KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel ja Einar Vene
- detsember 2015, Tartu 3-14-51052 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 6-3/343-D ja
- mai
- a vaideotsuse nr 6-12/89-4 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
- novembri
- a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- novembri
- a otsus osas, milles ei tagastatud kaebust osas, milles tugineti kahju hüvitamise nõudes sellistele alustele, mida ei olnud esitatud kohustuslikus kohtueelses menetluses. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus selles osas läbi vaatamata. Asendada selles osas halduskohtu otsuse põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
- jaanuar 2016). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla kinnipeetav Aleksei Pokras ei allunud
- aprillil 2014 inspektor-kontaktisiku korraldusele minna inspektor-kontaktisiku vastuvõtule. Viru Vangla
- märtsi
- a käskkirjaga nr 6-3/343-D karistati A. Pokrast kaheteistkümne päeva pikkuse kartserikaristusega selle eest, et ta ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. A. Pokrase vaie jäeti
- mai
- a vaideotsusega nr 6-12/89-4 rahuldamata. Samuti jäeti
- juunil 2014 rahuldamata A. Pokrase taotlus kartserikaristusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
- A. Pokras esitas kaebuse, milles palus need haldusaktid tühistada ja mõista talle välja hüvitis 1800 eurot. Kaebuse kohaselt keeldus ta inspektor-kontaktisiku vastuvõtule minemisest seetõttu, et sama inspektor-kontaktisik oli varem tekitanud ta käele trauma ja teda paberite näkkuviskamisega solvanud. Kuna kabinetis puudus jälgimiskaamera, keeldus ta sama ametniku kabinetti minemisest, kuna arvas, et teda tahetakse jälle solvata või talle traumat tekitada. Kartseris viibides pidi ta istuma külmal põrandal ilma madratsita ja see tekitas talle jalavalu. Samuti piirati kartserikaristuse kandmise ajal tema liikumis- ja sportimisvõimalusi.
- Tartu Halduskohtu
- novembri
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
- Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Korraldusele allumine on õigustatud ainult korralduse ilmselge tühisuse korral (RKHKo 3-3-1-103-06). Kaebajale antud korraldus rajanes Viru Vangla töökorraldusel, mille järgi vestleb inspektor-kontaktisik kinnipeetavaga oma kabinetis. Miski ei kinnita, et tegemist oleks võinud olla ilmselgelt tühise korraldusega. Seetõttu pidi kaebaja seda täitma. 3.
- Kaebajal oli varasemast rohkelt distsiplinaarkaristusi. Kõiki asjaolusid arvestades ei olnud karistus ebaproportsionaalne. Distsiplinaarmenetluses ei olnud menetlusnõudeid rikutud. 3.
- Kartserikaristuse kandmise käigus tekkinud kahju ei olnud kaebaja küll kohtueelses menetluses kahju hüvitamise alusena välja toonud, kuid kaebaja isikut arvestades pidas kohus otstarbekaks anda ka neile nõude alustele hinnang. VangS § 65 1 lg 3 järgi ei ole oma osakonnas ringiliikumise õigus kohaldatav kartserikaristust kandvale kinnipeetavale. Seega välistab kartserikaristus ka võimaluse väljaspool kartserit sportimiseks. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE, kehtestatud justiitsministri
- novembri
- a määrusega nr 72) § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Kartserikaristuse eesmärkidega on kooskõlas see, et karistataval ei ole võimalik päeval lamada. Lisaks on kaebajale võimaldatud arsti ettekirjutusel madratsi kasutamist ühe tunni vältel ka päevasel ajal. Jalavalu on kaebaja kurtnud juba vähemalt
- aasta algusest. Karistuse kandmise ajal kohtus kaebaja korduvalt tervishoiutöötajatega, kuid kaebaja tervisehädad ei takistanud tal karistuse kandmist. Karistuse kandmine peatati küll
- aprillil 2014, kuid selle põhjuseks oli aga süstimise tagajärjel tekkinud kahjustused. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- A. Pokras esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel: 4.
- Kaebaja on saanud füüsilisi traumasid kahe inspektor-kontaktisiku tegevuse tõttu ja tal oli täielik õigus kabinetti sisenemisest keeldumiseks. Halduskohus ei arvestanud kaebaja isiklikku julgeolekut. 4.
- Kaebaja karistamisega tekitati kahju tema psüühilisele ja füüsilisele tervisele. 4.
- Viru Vangla poolt käesolevas asjas antud haldusaktid olid kaebajale tõlkimata. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik anda asjas selgitusi. 4.
- Arst peatas kartserikaristuse kandmise
- aprillil 2014, kuid vanglaametnikud ei peatanud karistuse kandmist. Röntgenuuringu tulemus, mille järgi pole kaebaja terviseseisund Viru Vanglas oleku ajal muutunud, oli väljastatud meditsiinitöötaja poolt, kellega kaebaja polnud kohtunud. 2
- Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kaebaja on läbinud vanglas eesti keele A1 taseme kursuse, mistõttu pidi kaebaja aru saama vaidlusalustest haldusaktidest. Kaebaja pole vanglas oleku ajal kordagi nõudnud tõlki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsus tuleb siiski tühistada osas, milles ta ei tagastanud kaebust osas, milles kahju hüvitamise nõudes tugineti uutele alustele ja mille osas polnud läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
- Esiteks märgib ringkonnakohus, et kaebaja esitab apellatsioonkaebuses uusi, kohtumenetluses seni esitamata väiteid. Nii on uuena esitatud väide, et ta ei saanud aru haldusmenetluses koostatud dokumentidest ja haldusaktidest. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja selgitanud, et kaebaja keeleoskus on piisav dokumentidest arusaamiseks, kaebaja pole senistes haldusmenetlustes kordagi tõlki vajanud ning vajadusel on vanglaametnikud kinnipeetavatele dokumente tõlkinud. Dokumentidele kirjutatud pealdiste järgi on selgitused suulise tõlkimise kohta ka usutavad (vt nt tl 49). Ringkonnakohtu hinnangul on seda arvestades kaebaja väited selle kohta, et ta ei saanud distsiplinaarmenetlusest aru ega olnud võimeline end selle käigus kaitsma, ilmselgelt otsitud. Lisaks ei ole kaebaja ka kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid distsiplinaarmenetluse lõpptulemust ümber hinnata, mistõttu ei saaks kaebaja väide, et ta ei saanud distsiplinaarmenetluse dokumentidest aru, ka selle paikapidavuse korral viia vaidlustatud haldusaktide tühistamiseni.
- Vastuoluline on apellatsioonkaebuses esitatu ka seoses sellega, kes inspektor-kontaktisikutest kaebajale seni kehalisi traumasid tekitas ja solvas. Nimelt kaebuses põhjendas kaebaja vaidlusalusele korraldusele mitteallumist sellega, et käetrauma tekitas talle ja teda solvas inspektor-kontaktisik M.P. (tl 3). Sarnane põhjendus on ka kaebaja vaides (tl 42). Samas oli vaidlusalune korraldus antud talle hoopis inspektor-kontaktisik O.B. vastuvõtule minemiseks (vt nt tl 39p). Seega olid kaebaja poolt vaides ja kaebuses esitatud põhjendused, miks ta keeldus vaidlusalust korraldust täitmast, täielikult asjakohatud. Kaebajat ei oodanud ees kohtumine selle inspektor-kontaktisikuga, kes talle väidetavalt oli kehavigastuse tekitanud ning kes oli teda solvanud. Arvestades seda, et kaebaja ei esitanud väiteid seoses O.B.-st lähtuva ohuga haldusmenetluses ega esimese astme kohtu menetluses, vaid uuena alles apellatsioonimenetluses, on need väited ilmselgelt otsitud. Lisaks ei ole kaebaja väidetud inspektor-kontaktisiku O.B. tegevuse õigusvastasus kohtumenetluses tõendamist leidnud (vt Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a otsust haldusasjas nr 3-14-50827, mis on käesolevaks ajaks jõustunud). Seega ei õigusta kaebaja poolt ka apellatsioonimenetluses esitatud väited vaidlusaluse korralduse täitmisest keeldumist. Kindlasti ei vastanud korraldus ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Kaebajale selle eest määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane.
