TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-690 Otsuse tegemise kuupäev 22.01.2016, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks M.T. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 3500 eurot. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.T. ; Tartu Vangla Resolutsioon Jätta M.T. kaebus haldusasjas 3-15-690 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 22.02.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus 1.Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist I. Hurt õiendi kohaselt on vangla julgeolekuosakonna ametnikud teenistusülesannete täitmisel tuvastanud, et kinnipeetav M.T. tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega. Lisaks on tuvastatud, et sellise tegevuse ja käitumisega on M. T. aidanud oluliselt kaasa olukorra tekkimisele, kus kinnipeetavate valdusesse satub süstemaatiliselt ja järjepidevalt narkootilist ainet, mida omakorda levitatakse vangla siseselt ning tarbitakse. Tartu Vangla käskkirjaga 04.08.2014 nr 6-1/806 „Kinnipeetav M.T. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ on kohaldatud vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1, 3, 4 ning vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 12 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 alusel täiendavad julgeolekuabinõud: - vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; - kehakultuuriga tegelemise keelamine; - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine Käskkirja kohaselt on eelnimetatud abinõusid kohaldatud, et vältida M. T.il suhtlemist teiste kaaskinnipeetavatega. 2.M.T. on esitanud käskkirja vaidlustamiseks vaide ning Tartu Vangla on jätnud vaideotsusega 25.09.2014 nr 1-11/415-2 vaide rahuldamata. 3.26.01.2015 esitas M.T. Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 3500 eurot. M. T. taotluse kohaselt on teda käskkirjas 04.08.2014 nr 6-1/806 esitatud valeandmete tõttu solvatud, mistõttu ta on langenud stressi ja kannatab magamatuse ja psühholoogilise pinge all. M. T. on märkinud, et ta ei ole tarvitanud ega käidelnud ühtegi narkootilist ainet, mistõttu on teda asjatult solvatud ja laimatud. 4.Tartu Vangla on otsustusega 16.03.2015 nr 1-13/15-2 jätnud kahjunõude rahuldamata. 5.18.03.2015 on Maksin T. pöördunud kahjunõudega Tartu Halduskohtu poole. Oma kahjunõude kaebuses on M. T. taotlenud kriminaalasja uurimist seonduvalt kaebaja õiguste rikkumisega vanglas; taotletud on 04.08.2014 käskkirja 6-1/806 õigusvastasuse tuvastamist ning nõutud kahjutasu 3500 eurot suure stressi ja psühholoogilise pinge tekitamise eest ning taotletud on vangla andmekogust andmete kustutamist, mis viitavad kaebaja poolt narkootiliste ainete kasutamisele ja käitlemisele vanglas. 6.Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 10.04.2015 (tl 20) tagastanud M.T. kaebuse haldusasjas 3-15-690 osaliselt, see on osas, milles kaebaja nõuab vangla andmekogust andmete kustutamist ja kriminaalasja uurimist. Kohtumäärusega 10.04.2015 (tl 21) on kohus võtnud menetlusse M. T. kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 3500 eurot ja märkinud kohtumääruse punktis 3, et kohus käsitleb M. T. nõudeid nii tuvastamisnõuet kui ka hüvitamisnõuet ühtse kahju hüvitamise nõudena, sest käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub juba hüvitamisnõudes ning kohus võtab seisukoha ka käskkirja nr 6-1/806 õiguspärasuse osas, kuna selle pinnalt on kaebaja väidete kohaselt tekkinud temal stress ja pinged ning sellest tuleneb ka kahjunõue. Seega kohus menetleb antud asjas M.T. kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 3500 eurot. Kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 7.Kaebaja seisukohalt on teda koheldud Tartu Vangla poolt ebaõigesti, kuna 04.08.2014 käskkirjaga nr 6-1/806 on teda paigutatud lukustatud kambrisse, kuna teda on ebaõigesti kahtlustatud narkootiliste ainete käitlemises ja tarbimises. Kaebaja poolt märgitu kohaselt ei leitud tema valdusest ühtki narkootilist ainet, teostatud ei ole ühtki ekspertiisi, mis tõestaks nende tarbimist. Kaebaja on märkinud, et teda hoiti lukustatud kambris 04.08.2014 kuni 10.10.2014, mis on talle palju kannatusi põhjustanud, samuti kannatas tema perekond suure stressi, magamatuse ja psühholoogilise pinge all. Kaebaja sõnutsi on vangla ära märkinud ka ennetähtaegseks vabastamiseks esitatud iseloomustuses, et kaebaja tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemise ja tarbimisega ning selle , et kaebaja ei ole valmis muutusteks ega ole enda käitumist vanglas parandanud. 8.Kaebaja märgib, et kannab kinnipidamisasutuses karistust narkootiliste ainete käitlemise eest ja on vanglas omad järeldused teinud ning muutnud oma mõtlemist ja käitumist ja läbinud sotsiaalprogrammi ning saab vanglast vabanedes elada seadusekuulekalt. Kaebaja taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks ei rahuldatud vangla poolt antud iseloomustuse tõttu. Kaebaja arvates on Tartu Vangla kahjustanud tema mainet seonduvalt vangla kahtlusega, et kaebaja organiseerib vanglasse narkootilisi aineid ja levitab neid vanglasiseselt , kaebajat on sellega 2 laimatud ja solvatud. Lisaks sellele on kaebaja pidanud kannatama stressi ja psühholoogilise pinge all, mistõttu tuleb vanglal hüvitada mittevaraline kahju 3500 eurot. Kaebaja taotleb selle summa väljamõistmist. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 9.Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vangla on märkinud, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid seetõttu, et M. T. kujutas endast ohtu nii iseendale kui ka kaaskinnipeetavatele. Julgeolekuosakonna ametnikud tuvastasid teenistusülesannete täitmisel, et kinnipeetav M. T. tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega. Teenistusülesannete täitmisel uuriti narkootilise aine levitamise viise ning selle organiseerimisega seotud isikute ringi. Vangla märgib, et
- aasta suve perioodil hoogustus vanglas sünteetilise kannabinodi (SPICE) levik. Tegemist on keemiliselt loodud kooslusega, mille tarbimisel tekib umbes 1,5 tunnine joobeseisund, mis sarnaneb kanepi tarbimisel tekkiva joobeseisundiga. Vanglale teadaolevalt tarbitakse seda suitsetamise teel. Paber immutatakse ainega ja tehakse väiksemad ribad ja suitsetatakse segamini koos tubakaga, aga ka musta teega. Ainet organiseeritakse vanglasse kirja teel, kus kirjapaber on immutatud ainega, kiirtestid seda ainet ei tuvasta ning seda ainet ei tuvasta ka narkokoerad. Aine on lõhnatu ja värvitu. 10.Vangla märgib, et täiendavaid julgeolekuabinõusid on lubatud kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil või kui on tekkinud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Vangla märgib, et kuigi kaebaja juurest keelatud aineid ei leitud või nende kasutamist ei tuvastatud, ei muuda see 04.08.2014 käskkirja õigusvastaseks. Vangla on viidanud 29.08.2014 koostatud kaastööteatele nr KT1450000248 ja julgeolekuosakonna spetsialistide töö tulemustele. 11.Vastustaja märgib, et 24.09.2014 koostatud iseloomustuses kaebaja kohta on märgitud, et 04.08.2014 on vangla tuvastanud, et M. T. tegeleb vanglas narkootiliste ainete (SPICE) tarvitamisega ning vangla julgeolekuosakonnal on tekkinud põhjendatud kahtlus M. T. seotuses narkootikumide käitlemise ja tarvitamisega vanglas. Tartu Maakohtu 12.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12008 on märgitud, et ennetähtaegselt mittevabastamise põhjuseks on peamiselt kaebaja varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal. 12.Tartu Vangla leiab, et pole kaebaja au ja head nime teotanud ega esitanud kaebaja kohta valeandmeid. Vastustaja taotleb jätta kahju hüvitamise kaebus rahuldamata ja jätta menetluskuld kaebaja kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 13.