Obsah (10)

§ 322§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-15-16177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.jaanuar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16177 Ts

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Tamme Inkasso OÜ (edaspidi hageja) esitas 29.10.2015.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Kxxxxxxx (edaspidi kostja) vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista 658,40 eurot (põhivõlg 550 eurot, intress 41,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 27,15 eurot, meeldetuletus- ja võlanõudekirja tasu 40 eurot). Tartu Maakohtu 18.11.
2. a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimaterjalid võttis 20.11.2015.a. a vastu kostja aadressil elav kostja ema Sxxxx Mxxxxx. Kohus loeb hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte toimetatuks

§ 322

lg 1 kohaselt, mille kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Credit Plus OÜ-ga 13.05.2015.a laenulepingu nr 201505130081, mille alusel kostjale väljastati laen summas 550 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama maksegraafiku alusel tähtajaks 12.05.2017.a. Kostja kohustus laenu tagasi maksma igakuiselt

1. kuupäevaks (36,67 eurot iga kuu). Kostja viivitas kolme osamaksega, mistõttu laenuandja ütles laenulepingu 28.08.2015.a üles ning nõudis kogu põhinõude, intressi ja viivise tasumist hiljemalt 04.09.2015.a, lisaks sellele ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulud meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot ja võlanõude kirja 2 2-15-16177 eest 25 eurot. Laenuandja loovutas 15.09.2015.a lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale, õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga, intressi, sissenõutavaks muutunud viivist, 40 eurot sissenõudekulusid ja viivist 0,08% päevas alates 30.10.
2. a tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on Credit Plus OÜ laenulepingu üldtingimustes sätestatud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist 0,08% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist hagiavalduse kohaselt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani kokku 27,15 eurot 216 viivituses oldud päeva eest. Hageja on viivist arvutanud korrektselt. Kohus arvestab välja viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ehk ajavahemikul 29.10.2015-08.01.2016, milleks on 31,24 eurot 71 viivitatud päeva eest. Kokku on viivis seega 58,39 eurot (27,15+31,24). Laenulepingu üldtingimuste p 1.2.1 kohaselt kohustub kostja lisaks laenumaksetele tasuma ka intressi. Laenulepingu p 3.7 kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja tasub laenuandjale intressi 30% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi kostja tasuma intressi iga kuu 13,75 eurot. Kostja sattus kolme maksega viivitusse ning hagiavalduse kohaselt on intressi arvestatud 3 kuu maksetega viivitamise eest ehk 3x13,75 eurot, mis teeb 41,25 eurot. Hageja on intressi arvestanud korrektselt. Laenulepingu üldtingimuste p-de 1.3.4 ja 1.3.5 kohaselt on laenusaaja kohustatud laenu mittetähtaegsel tasumisel tasuma laenuandja poolt laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 eurot ja võlanõudekirjade eest 25 eurot. Laenuandja on kostjale saatnud meeldetuletuskirja 30.06.2015.a ja võlanõudekirja 21.07.2015.a. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 689,64 eurot, millest 550 eurot moodustab põhivõlg, 58,39 eurot viivis, 41,25 eurot intress ning meeldetuletus- ja võlanõudekirja tasu 40 eurot (15 eurot+25 eurot). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 367alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,08% päevas alates 09.01.2016.

a tasumata põhivõlalt (550 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 3 2-15-16177 Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 150 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on hagimenetluses kandnud menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 150 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 325 eurot, millest 175 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4