- Halduskohus on otsuses märkinud, et kaebaja on kaebusesse lisanud väited, et ta tundis madratsita külmal põrandal istumise tõttu jalavalu, ja et sportimis- ja liikumisvõimaluse puudumine ning mustal põrandal lamamine alandasid tema väärikust. Kohus märkis, et lubatav on kohustusliku kohtueelse menetluse korral kohtusse pöörduda üksnes selle nõudega, mille ta esitas haldusorganile ja kaebuse niisugune laiendamine on lubamatu. Arvestades kaebaja isikut pidas kohus otstarbekaks siiski käsitleda kaebaja täiendavaid väiteid ning anda neile õiguslik hinnang (otsuse p 9). 3 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei olnud nende aluste osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja põhjendas seal hüvitisenõuet üksnes karistuse ebaseaduslikkusega (vt tl 18-18p ja tl 14). Ka nõustub ringkonnakohus halduskohtu poolt väljatooduga, et kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise nõude aluseid ei ole võimalik kohtumenetluses laiendada (RKHKo 3-3-1-41-10, p-d 11-15). Ringkonnakohus mõistab, et halduskohus soovis sellise lähenemisega selgitada kaebajale tema tervisekahjuga seotud hüvitisenõude põhjendamatust ning vältida võimalikku tulevast vaidlust. Kokkuvõttes on selline lähenemine viinud siiski ebamõistliku tulemuseni, kuna kaebaja on oma väidetava tervisekahjuga seoses esitanud apellatsioonkaebuses uusi väiteid (et arsti ettekirjutust kartserikaristuse kandmise täitmiseks ei peatatud, et
- mail 2014 tõendi väljastanud meditsiiniõega ei olnud kaebaja alates sama aasta veebruarist üldse kohtunud, et
- juuni
- a tõend kinnitab kaebaja seljaprobleeme jne). Vastustaja ei ole millegipärast vastuses apellatsioonkaebusele pidanud vajalikuks neile väidetele vastata. Ilma lähema uurimiseta ja vanglapoolsete seisukohtadeta ei ole ringkonnakohtul võimalik neid väiteid analüüsida ega ümber lükata. Samuti on tegemist uute väidetega, mis on kaebaja esitanud alles apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks ega kolmeastmelise kohtusüsteemi põhimõttega kooskõlas olevaks seda, kus tänu sellele, et halduskohus väljub kohtueelses menetluses lahendatud nõude piiridest, kujuneb apellatsioonimenetluses täiesti omaette vaidlus uute alustega ja tõendamist vajavate küsimustega, mida ei ole hinnatud ei kohustuslikus kohtueelses menetluses ega ka esimese astme kohtu menetluses. Kujunenud olukorras ei näe ringkonnakohus muud lahendust, kui tühistada halduskohtu otsus osas, milles ei jäetud kaebaja kahju hüvitamise nõuet tagastamata nende aluste osas, milles kaebaja ei olnud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab vastavas osas kaebuse läbi vaatamata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb selles osas asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
- Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on kaebuse kohustusliku lubatavuse eelduse kontrollimisega ning kaebuse läbi vaatamata jätmine on kaebaja jaoks samatähenduslik kaebuse rahuldamata jätmisega, ei ole tegemist kohtulahendi muutmisega kaebaja kahjuks kaebaja apellatsioonkaebuse alusel.
- Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsiooniastmes ja halduskohtus vabastatud, mistõttu ei ole vajalik võimaluse andmine enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlemiseks (RKHKo 3-3-141-10, p 15). /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene