Obsah (9)

§ 199§ 69§ 75§ 114§ 121§ 64§ 65§ 68§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7874 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Andres Parmas ja Urmas Reinola Kriminaalas

§ 199

lg 2 p 5, 4 - § 25 lg 2 ja § 121 lg 2 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsus lühimenetluse korras Süüdistatav Anton Remizov Anton Remizov Isikukood: 38507160312; kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; XXXXXXXXX; töökoht: ei tööta; elukoht: XXXXXX XXX XXX-X XXXXXXX (hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas). Kriminaalkorras karistatud 4 korral, viimati 11.02.2015.a Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4 järgi ning kohaldades Kr

MS § 238 lg 2 vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 69

alusel asendati mõistetud karistus 180 (ühesaja kaheksakümne) tunni ÜKT’ga, tähtajaga 1 (üks) aasta. ÜKT tegemise ajal kohustati Anton Remizov’it järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi.

Väärteokorras karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi 7). Prokurör Natalia Miilvee Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Anton Remizovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Jätta Anton Remizovi määruskaebus menetluskulude peale rahuldamata. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Anton Remizovile esitati süüdistus selles, et tema varem vargusi toime pannud isikuna 01.07.2015.a kella 22.20 ajal Tallinnas, Endla 45 asuva Kristiine kaubanduskeskuse esimesel korrusel võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil SK’lt ära SK’le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 väärtusega 550 eurot ja üritas sellega kannatanu juurest lahkuda. Kui SK asus takistama Anton Remizov’i poolt toimepandavat mobiiltelefoni vargust, haarates kinni Anton Remizov’il seljas olevast T-särgist ja püüdis enda kätte tagasi saada oma mobiiltelefoni, viskas Anton Remizov kannatanule kuuluva mobiiltelefoni õhku, millele järgnevalt kukkus mobiiltelefon maha ja purunes mobiiltelefoni ekraan. Kannatanu ja kaubanduskeskuses viibinud inimeste sekkumise tõttu jäi Anton Remizov’i poolt toimepandav kuritegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli sunnitud kinnipidamise vältimiseks lahkuma vargust lõpule viimata. Oma tegevusega Anton Remizov, varem varguse toime pannud isikuna, vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, mis on

§ 199lg 2 p 5, 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Samuti tema isikuna, kes on varem pannud toime teise inimese tervise kahjustamise, mille eest teda 19.02.2004.a karistati Harju Maakohtu poolt

§ 114

p 5 - § 25 lg 2 järgi vabadusekaotusega 8 aastat, 01.07.2015.a kella 22.22 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas Kristiine kaubanduskeskuses lõi SK’t tahtlikult rusikaga näkku kättemaksuks selle eest, et kannatanu eelnevalt takistanud oma telefoni varastamist Anton Remizov’i poolt. Löömisega põhjustas Anton Remizov SK’le valu ja tervisekahjustusi – verevalumi alumisel huulel ja parema põse turse. Peale kannatanu löömist põgenes Anton Remizov kaubanduskeskusest. Oma tegevusega pani Anton Remizov toime teise inimese tervise kahjustamise korduvalt, mis on

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

1. Harju Maakohtu 23.11.
2. a otsusega lühimenetluses tunnistati Anton Remizov süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõisteti talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistati Anton Remizov süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõisteti talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati Anton Remizov’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 11.02.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-213 mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 5 kuu ja 22 päeva – võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 01.07.2015.a karistuse kandmise aja hulka ja loeti karistuse alguseks kinnipidamise aeg 01.07.2015.a. Sama otsusega VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel mõisteti Anton Remizov’ilt SK kasuks tsiviilhagi summas 361,00 eurot (kolmsada kuuskümmend üks eurot). 2 KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena mõisteti Anton Remizov’ilt välja: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 384,00 eurot (kolmsada kaheksakümmend neli eurot); KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Määrati, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 80,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav Anton Remizov, kes leiab, temale mõistetud karistus on liialt range ning palub lõplikuks liitkaristuseks mõista temale 1 aasta vangistust. Alternatiivselt palub süüdistatav määrata reaalseks ärakandmiseks suurema osa vangistusest, väiksema osa (5 kuni 6 kuud) palub ta tingimisi jätta täitmisele pööramata. Samuti palub apellant temalt väljamõistetud menetluskulud jätta riigi kanda, kuna tal puudub sissetulek. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt 3 tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse mõistes võttis õigesti arvesse ka asjaolu, et Anton Remizov on eelnevalt korduvalt karistatud kriminaalkorras ning käesoleva kuriteo pani ta toime katseajal, seega ei ole ta eelnevatest karistustest teinud endale mingeid püsivaid järeldusi ning teda saab karistada ainult reaalse vangistusega. Õige on ka maakohtu seisukoht, et neil motiividel ei ole õigustatud isiku ootus, et uue kuriteo toimepanemisel võiks kaasneda eelmisest varasem või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu muude põhjendustega karistuse mõistmise osas ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

1. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata ja maakohtu otsuse seega muutmata.
2. Süüdistatav palus temalt väljamõistetud menetluskulud jätta täielikult riigi kanda. Kohtukolleegium leiab, et selline taotlus ei põhine seadusel. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Anton Remizov selliseid asjaolusid ei maakohtu menetluses ega apellatsioonis välja toonud ei ole. Vanglas reaalse karistuse kandmine pole selliseks asjaoluks, mis tingiks väljamõistetud menetluskulude vähendamise. Kohtukolleegium märgib samuti, et maakohus menetluskulude väljamõistmisel on arvestanud Anton Remizovi varalise seisundiga ning tema resotsailiseerumise väljavaadetega ning võimaldas talle menetluskulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et Anton Remizovilt on menetluskulud välja mõistetud kooskõlas seaduse nõuetega.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 2, 3 jätab ringkonnakohus Anton Remizovi määruskaebuse menetluskulude peale rahuldamata. Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/ 4