Asjaolud
) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
sätestatud korras. 8.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal § 67 lg 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui 6 kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Osundatud sättest ilmneb, et tähtaja ennistamist tuleb taotleda 14 päeva jooksul arvates tähtaja möödalaskmise takistuse äralangemisest, kuid ühelgi juhul ei saa tähtaja ennistamist taotleda pärast seda, kui tähtaja lõppemisest on möödunud 6 kuud. 9. Käesoleva tsiviilasja asjaolude kohaselt on 13.11.2014 avaldatud ÄS § 60 lg 2 alusel teade (vt määruse p 6), mille kohaselt anti OÜ XXXvõlausaldajatele 6 kuud aega oma nõuete esitamiseks ja nimetatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimise taotlemiseks (s. kuni 13.05.2015). Ükski võlausaldaja – sh avaldaja - ei taotlenud seaduses sätestatud 3 2-15-15593 tähtaja jooksul osaühingu likvideerimismenetluse läbiviimist ning XXXkustutati äriregistrist 21.08.2015 ilma likvideerimismenetluseta. osaühing 10.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
Pärast selle tähtaja möödumist ei ole võimalik avaldajal tähtaja ennistamise taotlust esitada. 16. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas välistab
lg 2 sätestatud piirang ÄS § 60 lg-s 2 sätestatud tähtaja ennistamise avalduse rahuldamise. Avaldaja on mööda lasknud likvideerimismenetluse algatamise avalduse esitamise tähtaja ning samuti tähtaja ennistamise avalduse esitamise tähtaja, mistõttu kohus jätab
17. Kohus märgib ka, et kohtumaterjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja tasunud
18. Samas tuleb märkida, et kohtu hinnangul on ebaõigus ilmne olukorras, kus:
Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul kõrvaldada olukord, kus registrist kustutatud äriühingul on registrisse kantud kinnisvara (ehk vara kuulub olematule isikule) ning samaaegselt on registrist kustutatud isikul täitemenetluse käigus jäänud täitmata jõustunud kohtuotsus. Seetõttu on kohtu arvates vajalik läbi viia likvideerimismenetlus, et kõrvaldada osaühingu registrist kustutamise tõttu lahendamata jäänud õiguslikud küsimused osaühingu vara ja võlgadega. 21. Avaldaja on kohtule esitanud XXX kirjaliku nõusoleku likvideerija kohustuste täitmiseks. Ühtlasi on XXXkinnitanud, et vastab ÄS § 206 sätestatud nõuetele. Likvideerija tasu osas ei ole kohtule andmeid esitatud. 22.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
Kohus asub seisukohale, et osaühing XXX(registrist kustutatud) likvideerijaks tuleb määrata XXX, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku ning vastab äriseadustikus sätestatud likvideerija nõuetele. 23. Vastavalt
² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 30.11.2016, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. 24. Kohus selgitab, et
lg lg 1 kohaselt võib kohtu poolt määratud likvideerija nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. 25. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks, mida kohus käesoleval juhul ka teeb. Menetluskulud 26.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja 5 2-15-15593 põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 27.
lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 28.
lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. 29. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikud menetluskulusid kandnud ning ei ole taotlenud nende väljamõistmist avaldajalt, samuti ei nähtu asja materjalidest, et puudutatud isikutel oleks menetluskulu tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud avaldaja kanda, kuid avaldajalt välja mõistetavaid menetluskulusid puudutatud isikutel tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.