← Eesti

2-15-1670/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-1670 Määruse tegemise aeg ja koht 09.03 .2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi KK hagi TT j

§ 148tähenduses ja kas hageja peab seda taluma.

Kostja I vastuhagi lähtub käsitlusest, et vaidlusaluse ruumi omandiõiguse saavutamiseks tuleks kinnistusraamatusse kanda üle piiri ehitamist lubav asjaõigus. Sellise õigusliku käsitlusega ei saa nõustuda.

§ 148

lg-test 1 ja 2 tuleneb koosmõjus, et heauskse üle piiri ehitamise korral on üle piiri ulatuv ehitise osa lähtekinnisasja osa ja selle kohta ei ole vaja kanda eraldi asjaõigust kinnistusraamatusse. Kuna vastuhagi alusena nimetatud asjaolud käsitlevad just vaidlusaluse ruumi heauskset üle piiri paiknemist, siis ei ole neil asjaoludel vajalik nõuda servituudi seadmist. Kuna kostja I nõuab vastuhagi nõuetega

(1)–
(3)sellise asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vajalike hageja tahteavalduste andmiseks kohustamist, mis tegelikult ei ole kostja I õiguste kaitseks vajalikud, tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda menetlemast vastuhagi nõudeid
(1)–
(3). 5. Kostja I toob vastuhagi nõude
(4)alusena esile, et hageja on tellinud 2014. aasta juulis hinnapakkumise tööde teostamiseks seoses vaidlusaluse ruumi ümberehitustega. Lisaks leiab kostja I, et hageja õigusvastaseks käitumiseks saab lugeda vastuhagi nõuetega
(1)–
(3)taotletud nõusoleku andmisest keeldumist. Kostja I ei ole toonud esile tegelikku kahju tekitamist ega sellega ähvardamist (VÕS § 1055 lg 1 esimene lause). TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keeldub kohus vastuhagi nõude
(4)menetlemisest. Määruskaebus ja selle põhjendused 6. Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 2
(4)
  1. Maakohtu määrus on vastuoluline ja arusaamatu. Määrusest ei nähtu, millistele TsMS § 373 lg 3 nõuetele vastuhagi avaldus ei vasta. Maakohus ei olnud juhtinud tähelepanu vastuhagi võimalikele puudustele.
  2. Maakohus ei ole täitnud kõrgendatud motiveerimiskohustust, mida menetlusse võtmisest keeldumine eeldab. Maakohus on asunud hindama tõendeid, vastuolus Riigikohtu seisukohtadega (3-2-1-31-12, 3-2-1-95-13). Vastuhagis on välja toodud hageja õigusvastase kahju tekitamise tahe ehk ähvardus (VÕS § 1055 lg 1), mis väljendub vaidlusaluse ruumi lammutustöödeks võetud hinnapakkumises. Maakohus ei ole selgitanud, millises hageja tegevuses peab kahju või sellega ähvardamine väljenduma.
  3. Jääb arusaamatuks, millisele õigusnormile tuginedes on maakohus jõudnud arvamusele, et kostja I üritab reaalservituudi seadmisega saavutada omandiõigust üle kinnistu piiri ulatuvale ruumile. Maakohus ei olnud juhtinud tähelepanu käsitlusele, mille kohaselt vastuhagi alusena nimetatud asjaolud käsitlevad vaidlusaluse ruumi heauskset üle piiri paiknemist (

§ 148lg 1 ja lg 2).

Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Maakohtul tuli selgitada teisi võimalusi kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Et

§ 148

lg-test 1 ja 2 tulenev seadusjärgne kitsendus oleks kinnistusraamatust nähtav ja kehtiks ka menetlusosaliste õigusjärglaste suhtes, peab kostja I esitama hagi. Maakohus oleks pidanud jätma vastuhagi käiguta ja andma uue tähtaja vastuhagi nõuete täpsustamiseks. Menetluse edasine käik

  1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  4. Maakohus on keeldunud kostja vastuhagi reaalservituudi seadmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks menetlusse võtmisest ebaõigesti. Maakohtu määrusest on arusaadav, et vastuhagis ei ole esile toodud asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks kostjal võimalik vastuhagiga saavutada taotletavat eesmärki. Kolleegium sellega ei nõustu.
  5. Maakohus on vaidlustatud määruses kostja vastuhagi nõude reaalservituudi seadmiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks menetlusse võtmise otsustamisel ebaõigesti lähtunud nõude edu väljavaadete hindamisel ainuüksi

§ 148lg-tes 1 ja 2 toodud eeldustest.

Kostja on vastuhagis esile toonud, et enne eraldi kinnisasjade moodustamist hageja ja kostja õiguseellane erastasid korteriomandid, kus hagejale kuuluva korteriomadi reaalosa ühe ruumi kohal teisel korrusel paiknes kostja õiguseellasele kuuluva korteriomandi üks ruum, ja sellisel viisil ka korteriomandeid kasutati. 10.06.1999 sõlmisid pooled elamu reaalosadeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise kokkuleppe ja kostja kasutusse jääv 11 m2 suurune tuba jäi hagejale kuuluva elamu teisele korrusele. Sama olukord säilis kinnisasjade moodustamisel ja 3

(4)kostja kasutuses olev tuba paikneb hageja kinnisasjal asuva elamu teisel korrusel. Kostja vastuhagi väidetest saab järeldada, et kostja kasutas hageja elamu teisel korrusel paiknevat tuba kuni 2014. aastani, mil tekkis poolte vahel vaidlus servituudi seadmise üle. Vastuhagiavalduses on kostja nimetanud soovitud reaalservituuti üleehitusservituudiks. Vastuhagiavaldusest ei tulene, et kostja väidete kohaselt oleks tegemist ehitisega, mis on üle kinnisasja piiri (

§ 148

lg-d 1 ja 2).Kolleegiumi arvates tuleb vastuhagi vastava nõude menetlusse võtmise üle otsustamisel kaaluda ka nõude õiguslikku perspektiivikust

§ 172lg 1, § 173 lg 1 ja Ts

ÜS § 68 lg 5 järgi. 15.

§ 172

lg 1 sätestab, et reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

§ 173

lg 1 järgi reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Seega reaalservituudi seadmiseks kohustavale lepingule ei ole seaduses vorminõuet kehtestatud. Kostja on vastuhagis esile toonud, et poolte vahel olid väidetavalt olemas kokkulepped kinnistute kasutamiseks viisil, nagu vastuhagis on kirjeldatud. Juhul, kui poolte vahel on sõlmitud kohustav tehing, võib kostja nõuda hagejalt kohustava lepingu alusel TsÜS § 68 lg 5 järgi asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmist. Seega ei ole alust väita, et hageja nõue reaalservituudi seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks on õiguslikult igal juhul perspektiivitu. 16. Maakohus on määruses käsitanud ebaõigesti ka vastuhagi neljandat nõuet, milles palus kostja kohustada hagejat lõpetama tegevuse, mis on seotud vaidlusaluse toa lammutamisega või hõivamisega või ümberehitamisega, ja hoiduma sellisest tegevusest tulevikus. VÕS § 1055 lg 1 esimese lause kohaselt võib nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kostja tõi vastuhagi avalduses (kd I tl 167) esile, et hageja teeb ettevalmistusi kostja kasutuses oleva toa ümberehitamiseks ja on muu hulgas tellinud 04.07.2014 ettevõttelt EHITA Targalt indikatiivse hinnapakkumise ruumi nr 05 eraldamiseks, mis sisaldab ümberehitusöid. Kostja oli seisukohal, et tal on õigus nõuda hageja käitumise keelamist, viidates muu hulgas VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses toodule. Seega ei ole tegemist õiguslikult perspektiivitu nõudega. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.