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 14.Esiteks tuleb õiguslik hinnang anda Tartu Vangla 04.08.2014 käskkirjale nr 6-1/806, millega kohaldati M.T. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tulenes sellest käskkirjast. Nimelt kaebaja on leidnud, et käskkiri on õigusvastane ja teda on hoitud õigusvastaselt lukustatud kambris ja kahtlustatud alusetult vanglas narkootiliste ainete käitlemises ja tarvitamises. Kaebaja sõnutsi on ta tundnud end seetõttu solvatuna ning laimatuna ning see on tekitanud temas stressi ja pingeid, samuti on kannatanud selle all tema perekond. 3 15.Asja materjalide kohaselt on kohaldatud M. T. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (04.08.2014) seetõttu, et vangla julgeolekuosakonna ametnikud tuvastasid teenistusülesannete täitmisel, et kinnipeetav M. T. tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemisega ja tarvitamisega. Vangla on märkinud, et julgeolekuabinõude kohaldamise ajal ei saanud vanglale olla selline fakt tõsikindlalt teada, sest sünteetilise kannabinoidi tarvitamise kindlaks tegemiseks ei olnud
- aastal veel teste. Vangla on märkinud, et narkootiliste ainete tarvitamise ja käitlemise kohta tekkis vanglal põhjendatud kahtlus. Vangla on tuginenud teabele, et vanglas tarvitatakse ning organiseeritakse narkootilist ainet ning vangla oli sunnitud meetmed tarvitusele võtma, kuna selline tegevus ohustab vangla julgeolekut ja teisi isikuid. Narkootiliste ainete tarvitamises oli kahtluse all mitu kinnipeetavat, siinhulgas M. T.. Kohus on kirjeldanud narkootilise aine kannabinodi (SPICE) võimalikust levikust ja selle sattumisest vangla territooriumile käesoleva kohtuotsuse punktis 9 (vangla vastus kaebusele). 16.Lisaks on tuvastatud, et sellise tegevuse ja käitumisega on M. T. aidanud oluliselt kaasa olukorra tekkimisele, kus kinnipeetavate valdusesse satub süstemaatiliselt ja järjepidevalt narkootilist ainet, mida omakorda levitatakse vangla siseselt ning tarbitakse. Kuna kaebaja juurest ei leitud keelatud aineid, seega puudus vajadus teha ka kaebaja suhtes ekspertiisi tuvastamaks, kas kaebaja on tarvitanud 04.08.2014 narkootilisi aineid. Kaebajale etteheidetud tegevus ei ole seega tõendatud, kuid vangla on kohaldanud täiendavaid julgeolekuabinõusid kaebaja suhtes preventiivsel eesmärgil, et tõkestada narkootiliste ainete levikut vanglas ja selle tarbimist. Selleks on paigutatud M. T. eraldatud lukustatud kambrisse ja piiratud tema liikumis- ja suhtlemisvabadust. Vangla on õigesti tuginenud Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-33-10 kus on leitud, et julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Seega on vangla tegevus õiguspärane ja õiguspärane on ka Tartu Vangla 04.08.2014 käskkiri nr 6-1/
- Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on tuginetud VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1,3,4, mis sätestab julgeolekuabinõude liigid ja VSkE § 12 ja VangS § 69 lg 4 sätestab isikud, kes on pädevad julgeolekuabinõusid kohaldama. 17.Riigikohus on märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. 18.M.T.i suhtes kohaldati liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning kehakultuuriga tegelemise keeldu Tartu Vangla direktori 04.08.2014 käskkirjaga nr 6-1/806 raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Vangla pidi kaebaja suhtes lähtuma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgist ning arvestama ühelt poolt sellega, et piiratakse kaebaja vabadust vanglas liikuda ja suhelda ja teiselt poolt pidi vangla arvestama VangS § 66 lg-s 1 sätestatud kohustusega korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole karistusliku meetmega, vaid selle eesmärk on hoida ära rasked õigusrikkumised. 19.Oma vastuses kohtule on vangla märkinud, et kuigi käskkirjas ei ole viidatud kindlatele tõenditele, on siiski olemas kogutud teave, mis on kogutud julgeolekuosakonna ametnike poolt teenistusülesannete täitmisel. Julgeolekuosakonnale laekunud info on kirjalikult salvestustatud 18.08.2014 ja 23.07.2014, lisaks on 29.08.2014 koostatud kaastööteade nr KT
- Nimetatud koostööteate näol on tegemist riigisaladusega, salastatud teabega. Vangla on märkinud, et kui kohus peab vajalikus, saab selle info ka kohtule esitada, et oleks tõendatud kaebajale etteheidetud käitumine. Kohus märgib selle kohta, et ei pidanud vajalikuks 4 täiendavaid dokumente juurde nõuda, kuna kohus peab vangla poolt esitatud väidet kaastööteate olemasolu ja vastava teabe kohta usaldusväärseks ja selle teabe alusel kohaldatud julgeolekuabinõusid õiguspäraseks. Lisaks võib täiendavaid julgeolekumeetmeid rakendada preventiivsel eesmärgil, kui selleks on põhjendatud kahtlus. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral ning hetkel kannab karistust samuti narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Viidatud sättele tugineva mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kontrollida, kas kahju hüvitamise taotlusest nähtub selle alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas, ja kahjunõude ese ehk faktilised tagajärjed, mida isik käsitab kahjuna. Inimväärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Antud juhul ei ole vangla tekitanud kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas. Kuna kohus on lugenud õiguspäraseks Tartu Vangla 04.08.2014 käskkirja nr 6-1/806, on õiguspärased ka kaebaja suhtes kohaldatud meetmed. 21.Kaebaja on märkinud, et talle on tekitanud stressi ja pingeid ka vangla poolt antud 24.09.2014 iseloomustus, mida menetleti seoses kaebaja ennetähtaegse vabastamisega kriminaalasjas 1-
- Kohus märgib, et vangla on iseloomustuses märkinud, et M. T. tegeleb vanglas narkootiliste ainete (SPICE) tarvitamisega, kuid samas on Tartu Vangla iseloomustuses märkinud ka kaebaja positiivseid jooni ning samas on vangla toetanud kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. Seega ei saa küll vangla süüks arvata seda, et kaebaja taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole Tartu Maakohus rahuldanud. Järelikult ei võimaldatud kaebajale ennetähtaegset vabastamist seonduvalt tema enda varasema käitumisega. Kuna kaebajat on ka varasemalt karistatud kriminaalkorras ja ka hetkel kannab kaebaja karistust samuti narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, näitab see kaebaja enda varasemat käitumist ning kaebajal tuli eeldada, et talle ei võimaldata ennetähtaegset vabanemist karistuse kandmisest. 22.Kuna kohus loeb Tartu Vangla 04.08.2014 käskkirja õiguspäraseks, ei tulene sellest kaebajale kaebaja poolt märgitud kannatuste, solvangute, stressi ja pingete tekkimist. Kahju hüvitamise kaebuse rahuldamiseks peab olema avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming õigusvastane, millega on kahju tekitatud ning tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel peab olema põhjuslik seos. Kui üks tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamisele. Samuti ei ole Tartu Vangla kaebaja au ega väärikust riivanud. Kaebaja poolt nõutud 3500 eurot mittevaralise kahju summana ei kuulu antu juhul hüvitamisele ning kohus jätab kahjunõude kaebuse rahuldamata.
- Kaebaja on märkinud ka, et seonduvalt Tartu Vangla tegevusega ja kaebaja ennetähtaegse mittevabastamisega on stressi ja pingeid tekitatud ka tema perekonnaliikmetele. Kohus märgib siinjuures, et esitatud kaebuses ei saa kohus menetleda kaebaja perekonnaliikmete õiguste riivet või stressi ja pingete läbielamist, kuna igalühel endal on kaebeõigus oma õiguste kaitseks, mida ei saa menetleda teise isiku kaebuse raames. 24.Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 5 25.Menetluskulud Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud, Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 6