Obsah (8)

§ 252§ 55§ 249§ 2§ 206§ 210§ 203§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2016, Tartu Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-15-2938 OÜ Kupas

§ 252lg 7 ls 2).

ASJAOLUD Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 24.11.2015 kaebuse PRIA vastu, milles palus tühistada PRIA 19.06.2015 toiming, millega keelduti vastu võtmast määruskaebuse esitaja 19.06.2015 esitatud pindalatoetuse taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust ja PRIA 04.09.

1. a otsus nr 12-1/15/2617-5, millega keelduti määruskaebuse esitaja 19.06.2015 esitatud pindalatoetuse taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust arvestamast. Samuti palus määruskaebuse esitaja kohustada vastustajat määruskaebuse esitaja poolt 19.06.
2. a esitatud pindalatoetuse taotluse nr 110151110988 muudatusavaldust arvestama.
3. Tartu Halduskohus tagastas 15.01.
4. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2938 määruskaebuse esitaja kaebuse.
5. Määruskaebuse esitaja esitas 20.01.
6. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.01.
7. a määruse vaidlustamiseks. Esitatud määruskaebuses taotles määruskaebuse esitaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ning palus kohustada vastustajat mitte välja andma haldusakte, mis on vältimatult tingitud õigusvastastest menetlustoimingutest.
8. Tartu Halduskohus jättis 26.01.
9. a määruse resolutsiooni p 1 määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärgiks on seega kohtumenetluse ajaks tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna halduskohus aga käesoleval juhul tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse, siis ei ole võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust sisuliselt läbi vaadata. Taotluse menetlemiseks on vajalik, et kohtu menetluses oleks sellega seotud kaebus. Halduskohus märkis täiendavalt, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 55 lg-le 2, mis sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Käesoleval juhul esitati halduskohtule taotlust sisaldav avaldus. Halduskohus leidis, et kuna taotluses ei olnud kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei olnud kaebuse tagastamise tõttu lubatav, siis puudus vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS Määruskaebuse esitaja esitas 02.02.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.01.
2. a määruse resolutsiooni p1 peale, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu kohtu seisukoht, milles leitakse, et taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi ja jäetakse taotlus läbi vaatamata

§ 55lg 2 alusel.

Määruskaebuse esitaja väitel ei ole kohus juhtinud tähelepanu kõrvaldamist vajavatele puudustele, ega ole andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud taotluse läbi vaatamata jätmine

§ 55lg 2 alusel.

Määruskaebuse esitaja lisab, et kuna vaidemenetlus käesolevas asjas on läbitud ja

§ 249

lg 5 ei välista esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitamist koos määruskaebusega, siis loeb määruskaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatuks määruskaebuse esitamisega. Seetõttu ei ole määruskaebuse esitajale arusaadav, miks jättis halduskohus 26.01.

1. a määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse läbi vaatamata. Määruskaebuse esitaja märgib täiendavalt, et halduskohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuse esitaja põhjendused kaebuse tagastamise põhjendamatuse ja ebaseaduslikkuse kohta ning jätnud sisuliselt põhjendamata oma seisukoha, millega leitakse, et 15.01.
2. a määrus kaebuse tagastamise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud põhjusel on ebaseaduslik, motiveerimata ning põhjendamata 26.01.
3. a määruse resolutsiooni p 1, millega jäeti läbi vaatamata määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus.
4. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.02.
5. a määrusega määruskaebuse käiguta ning palus määruskaebuse esitajal tasuda riigilõiv ning täpsustada määruskaebuse taotlust.
6. 2 2 Määruskaebuse esitaja esitas 08.02.2016 määruskaebuse täienduse riigilõivu tasumise andmete kohta ning määruskaebuse taotluse täpsustuse. Samas esitas määruskaebuse esitaja ka täiendavaid põhjendusi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta.
7. Tartu Ringkonnakohus jättis 09.02.
8. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja määruskaebuse täienduse allkirjastamiseks.
9. Määruskaebuse esitaja esitas 10.02.2016 allkirjastatud määruskaebuse täienduse. Määruskaebuse esitaja väitel on halduskohus rikkunud

§ 2

lg 4, mille kohaselt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Halduskohus ei ole tõlgendanud menetlusosaliste avaldusi ja lähtunud nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Nimetatud põhjusel ei ole arusaadav, miks jättis kohus 26.01.

1. a määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse läbi vaatamata. Muus osas jäid määruskaebuse esindaja põhjendused samaks 02.02.2016 esitatud määruskaebuses välja toodud põhjendustega. Lisaks soovib määruskaebuse esitaja asja arutamist istungil.
2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse menetlusse võtmise ning istungi korraldamise taotluse osas (I) ja lahendab seejärel esitatud määruskaebuse (II).
3. I Ringkonnakohtu hinnangul vastab määruskaebus määruskaebusele esitatavatele nõuetele ning on esitatud tähtaegselt. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Seega võtab kohus määruskaebuse

§ 206

lg 1 alusel koosmõjus

§ 252lg-ga 7 ringkonnakohtu menetlusse.

1. Tartu Ringkonnakohtule 10.02.
2. a esitatud määruskaebuse täienduses palub määruskaebuse esitaja asja arutamist kohtuistungil.

§ 210

lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul vajadus istungi korraldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust on võimalik lahendada haldusasja toimiku materjalide pinnalt ning seetõttu ei ole vajalik istungi korraldamine täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti on asja kiirema lahendamise huvides põhjendatud haldusasja lahendamine kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebuse esitaja taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. 12. II Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei olnud käesoleval juhul lubatud.

§ 249lg 5 kohaselt 14.

3 3 võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 249

lg 5 mõtte kohaselt on taotluse esitamine lubatud juhul, kui taotlusega seonduvalt on käimas vaidemenetlus või halduskohtumenetlus. Käesoleval juhul oli määruskaebuse esitaja taotluse esitamise hetkeks vaidemenetlus lõppenud. Vastustaja on 04.09.

1. a vastuskirjas nr 12-1/15/2617-5 määruskaebuse esitajale selgitanud, miks ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik vaidemenetlust läbida. Vaidemenetluse lõppu on määruskaebuse esitaja ka ise kinnitanud. Samuti ei ole käesolevas haldusasjas hetkel käimas halduskohtumenetlust, mille esemeks oleks määruskaebuse esitaja kaebuse sisuline menetlus, kuivõrd Tartu Halduskohus tagastas 15.01.
2. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse.

§ 49

lg 2 teise lause kohaselt loetakse kaebuse tagastamisel, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on ringkonnakohtu menetluses määruskaebuse esitaja määruskaebus kaebuse tagastamise peale. Siiski ei ole tegemist sisulise vaidlusega kaebuses esitatud seisukohtade üle. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on isiku õiguste kaitse kindlustamine enne vaide- või halduskohtumenetluse lõpplahendi tegemist, ei ole nimetatud eesmärgi saavutamine võimalik olukorras, kus üheltpoolt on vaidemenetlus lõppenud, kuid halduskohtumenetlus kaebuse sisuliste aspektide üle ei ole veel alanud. Seega ei olnud täidetud

§ 249

lg-s 5 sätestatud eeldus ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei olnud lubatud. Lisaks on määruskaebuse esitajale jäänud arusaamatuks, miks ei andnud halduskohus talle täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks

§ 55

lg-st 2 tulenevalt.

§ 55

lg 2 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

§ 55

lg 1 kohaselt jätab kohus avalduse käiguta üksnes juhul, kui avalduses on kõrvaldatavaid puudusi. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et

§ 249

lg-s 5 sätestatud eelduse olemasolu ei ole käsitletav kõrvaldatava puudusena, vaid on taotluse lubatavuse eelduseks (vt nt Tallinna Halduskohtu 03.04.2014. a määrus nr 31450412, p 5). Seega jõudis halduskohus õigele järeldusele, et käimasoleva vaidevõi halduskohtumenetluse puudumine ei olnud kõrvaldatav puudus

§ 55

lg 1 mõttes ning jättis õigesti

§ 55lg 2 alusel taotluse läbi vaatamata.

1. Ebaõige on määruskaebuse esitaja etteheide halduskohtule, et ta ei võtnud taotluse läbivaatamisel arvesse määruskaebuse esitaja seisukohti kaebuse põhjendamatu tagastamise kohta. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ning kaebuse tagastamise põhjendatuse hindamine on käesoleval juhul kahe erineva määruskaebemenetluse esemeks. Määruskaebuse esitaja seisukohti kaebuse tagastamise kohta hindab ringkonnakohus menetluses, mis puudutab määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 15.01.
2. a määruse peale kaebuse tagastamise osas. Halduskohus on õigesti lähtunud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel üksnes selle konkreetse taotluse lubatavuse eelduste kontrollimisest.
3. Eelnevalt esitatud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.01.
4. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits