KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel 06.10.2015, Tartu 3-14-51744 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 21.07.2014. a vastuse nr 6-16/138-4 ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a otsus muutmata. 2. Jätta Aleksei Pokrase menetluskulud (riigilõiv apellatsioonkaebuselt) Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 05.11.2015 (k.
- a)(HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Pokras esitas 05.05.2014 Viru Vanglale kahjunõude väites, et vangla rikkus kaebajale 45 cm paksusega madratsi väljastamisega euronorme ning tekitas sellega kahju kaebaja tervisele. Nimelt valutas kaebajal seetõttu selg ning tekkis radikuliit. Samuti keeldus vangla kaebaja teki pesemisest või selle vahetamisest puhta vastu, millega kahjustas kaebaja tervist, kuna kaebajal hakkasid musta teki tõttu sügelema jalad ja keha. Kaebaja taotles ka kiiremas korras madratsi vahetamist ja teki pesemist või väljavahetamist puhta vastu ning talle õhukese madratsi, samuti teki pesemisest või selle vahetamisest keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 5000 eurot. 2. 09.05.2014 vahetas Viru Vangla kaebaja madratsi paksema (7cm) vastu ja senise teki uue vastu. 3. Viru Vangla jättis 21.07.2014. a otsusega nr 6-16/138-4 A. Pokrase taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Vangla leidis, et kinnipeetavale väljastatud madrats vastab normidele ega saa tervisekahjustusi tekitada. Lisaks märkis vangla, et A. Pokrasel oli tekk vahetatud 15.11.2013 ning 30.03.2014 taotluse alusel vahetati tekk veelkord 09.05.2014. Vangla leidis, et nelja kuu jooksul ei saanud tekk olla niivõrd määrdunud, et seda polnud enam võimalik kasutada, samuti ei saanud tekk rikkuda kaebaja tervist. 4. A. Pokras esitas 10.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks vanglaametnike toimingud ja Viru Vangla 21.07.2014. a otsuse nr 6-16/138-4 ning välja mõista tekitatud mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Lisaks palus kaebaja välja nõuda Viru Vanglalt ambulatoorne kaart ajavahemiku 17.04.-16.06.2014 kohta. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja pöördus mitu korda vangla poole paksema madratsi saamiseks ja teki vahetamiseks, kuid vanglaametnikud keeldusid, mistõttu pöördus kahju hüvitamise nõudega vangla direktori poole, misjärel väljastati talle puhas tekk ja madrats paksuga 70 mm. Tekk oli mustaks saanud, sest talle ei antud lappi põranda pesemiseks, kuid voodit kartseris ei olnud, mistõttu ta magas põrandal, kus kõik käivad ja tekk määrdus väga kiiresti. Ka ei ole kartseris sooja vett, seega ei saanud ta ise tekki pesta. 2) 16.06.2014 pöördus kaebaja neuroloogi poole, kes pärast selja ülevaatust kirjutas välja lisamadratsi. Seega on tõendatud, et seljavalu põhjuseks oli liiga õhuke madrats. Lisaks sellele oli kaebajal hematoom ja õhukese madratsi tõttu tundis kaebaja kõva põrandapinna survet hematoomile. Vangla rikkus Euroopa vanglareeglistikku ja elementaarseid sanitaarhügieenilisi norme, millega alandas kaebaja inimväärikust ja tekitas tervisekahju. 5. Tartu Halduskohus jättis 12.12.2014. a otsusega A. Pokrase kaebuse rahuldamata ja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Meditsiiniosakonna tõendist (tl 35) nähtub, et A. Pokrasel olid probleemid seljaga, kuid samas võrreldes tehtud uuringuid, ei ole tema seisund vanglas viibimise ajal halvenenud ja vangla poolt väljastatud madrats ei tekitanud kahju kaebaja tervisele. Kaebusest tulenevalt oli kinnipeetavale 09.05.2014 uus paks madrats ja puhas tekk antud enne neuroloogi 16.06.2014. a arvamuse (tl 65p) tegemist. Vaatamata sellele, et kaebajal oli rohkem kui kuu aega uus 70 mm paksune madrats, esinesid tal seljavalud, mistõttu ei olnud seljavalud tingitud õhukesest madratsist. Tegemist ei olnud vangla poolt tekitatud kahjuga, kuna kinnipidamistingimused ei avaldanud mõju kaebaja tervisele. 2) Viru Vangla kodukorrast ei tulene vanglale kohustust anda kinnipeetavale lisamadratsit ning madratsit vahetatakse põhjendatud taotlusel, mis tähendab, et madrats või tekk peavad olema sellises seisundis, et seda ei ole võimalik teatud põhjustel magamiseks kasutada, nt madrats on märg ja seda pole võimalik päeva jooksul kuivatada või tervislikel põhjustel, nt kui tekimaterjal tekitab kinnipeetaval allergiat. Põhjendatuks ei saa pidada taotlust, kui tekk või madrats kinnipeetavale subjektiivsetel põhjustel ei meeldi või kui kinnipeetav on harjunud vahetama tekki iga nädal. Kui kinnipeetav vajab lisamadratsit tervise seisundi tõttu ning vangla seda ei võimalda, võib tegemist olla inimväärikust alandava tegevusetusega, mis omakorda võib avaldada mõju kinnipeetava tervisele. Lisamadratsi vajadusest saab vangla teada ainult arsti ettekirjutusest ning antud juhul paksem madrats oli kaebajale antud enne arsti otsustust. Seega ei saa pidada antud juhul uue madratsi mitteandmist õigusvastaseks. 2 3) Tõendamist ei ole leidnud, et kaebajal oleks tekkinud tervisekahjustus musta teki tõttu. Euroopa vanglareeglistik ei sea tingimusi, kui tihti peab madrats või tekk olema vahetatud. Musta teki all magamine võib alandada inimväärikust ja tekitada tervisekahjustusi, kuid antud asjas ei leidnud see tõendamist. Kaebaja ei ole viidanud kodukorra p-le 3.7, et talle pole antud kahte lina. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal pole voodipesu vahetatud. Kinnipeetav peab suhtuma talle antud esemetesse heaperemehelikult. Usutav ei ole, et kuue kuuga oli tekk niivõrd määrdunud, et see võiks alandada inimväärikust või tekitada tervisekahjustusi. Arvestada tuleb, et tekki kasutas ainult kaebaja ja kambrites ei viibi võõraid isikuid (v.a vanglaametnikud). Teatud juhtudel võib tekk määrduda kiiresti, nt verejälgede tõttu, kuid antud asjas ei viidanud kaebaja asjaoludele, mille tõttu ei vastanud tekk hügieeninormidele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. A. Pokras esitas 09.01.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.12.2014. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega apellatsioonkaebus rahuldada täies ulatuses. Kaebaja palub ka kohtul välja nõuda vastustajalt meditsiinikaart ajavahemiku 17.04.-16.06.2014 kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Asja dokumentide hulgas puudub kaebaja meditsiinikaardi koopia 17.04.-16.06.2014 kohta, mida kohus kohustas vastustajat esitama 26.08.2014. a määruses. Vastustaja on varjanud tõendeid, millega on rikkunud kaebaja õigust kohtumenetlusele, mis on viinud asjas ebaõige lahendini ja on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg-id 1 ja 2 ning § 16 lg-t 6, mille eest A. Pokras nõuab vastustaja poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist käesoleva asja kohtumenetluse raames summas 2000 eurot. 2) Terviseprobleemid seljaga tekkisid aprillis 2014, mille tõttu oli kaebaja sunnitud esitama 04.05.2014 kahjunõude, s.h selle tõttu, et tal oli õhuke madrats. Ka neuroloog kinnitas 16.06.2014, et kaebajal on probleemid seljaga ja kirjutas välja täiendava madratsi. Vangla ei ole tänaseni õigusvastaselt väljastanud kaebajale lisamadratsit, millega jätkab tema tervisele kahju tekitamist. Pärast kahjunõude esitamist vahetati madrats paksema (70
- mm)vastu, mitte ei väljastatud lisamadratsit. Vastustaja poolt kohtule valeandmete esitamise tõttu hindas kohus tõendeid ebaõigesti. 3) Kartseris viibimise ajal muutus tekk põranda tõttu mustaks, kuna kaebajale ei väljastatud lappi ja pesemisvahendit põranda pesemiseks. Sellepärast hakkasid tal ka jalad sügelema ja vereni kratsitud jalgade tõttu oli tekk mõnest kohast verine. Tekki on võimatu kartseris pesta, kuna seal ei lubata pulbrit kasutada, puudub soe vesi ja pole kusagil asju kuivatada. Kohtu väide, et olemas on linad, on naeruväärne, kuna lina ei ole tekikott ega saa kaitsta tekki kokkupuute eest põranda ja kehaga. Vastustaja 10 kuud ignoreeris tema palveid vahetada madrats paksema vastu ning tegevusetus põhjustas tugevaid valusid selja nimmeosas ja pikalt mitteparanevaid mädaseid hematoome. Keeldumisega vahetada madrats ja tekk rikkus vangla sanitaarhügieenilisi nõudeid ja Euroopa vanglareeglistiku § 21, millega tekitas kahju kaebaja tervisele ja alandas tema inimväärikust. Avaldatud summa 5000 eurot on piisav ja õiglane. 4) Kaebaja esitas kohtule 03.11.2014 taotluse võimaldada talle tõlkija vaiete tõlkimiseks vene keelde. Kohus ei reageerinud tema taotlusele ja otsuses ei ole andnud sellele vastust, millega rikkus HKMS § 15 lg-t 1. Eeltoodu alusel, vastustaja poolt Euroopa vanglareeglistiku § 38 lgte 1 ja 3 ning EIÕK § 14 rikkumise ja kaebaja diskrimineerimise eest käesoleva kohtumenetluse raames ning riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt nõuab kaebaja hüvitist mittevaralise kahju eest summas 2000 eurot. 7. Viru Vangla esitas 27.02.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta A. Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 3 1) Apellatsioonkaebuses esitatud uus nõue kohtumenetluses tekitatud väidetava kahju kohta tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. 2) Euroopa vanglareeglistik ei ole Eesti õiguses otsekohalduv. Vangla hügieenitingimused vastavad kehtivale normistikule. Kohus on otsuses asjaolusid põhjalikult ja õigesti käsitlenud. Vanglas on kasutusel ühepaksused madratsid, mistõttu ei ole õige kaebaja väide, nagu oleks tema kasutuses olnud õhem madrats. Kohus on otsuses õigesti kohaldanud materiaalõigust, selgitades kinnipeetava madratsi ja teki võimaliku vahetamise eeldusi ning leides, et kaevataval juhul oli vangla käitumine kooskõlas õigusnormidega. Otsus põhineb kohtule esitatud tõenditel, mida kohus on igakülgselt ja õigesti hinnanud. Kohtu poolt ei ole menetlusõigust rikutud. 8. Tartu Ringkonnakohus tagastas 02.03.2015. a määrusega A. Pokrase apellatsioonkaebuse osas, milles ta nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 4000 eurot seoses tõendite esitamata jätmisega kohtumenetluses ning Viru Vangla poolt halduskohtule esitatud avalduste vene keelde tõlkimata jätmisega, kuna tegemist on halduskohtule esitamata nõuetega. 9. Riigikohus jättis 14.05.2015. a määrusega A. Pokrase Ringkonnakohtu 02.03.2015. a määruse peale menetlusse võtmata. määruskaebuse Tartu RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et asja materjalide hulgas ei ole kaebaja meditsiinikaardi väljavõtet perioodi 17.04.-16.06.2014 kohta, mille halduskohus vastustajalt välja nõudis. Viru Vangla on kohtunõude täitnud 28.11.2014 ning meditsiinikaardi väljavõte on toimikus (tl 56-65). Kuna halduskohus tegi otsuse pärast kohtunõude täitmist 12.12.2014, ei saa järeldada ka seda, nagu puudunuks halduskohtul otsuse tegemisel võimalus kaebaja tervislike andmetega tutvuda. Ringkonnakohus möönab, et halduskohus jättis meditsiinikaardi väljavõtte kaebajale edastamata, mistõttu ei taganud ta kaebajale võimalust võtta osa vastava tõendi uurimisest ja esitada selle kohta omapoolseid põhjendusi (HKMS § 27 lg 1 p-d 5, 6). See ei too aga siiski kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, kuna kaebajal oli apellatsioonimenetluses võimalik tõendiga tutvuda ning soovi korral selle kohta ka täiendavaid seisukohti esitada (vt ringkonnakohtu 04.08.2015. a määrus, tl 128), mida ta aga ei kasutanud. 12. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei ole vangla tänaseni kaebajale õigusvastaselt lisamadratsit väljastanud, mistõttu halveneb kaebaja tervis; samuti väited, mille kohaselt ei väljastatud kaebajale õigusvastaselt lappi ja pesemisvahendit põranda pesemiseks, ei lubatud kasutada pesupulbrit, kambris puudub soe vesi ja seal pole asju kusagil kuivatada, on ainetud ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks eelviidatud väidete osas enne käesolevas haldusasjas kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud (vrdl kaebaja kahjunõue tl 12, tõlge tl 33). Seega ei saa eelviidatud asjaolud olla käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse aluseks. Eeltoodust tulenevalt ei olnud ka halduskohtul alust analüüsida kaebaja tervisekahju väidetavat tekkimist seoses lisamadratsi väljastamata jätmisega. 13. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja 05.05.2014. a kahjunõue vanglale sisaldas ka kohustamisnõuet senisest paksema madratsi ja uue teki väljastamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et 09.05.2014 vahetas Viru Vangla välja nii kaebaja senise madratsi kui ka teki, kusjuures 4 kaebuse põhjendustest nähtuvalt pidas kaebaja sellega enda nõuded täidetuks, leides, et sellega sai ta paksema madratsi ja puhta teki (vt kaebuse tõlge tl 6). Seega täitis vangla kaebaja kohustamisnõude veel enne kaebaja halduskohtusse pöördumist, mistõttu saab käesolevas asjas vaidlus olla vaid selle üle, kas kaebajal võis enne kohustamisnõude täitmist esinenud asjaoludel (väidetavalt õhuke madrats ja määrdunud tekk) selline tervisekahju tekkida, mis õigustaks vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. 14. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Mittevaralise kahju väljamõistmiseks peavad lisaks kaebaja võimalikule tervisekahjule esinema nii vangla õigusvastane tegevus kui ka süü kahju tekitamisel (vt riigivastutuse seaduse § 9 lg 2). Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas puuduvad tõendid nii kaebaja varasema madratsi paksuse kui ka teki väidetava mustuse kohta. Ühtlasi on halduskohus õigesti tuvastanud, et Viru Vangla kodukorra p 3.7 (koos 01.01.2014 jõustunud muudatustega) ei näe ette, kui paks peab olema kinnipeetavale väljastatav madrats. Seega puudub selge norm, mille eiramisest saaks vangla tegevuse süülist õigusvastasust järeldada. Kodukorra p 11.2.5 näeb teki ja madratsi vahetuse ette vaid vajaduse korral. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja vajadus teki ja madratsi vahetamiseks oleks tekkinud ammu enne seda, kui vastav toiming vangla poolt teostati. 15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et paksema madratsi väljastamise kohustus sai vanglal seetõttu tekkida vaid arsti ettekirjutusest. Neuroloogi otsus kaebajale lisamadratsi ja võimlemismadratsi väljastamiseks seonduvalt seljavaluga on koostatud 16.06.2014 ehk ajal, mil kaebaja kohustamisnõue oli juba täidetud (tl 65p). Eeltoodust järelduvalt ei saa nimetatud tõendist tuletada vastustaja varasema tegevuse õigusvastasust. Raviarsti varasemast, 28.05.2014. a tõendist nähtub, et „vangla poolt väljastatud madrats ei tekita kahju kinnipeetava isiku tervisele“ (vt tõend tl 35 ning meditsiinikaardi väljavõte tl 63). Kaebaja meditsiinikaardile tehtud varasemad sissekanded vanglat kaebajale juba väljastatud madratsi väljavahetamiseks ei kohusta. Seega ei kinnita asjas kogutud tõendid mittevaralise kahju hüvitamise eelduste esinemist. 16. Kaebaja teki väljavahetamist puudutavas osas nõustub ringkonnakohus täies ulatuses halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-st 4 tulenevalt vajalikuks neid korrata. 17. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 118 lõikele 3, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna kaebaja oli riigilõivu tasumisest ringkonnakohtus menetlusabi jätkamise korras vabastatud (tl 98), jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv apellatsioonkaebuselt) Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Maili Lokk 6 Tiina Pappel