi senisest elukäigust ja K. Jaanupile käesolevas kriminaalasjas esitatud mahukast süüdistusest nähtuvalt on süüdistatava kuritegelik aktiivsus vabaduses viibides väga kõrge ning vahistamisest leebemad meetmed ei ole osutunud K. Jaanupi suhtes otstarbekohaseks, kuna K. Jaanup on jätkanud vabaduses kuritegelikku eluviisi. 4.
8. Maakohus viitas K. Jaanupi 4 korral kriminaalkorras karistatusele eriliigiliste KarS § 121, § 263 p 1, 2, § 424 ja § 202 lg 1 kuritegude toimepanemise eest. Maakohus märkis, et viimati, s.o 17.04.2012 jõustunud 15.06.2011 Harju Maakohtu otsuses kajastatu kohaselt kohaldati K. Jaanupi suhtes selles kriminaalasjas tõkendiks elukohast lahkumise keeldu, mis määrati K. Jaanupi suhtes tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Nimetatud otsuse kohaselt korraldas K. Jaanup Järve Kaubanduskeskuses asuvast juveelikauplusest 11.02.2010 teiste isikute poolt varastatud massiivse kullast kaelaketi kaaluga 33,9 grammi müüki OÜ Luutar pandimajas Maardu linnas ja pani sellega toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 15.06.2011 kohtuotsuses kajastatu kohaselt on jälitusprotokollis kajastatuga tõendatud, et K. Jaanup kasutas selleks telefoni, kui soovitas varastatud kullast esemeid minna realiseerima Maardusse OÜ Luutari pandimajja ja soovitas öelda seal, et on tema poolt sinna saadetud. 4.
9. Maakohus märkis, et K. Jaanupi elukäigu kohta on veel teada, et ta on kahtlustatav kriminaalasjas nr 10250101237 KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi rahapesu toimepanemises ja selles kriminaalasjas on võimaliku konfiskeerimise tagamiseks arestitud K. Jaanupilt tema 17.06.2010 kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sõiduauto ning sularaha 52 070 eurot ja 11 530 krooni. Sõiduki ja sularaha arestimise määruses kajastatu kohaselt esineb põhjendatud kahtlus, et osaühingud Kullakoda ja Market Trade Group, mille juhatuse ainuliige on K. Jaanup, on loodud eesmärgiga ettevõtteid kasutada nii varavastaste, majandusalaste kuritegude kui rahapesu toimepanemisel. Käesolevas kriminaalasjas on K. Jaanupile esitatud mahukas ja ulatuslik süüdistus selles, et tema, osutades füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi M.K. poolt XXX OÜ poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa (kokku 318 184.49 eurot), pani toime KarS § 22 lg 3 ja KarS § 389¹ lg 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse K. Jaanupit selles, et eelneva kuriteo pani ta toime KarS § 255 lg 1 raames, kuuludes kuritegelikku ühendusse. 4.
10. Maakohus viitas süüdistuses kirjeldatud K. Jaanupi olulisele rollile kuritegelikus ühenduses ning 29.08.2012 vahistamismäärusele, milles käsitletud tõendite loetelule tuginedes hinnati K. Jaanupile KarS § 255 lg 1 ning KarS § 22 lg 3 ja KarS § 389¹ lg 2, 3 järgi esitatud kahtlustused põhjendatuks ning anti luba K. Jaanupi vahistamiseks selleks, et välistada temast lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu. Maakohus tõi välja nimetatud vahistamismääruse põhjendused ning leidis, et eelnevalt kajastatud K. Jaanupi senisest elukäigust nähtuvalt ei ole elektrooniline valve küllaldane ja piisav meede selleks, et välistada K. Jaanupist lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu, kuna ka kodus elektroonilise valve all viibides on võimalik jätkata uute kuritegude toimepanemist. Maakohtu määruse kohaselt on ka 15.06.2011 Harju Maakohtu süüdimõistvas kohtuotsuses kajastatud KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani K. Jaanup toime, kasutades selleks abivahendina suhtlemisel telefoni. Samuti ei pea kriminaalasjas nr 10250101237 KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi rahapesu kahtlustusele analoogsete tegude ja käesolevas kriminaalasjas süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemiseks lahkuma kodust, s.o kohast, mille järgi elektroonilist valvet kohaldatakse. Neil asjaoludel kogumis ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud K. Jaanupi suhtes elektroonilise valve kohaldamine. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu K. Jaanupi määruskaebus
11. K. Jaanup taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema suhtes kohaldatud vahistamise asemel elektroonilise valve kohaldamist. 5.
12. K. Jaanup palub kohtul arvesse võtta naise ja alaealiste laste rahalise toetamise ja abistamise vajadust ning pangalaenu maksmise kohustust. Süüdistatav viitab vabaduses töökoha olemasolule ja pere toetamise vajadusele ning märgib, et on paikse eluviisiga, elanud üle 7 aasta oma perega oma kodus ega ole kunagi jätnud kohtusse ilmumata, mistõttu ei ole alust arvata, et ta võiks pakku minna. Määruskaebuse kohaselt on K. Jaanup varasemalt määratud rahatrahvid 2 tasunud. K. Jaanup märgib, et tema suhtes on prokurör lisapiirangud tühistanud ning seega puudub alus arvata, et ta edasist menetluse käiku mõjutaks, kahtlustatavaid ja tunnistajaid mõjutaks ja tõendeid kõrvaldaks. K. Jaanupi hinnangul ei ole alusta arvata, et ta hakkaks telefoni teel kuritegusid toime panema, kuna tema suhtlemist ei ole alates
13. oktoobrist piiratud. K. Jaanup märgib, et teda ei ole kordagi karistatud kuriteo eest, millega ta oleks saanud kriminaalset tulu ning ei nõustu, et ta võiks vabaduses viibides hakata kuritegusid toime panema kriminaalse tulu teenimiseks. K. Jaanupi hinnangul on ebaõiglane suhtuda temasse kui süüdimõistetud kurjategijasse ning esimest korda vanglas viibitud aeg on olnud tema jaoks raske läbielamine. K. Jaanupi kaitsja määruskaebus
14. K. Jaanupi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja K. Jaanupi suhtes vahistamise asemel elektroonilise valve kohaldamist. 6.
15. Kaitsja ei pea maakohtu seisukohti õigeks ja leiab, et maakohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et K. Jaanup viibib esmakordselt kinnipidamisasutuses. Kaitsja leiab, et jättes K. Jaanupi elektroonilise valvega vabastamata, võttis maakohus sisuliselt võimaluse karistada esmakordselt vahistatud isikut šokivangistusega, kuna juhul, kui kohus mõistab K. Jaanupi süüdi, siis ei ole võimalik teda karistada lühiajalise reaalse vabaduskaotusega, kuna ta on viibinud vahi all liiga kaua. Kaitsja märgib, et karistades isikut esmakordselt vangistusega, püütakse igati vältida pikaajalise vangistuse mõistmist ning võimaluse korral karistatakse isikut šokivangistusega. Vaidlustatud kohtumäärus aga eirab seda põhimõtet. Kaitsja arvates ei ole tõsiseltvõetav tõenäosus, et K. Jaanup hakkaks telefoni teel mingeid kuritegusid korda saatma ning 7-kuuline vangistus on teda niivõrd distsiplineerinud, et tal puudub huvi uuesti vanglasse sattuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
17. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud seisukohtadega, et K. Jaanupi puhul ei ole alust arvata, et ta jätkaks kuritegude toimepanemist ning tema suhtes oleks võimalik vahistamise asemel kohaldada elektroonilist valvet. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et K. Jaanupi puhul ei oleks elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud, kuna tema eelnev korduv kriminaalkorras karistatus ning esitatud kahtlustuste kohaselt toimepandud kuritegude asjaolud viitavad sellele, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata ning elektroonilise valve kohaldamine ei suudaks uute kuritegude toimepanemise ohtu maandada. 8.
18. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Maakohtu 29.08.2012 ja Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2012 määrustes on analüüsitud nii K. Jaanupi suhtes esinevat põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vahistamisaluse esinemist ning leitud, et K. Jaanup võib vabaduses olles kuritegude toimepanemist jätkata, kuna tema eelnevad karistused ja seejärel tema suhtes uue kriminaalasja menetlemine ei ole teda mõjutanud ning tema kuritegelik aktiivsus on olnud äärmiselt kõrge ja kulgenud tõusujoones. Samuti on ringkonnakohus 27.09.2012 määruses olnud seisukohal, et arvestades K. Jaanupi poolt kahtlustuse kohaselt toimepandud maksukuritegude ja rahapesu asjaolusid, kuritegelikku ühendusse kuulumist ja tema poolt ametlikult saadud sissetulekute suurust, on alust arvata, et K. Jaanup sai toimepandud kuritegudest kuritegelikku tulu, mis võib samuti olla ajendiks edaspidi samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. 3 8.
19. Tartu Ringkonnakohtu 10.12.2012 määruses on leitud, et elektroonilise valve kohaldamine ei suudaks K. Jaanupi puhul tagada eesmärki süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemist takistada. Ringkonnakohus on nimetatud määruses viidanud sellele, et K. Jaanup on kahtlustuses nimetatud suures ulatuses maksukuriteo ja kuritegelikku ühendusse kuulumise toime pannud vaid mõned kuud pärast temale eelmise kohtuotsusega karistuse mõistmist ning ajal, mil tema suhtes menetleti veel kahte kriminaalasja väljapressimises ja rahapesukahtluses. Samuti on ringkonnakohus viidatud määruses leidnud, et garanteeritud töökoht ja sellest saadav kindel sissetulek ei välistaks K. Jaanupi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu ja seega vahistamisaluse esinemist, kuna kindel töökoht ja sissetulek olid tal olemas ka enne vahistamist. 8.
20. Ringkonnakohus on jätkuvalt eelviidatud määrustes esitatud seisukohtadel ning leiab, et uute kuritegude toimepanemise oht on vahistamisalusena K. Jaanupi puhul endiselt olemas. Ringkonnakohtu hinnangul ei maanda määruskaebuses viidatud perekonna toetamise vajadus ja töökoha olemasolu küllaldaselt riski, et K. Jaanup võib vabaduses samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Kuigi K. Jaanup on vahi all viibinud üle 7 kuu ning teda ei ole varem vangistusega karistatud, leiab ringkonnakohus, et arvestades K. Jaanupi poolt eelnevalt korduvalt toimepandud kuritegusid, uute kuritegude toimepanemist vaid mõned kuud pärast tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja teise kriminaalasja menetlemist ning esitatud kahtlustuste mahtu –suures ulatuses maksukelmuse toimepanemist ja kuritegelikku ühendusse kuulumist – on tema kuritegelik aktiivsus olnud sedavõrd kõrge, et tema vahistamisalus ei ole vahi all viibitud aja jooksul ära langenud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et elektroonilise valve kohaldamise ajal ei ole välistatud kodust ja sidevahendite abil K. Jaanupi poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemine ega pea kaitsja ja süüdistatava vastupidiseid määruskaebuses esitatud seisukohti veenvaks. 8.
21. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna K. Jaanupi tõkendi muutmiseks alust ka kaitsja hinnangud võimaliku tulevase karistuse pikkuse kohta. Ringkonnakohus rõhutab, et praeguses menetlusstaadiumis ei otsustata isiku süüküsimuse üle ning K. Jaanupi vahistamise asendamist elektroonilise valvega ei võimalda K. Jaanupi eelnevast elukäigust ja toimepandud kahtlustuse ulatusest lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht. Seega asjaolu, et K. Jaanupit ei ole varasemalt vangistusega karistatud, ei takista tema suhtes vahistamise edasist kohaldamist olukorras, kus vahistamisalus on jätkuvalt olemas ning elektroonilise valve kohaldamine vahistamisega taotletud eesmärke täita ei suuda.
22. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et K. Jaanupi puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk