2-15-12287/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ande Tänav, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-12287 Tsiviilasi KT´i avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapsega suhtlemiskorra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.12.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MJ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: KT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar Puudutatud isik I: MJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Veiko Parts Puudutatud isik II: MJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Anneliis Räppo Eestkosteasutused Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus (asukoht Tammsaare tee 135, Tallinn 12915) ja PõhjaTallinna Valitsus (asukoht Niine tänav 2, Tallinn 104145) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.12.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud ringkonnakohtus kantud menetluskulud MJ kanda.
3. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 18.08.2015 esitas KT (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse alaealise poja MJ (puudutatud isik I) suhtes ning anda avaldajale üle otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramiseks. Samuti palus avaldaja määrata lapse isa MJ (puudutatud isik II) ja poja suhtluskord järgmiselt:
4. Laps viibib isaga igal paaritul nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel lasteaiast või kokkulepitud kohast ning toob pühapäeval kella 19ks koju tagasi. Neil nädalail, kui laps isaga nädalavahetusi ei veeda, kohtub isa lapsega kolmapäeviti võttes lapse lasteaiast ning tuues ta kella 20ks koju (või kokkulepitud kohta) tagasi.
5. Kui laps on haige ajal, mis ta peaks veetma isaga, siis teavitab ema sellest isa ette ning laps veedab isaga järgmise nädalavahetuse, mil laps on terve.
6. Kui laps jääb isaga olles haigeks, siis teatab isa sellest koheselt ning toob lapse koju tagasi enne suhtluskorras kehtestatud aega lähtudes lapse huvidest.
7. Jõulud, aastavahetuse, ülestõusmispüha ja jaanipäeva veedab laps vanematega kordamööda. Paaritul aastal on laps jõulud emaga (24.-25) ja aastavahetuse (31.12-1.01) isaga, ülestõusmispühad emaga, jaanipäeva isaga. Paarisaastal vastupidi. Arvestades lapse huvisid ja soove, veedab isa lapsega suvepuhkuse pikema perioodi vältel, puhkuse aja ja kestvuse lepivad vanemad kokku hiljemalt jooksva aasta 1.märtsiks.
8. Emadepäeva veedab laps koos oma emaga, isadepäeva koos oma isaga.
9. Isa sünnipäeva veedab laps koos oma isaga.
10. Ema ja isa lähisugulaste sünnipäevad veedab laps koos vastava vanemaga.
11. Isal on õigus reisida lapsega väljapoole Eesti Vabariiki, olles informeerinud ema ette reisi sihtkohast võimalusel vähemalt 2 nädalat ette. Lapse reisi kestus lepitakse eelnevalt isa ja ema poolt kokku.
12. Kui laps viibib teise vanema juures, on mõlemal vanemal õigus lapsega suhelda telefoni teel.
13. Lapse elu oluliselt puudutavad otsused langetavad vanemad koos, lähtudes eelkõige lapse huvidest.
14. Lähtudes lapse huvidest ei tee vanemad vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks. Samuti ei halvusta nad teist vanemat ega kujunda eemalviibiva vanema suhtes vastumeelsust. Vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes omavahel ning julgustavad last teise vanema juures olema. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku II kooselust on XX.XX.XXXX sündinud poeg MJ. Septembrist 2013 elavad lapse vanemad eraldi. Pooled leppisid kokku lapsega suhtlemise korras, mille kohaselt laps elas vaheldumisi nädala kaupa kummagi vanema juures. Hilisemalt muutus lapsega suhtlemine nii, et käesoleval ajal on laps 5 päeva kaupa kummagi vanema juures, lapse üleandmine toimub kas lasteaias või läheb lapsele järgi see vanem, kelle juures laps peab järgneva perioodi olema. Kuni jaanipäevani 2015 elas laps oma vanaema VM juures ning lapsele oli tagatud mingisugunegi järelevalve ja hoolitsus. Lapse isa ja tema elukaaslane tarvitavad sageli alkoholi. Lapse isa karistab last põhjendamatult, on agressiivne ning keelab lapsel põhjendamatult vanaemaga ja lähisugulastega suhelda. Puudutatud isikule II on korduvalt kutsustud politsei nii joobes kui ka kainelt agressiivse käitumise pärast. Praegune suhtluskord ei sobinud lapsele praktiliselt algusest peale, laps ei soovinud isa juurde minna, nuttis, tal olid probleemid magamajäämisega, oli väga ema küljes kinni. Pikapeale harjus laps olukorraga, kuid tema käitumine on isa juurest tulles agressiivne, rahutu ja üleolev. Ka lasteaia õpetajad on märkinud, et lapse käitumises on märke ärevusest, agressiivsusest ja rahutusest. Õpetajate hinnangul vajab laps stabiilsemat ja rahulikumat elukorraldust. Arvestades lapse vanust on avaldaja seisukohal, et lapsel peab olema kindel elukoht ning tagatud suhtlus teise vanemaga kindla korra järgi. Seisukohad avalduse suhtes Puudutatud isiku II arvates ei esine käesoleval ajal mitte ühtegi põhjust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Tõele ei vasta mistahes lapse ema väited selle kohta, et lapse isa ei arvesta lapse huvidega, on vägivaldne, tarvitab regulaarselt alkoholi ega taga lapsele sobivaid elutingimusi. 2 Lapsele määratud esindaja hinnangul on ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lapse emale otsustusõiguse andmine lapse elu- ja viibimiskoha osas ning lapse isa ja lapse suhtlemiskorra määramine avalduses toodud tingimustel kooskõlas lapse huvidega. Laps vajab stabiilset elukorraldust ja turvalist kasvukeskkonda, mille tagavad eelkõige kindel ja püsiv kodu ning vanemlik hoolitsus. Olukord, kus laps viibib pool aega ühe vanema juures ja teine pool aega teise vanema juures kahjustab lapse huvisid, kuna selle tagajärjel lapsel sisuliselt puudub kodu, on vaid ajutised viibimiskohad. Vestluses lapse esindajaga ütles laps veenvalt, et talle meeldib ema juures ja emaga koos olla ning ta ei taha minna isa juurde. Ema juures on lapsele tagatud rahulik ja turvaline kasvukeskkond ning paremad elamistingimused. Olukorras, kus vanemad ei suuda ühist hooldusõigust teostades leida üksmeelt, on lapse huvides, et otsustusõigus lapse haridus- ja huvitegevuse küsimustes kuuluks avaldajale. Eestkosteasutused Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus ja Mustamäe Linnaosa Valitsus olid ühisel seisukohal, et avaldus on põhjendatud ning vestluse käigus ja varasemalt selgunud asjaolud annavad selleks piisava aluse. Esimese astme kohtu määrus 29.12.2015 määrusega määras Harju Maakohus lõpetada osaliselt avaldaja ja puudutatud isiku II ühine hooldusõigus puudutatud isiku I suhtes ja määrata ainuotsustusõigus puudutatud isiku I elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise osas lapse emale, avaldajale. Kohus määras, et kõigis muudes küsimustes säilib vanemate ühine hooldusõigus. Kohus kinnitas isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:
15. Laps viibib isaga igal paaritul nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel lasteaiast või kokkulepitud kohast ning toob pühapäeval kelle 19-ks koju tagasi. Neil nädalail, kui laps isaga nädalavahetusi ei veeda, kohtub isa lapsega kolmapäeviti võttes lapse lasteaiast ning tuues ta kella 20ks koju (või kokkulepitud kohta) tagasi.
16. Kui laps on haige ajal, mil ta peaks veetma isaga, siis teavitab ema sellest isa ette ning laps veedab isaga järgmise nädalavahetuse, mil laps on terve.
17. Kui laps jääb isaga haigeks, siis teatab isa sellest koheselt ning toob lapse koju tagasi enne suhtluskorras kehtestatud aega lähtudes lapse huvidest.
18. Jõulud, aastavahetuse, ülestõusmispühad ja jaanipäeva veedab laps vanematega kordamööda. Paaritul aastal on laps jõulud emaga ja aastavahetuse isaga, ülestõusmispühad emaga, jaanipäeva isaga. Paarisaastal vastupidi. Arvestades lapse soove, veedab isa lapsega suvepuhkusel pikema perioodi vältel, puhkuse aja ja kestvuse lepivad vanemad kokku hiljemalt jooksva aasta
19. märtsiks.
20. Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga.
21. Isa sünnipäeva veedab laps koos oma isaga.
22. Ema ja isa lähisugulaste sünnipäevad veedab laps koos vastava vanemaga.
23. Isal on õigus reisida lapsega väljapoole Eesti Vabariiki, olles informeerinud ema reisi sihtkohast võimalusel vähemalt 2 nädalat ette.
24. Kui laps viibib teise vanema juures, on mõlemal vanemal õigus lapsega suhelda telefoni teel.
25. Lähtudes lapse huvidest ei tee vanemad vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks ega halvusta teist vanemat ega kujunda eemalviibiva vanema suhtes vastumeelsust. Vanemad suhtlevad last puudutavates küsimustes omavahel ning julgustavad last teise vanema juures. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda ja alaealise määratud esindaja tasu riigi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle; vastavalt § 137 lg 3 ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leidis, et PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise 3 eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud soovi, et ei soovi lapse hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et MJ elab peale vanemate lahkukolimist vaheldumisi võrdse aja kummagi vanema juures. Mõlema vanema hinnangul on lapsel ilmunud käitumuslikud iseärasused, mis on seotud magama minemisega: lapsel on välja kujunenud kindel käitumismuster, ilma milleta ta magama ei jää ning laps jonnib, trambib jalgu ja vaidleb enne magama jäämist nii ema kui ka isa juures. Ka lapse viibimine lasteaias on probleemsemaks muutunud: M ei täida õpetajate poolt antud korraldusi, vaidleb vastu. Õpetajate poolt antud iseloomustuse kohaselt on lapse käitumine stabiilsem juhtudel, kui M tuleb lasteaeda ema juurest. Eestkosteasutuse ja ka kohtu arvates viitavad lapse jonnihood ja tema käitumine lapse probleemidele. Kuna vanemate vahel puudub üksmeel, ei sobi tõenäoliselt kahe kodu omamine M-le. Lapse huvides tuleb lapse elukorraldust muuta. Vestluses lapse esindajaga avaldas laps veenvalt, et talle meeldib rohkem ema juures olla. Nii alaealise määratud esindaja kui ka eestkosteasutused toetavad avalduse rahuldamist. Kuna lapsele ei sobi kahe kodu süsteem, on otstarbekas ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda otsustusõigus lapse eluja viibimiskoha suhtes avaldajale. Kohus ei lugenud tõendatuks avaldaja väiteid, et puudutatud isik on vägivaldne ja tarvitab tihti alkoholi. Vanavanaema VM ei ole kaasatud protsessi puudutatud isikuna ja kohus ei ole teda ka tunnistajana üle kuulanud. Laps vajab stabiilset elukorraldust ja turvalist kasvukeskkonda, mille tagavad eelkõige kindel ja püsiv kodu ning vanemlik hoolitsus. Ema juures on lapsele tagatud rahulik ja turvaline kasvukeskkond ning head elamistingimused. Isa juures on elamistingimused kitsamad. Kuna tegemist on alles lasteaialapsega, siis puudub vajadus anda käesoleval ajal haridus- ja huvitegevuse küsimustes ainuotsusõigus emale. Lapsevanemad peaksid õppima tegema lapse huvidest lähtuvalt ühiseid otsuseid. Kui vanemad üksmeelt tulevikus ei saavuta, on kummalgi vanemal õigus vastava avaldusega pöörduda kohtusse. Kooskõlas PKS § 143 lg 1 on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga ja raskendab lapse kasvamist. TsMS § 172 lg 2 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leidis, et käesolevas asjas on lahend lapse huvides, seega kumbki vanem kannab oma menetluskulud ise. Määruskaebus 15.01.2016 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik II tühistada Harju Maakohtu 29.12.2015 määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamise osas rahuldamata ja suunata lapsevanemad selles küsimuses perelepitusse ning määrata lapse ja isa suhtlemiskord kindlaks vastavalt puudutatud isiku II ettepanekule või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Puudutatud isik II palub määrata lapse ja isa suhtlemiskord kindlaks järgmiselt:
26. MJ veedab isa MJ-ga üle nädala koos järjestikku 7 päeva (reedest reedeni); 1.
27. MJ läheb üle nädala MJ-le reede õhtupoolikul järgi lapse lasteaeda, järgmisel reedel teeb seda lapse ema; 1.
28. Emadepäeva veedab MJ igal aastal lapse emaga ja isadepäeva isaga. Isa sünnipäeva veedab laps koos isaga ja ema sünnipäeva koos emaga. Ema ja isa lähisugulaste sünnipäevad veedab laps koos vastava vanemaga; 1.
29. Jõulud, aastavahetuse, ülestõusmispühad ja jaanipäeva veedab laps vanematega kordamööda. Paaritul aastal on laps jõulud emaga ja aastavahetuse isaga, ülestõusmispühad emaga, jaanipäeva isaga. Paarisaastal vastupidi. Arvestades lapse soove, veedab isa lapsega suvepuhkusel pikema perioodi vältel, puhkuse aja ja kestvuse lepivad vanemad kokku hiljemalt jooksva aasta
30. märtsiks. 1.
31. Juhul, kui lapse emal või isal või ei ole võimalik 4 lapsega aega veeta temale suhtluskorra järgi määratud ajal, siis pakub ta oma suhtluskorrajärgset aega teisele lapsevanemale. Kui teine lapsevanem ei saa suhtluskorrajärgset lapsevanemat asendada, siis lasub vastutus lapse turvalisuse ning heaolu tagamisel suhtluskorrajärgsel lapsevanemal. Kui sellisel juhul hoolitseb lapse MJ eest kolmas isik (näiteks vanaema või vanaisa), siis on MJ ema või isa kohustatud teist vanemat sellest eelnevalt informeerima; 1.
32. Mõlemad lapsevanemad tagavad teisele vanemale võimaluse MJga telefoni teel suhelda ega tee selleks omapoolseid takistusi. Vanemad ei halvusta teist vanemat ega kujunda lapses eemalviibiva vanema suhtes vastumeelsust. Lapse sünnipäeval tagab suhtluskorrajärgne vanem, et ka teisel vanemal oleks vähemalt 2 tundi võimalik lapsega koos aega veeta; 1.
33. Mõlemal vanemal on õigus reisida lapsega välismaale, informeerides sellest teist vanemat eelnevalt 2 nädalat ette; 1.
34. Lapse MJ-ga seotud olulisi asju (s.t asju, mis väljuvad lapse igapäevaelus ettetulevatest küsimustest) otsustavad lapse ema ja isa ühiselt, lähtudes lapse huvidest. Ka seda, milline lapsevanem jääb lapsega haiguslehele juhul, kui laps haigestub, otsustavad lapse ema ja isa kokkuleppel lähtuvalt lapse huvidest. Selles, kui pika perioodi veedab laps ühe ja teise vanemaga koolivaheaegadel, lepivad lapse ema ja isa kokku 2 nädalat enne koolivaheaja algust. Vanemad julgustavad last teise vanema juurde minema. Maakohtu menetluskulud palub puudutatud isik II jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik II palub määrata tema poolt maakohtus kantud menetluskulud kindlaks summas 1456 eurot. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 137 lg-t 1, lg 2 p-i 2 ja lg-t 3, kuna antud juhul ei ole täidetud ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused. PKS § 137 lg-tele 1-3 viidates märgib puudutatud isik II, et seega ei piisa ühise hooldusõiguse lõpetamiseks sellest, et lapse ema ja isa elavad lahus ning ema on pöördunud kohtusse ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudega. Kohtul tuleb võtta aluseks ka: 1) lapse huvid; 2) vanema vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada; 3) vanema hingeline seotus lapsega; 4) vanema pühendumine lapse eest hoolitsemisele.; 5) lapse tulevased elamistingimused vanema juures. Maakohtu lahendist ei nähtu, et kohus oleks neid asjaolusid arvestanud. Kohus on lähtunud üksnes kahest esimesest. Lapse ema ei ole tõendanud oma mistahes väiteid selle kohta, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja osaline emale üleandmine oleks lapse huvides. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna alust ka see, et lapse ema kasutatav elamispind on väidetavalt parem kui lapse isa kasutuses olev elamispind. Isegi kui lapse ema juures on väidetavalt paremad tingimused lapse pesemiseks, ei ole see märk sellest, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine oleks lapse huvides. Lisaks on lapse isa valmis esimesel võimalusel oma elukohta vahetama, pakkumaks lapsele veel paremaid elamistingimusi. See, et laps on ema süles olles väidetavalt ise öelnud, et talle meeldib rohkem ema juures olla, ei anna samuti alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Puudutatud isik II selgitab, et lapse esindaja on selgelt tunnistanud, et käis lapse emaga kohtumas ajal, mil laps oli ema juures. Lapse isaga aga siis, kui laps seal ei olnud (vt 23.09.2015 kohtuistungi protokoll). See asetas selgelt lapse isa ebavõrdsesse olukorda. On loomulik, et laps tunneb end enda kodus turvaliselt ning ema poolt kaitstuna ning kui temalt küsitakse, kas talle meeldib ema juures olla, siis on selge, et ta vastab sellele jaatavalt. Kui laps oleks sellel hetkel, kui esindaja teda küsitles, istunud isa süles, oleks laps vastanud täpselt vastupidi. Lapse esindaja oleks pidanud tegema kõik selleks, et arvamus, mis tal õnnestub seeläbi (ärakuulamisel) kujundada, oleks võimalikult objektiivne. Puudutatud isik II rõhutab, et lapsele meeldib temaga koos olla, laps veedab hea meelega aega isa kodus ja isa seltskonnas. Lapsele meeldib koos olla ka emaga. Juhul, kui lapse isa muutuks nö pühapäeva vanemaks, siis tugev side lapse ja selle vanema vahel kindlasti kaoks. Seda soovib lapse isa aga kindlasti vältida. Lapse isa jaoks on ühise hooldusõiguse lõpetamise vaidlus määrava tähtsusega, sest kui maakohtu lahend peaks selles osas jõustuma, siis muutuvad kardinaalselt isa ja lapse suhted ja seda paraku negatiivses suunas. Käesolev 5 kohtmenetlus on selgelt vastuolus lapse huvidega, kuna kui pooled oleksid jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele nagu soovis lapse isa või teinud maakohtu menetluse ajal läbi lepitusmenetluse, siis oleksid nii ema kui isa saanud omalt poolt õigusabile tehtud kulutusi kasutada hoopis lapse huvides. Samuti ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides ka seetõttu, et see muudaks oluliselt lapse sisseharjunud elukorraldust, sh ka lapse suhet isaga ning isapoolsete sõprade-sugulastega. Laps on käesolevaks ajaks harjunud sellega, et ta saab koos olla mõlema vanemaga ning tal on võimalik säilitada lähedane suhe nii ema kui ka isaga hoolimata sellest, et vanemad elavad lahus. Lapse isa ei nõustu ühise hooldusõiguse lõpetamise ning osalise emale üleandmisega, märkides, et selline korraldus ei lähtuks kuidagi lapse huvidest ega heaolust. Kui jõustuks kohtulahend, millega nähakse ette, et lapse emal on õigus öelda, et laps peab elama ema juures ning saab isaga kohtuda vaid harvadel juhtudel, kahjustaks see selgelt lapse ja isa vahelist suhet ning mõjuks pöördumatult lapse arengule ja suhtumisele. Lapse isa ei nõustu ka sellega, et kohus on oma lahendis tuginenud PõhjaTallinna Linnaosavalitsuse esindaja arvamusele, kes on kohtuistungil kinnitanud, et tema poolt tehtud järeldused põhinevad selgelt üksnes lapse ema avalduses toodule, kuna mujalt ei olnud neil võimalik infot saada. Tegelikult ei tulene ühestki usaldusväärsest tõendist, et lapse isa käituks lapsega kuidagi sobimatult või ei suudaks ennast last kasvatades taltsutada. Seisukoht, mille järgi ei sobi lapsele see, et ta veedab võrdselt aega nii ema kui isaga, on alusetu ega põhine ühelgi sisulisel tõendil. Sellisele järeldusele on jõutud peamiselt lapse ema paljasõnaliste väidete tõttu ning tsiviilkohtumenetluses sobimatuks tõendiks tunnistatud lapse vanavanaema kirjalike ütluste alusel. Maakohus on lahendi tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-t
35. Maakohtu lahendist ei nähtu, miks ta loeb lapse ema väited tõendatuks ning arvab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on lapse huvides. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvesta lapse isa esitatud tõendite ja väidetega. Samuti ei ole lahendis välja toodud kõiki PKS §-s 137 sätestatud eelduseid, vaid üksnes esimesed kaks (s.o vanemad elavad lahus ja lapse ema on pöördunud kohtusse). Lapse isa on seisukohal, et antud juhul nõuab lapse ema põhjendamatult ühise hooldusõiguse lõpetamist. Vanemad saavad suurepäraselt ühise hooldusõiguse teostamisega hakkama ning selle säilimine on ka lapse huvides. Põhjendamatu on ka lapse ema poolt välja pakutud suhtlemiskord, kuna see jätab lapse sisuliselt ilma lähedasest suhtest oma isaga, mis on aga selges vastuolus lapse huvide ja heaolu tagamisega. Lapse isa on maakohtus palunud vanemate perelepitusse suunamist. Antud juhul aga maakohus vanemaid perelepitusse ei suunanud. Selle tegemata jätmist ei ole kohus lahendis kuidagi ka põhjendanud. Samuti ei ole kohus suunanud pooli kompromissile. Seeläbi on kohus rikkunud TsMS §-i 2 ja § 4 lg-t
36. Kõik vaidlusega seostud menetluskulud palub puudutatud isik II jätta avaldaja kanda, märkides, et lapse isa on olnud valmis vaidluse kompromissiga lõpetama, lapse ema on aga igasuguse kompromissi välistanud. Vastused määruskaebusele Avaldaja leidis, et kaevatav maakohtu lahend on seaduslik, põhjendatud ja vastab lapse huvidele ja seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Samuti leidis avaldaja, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku II kanda. Põhja-Tallinna Valitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, olles seisukohal, et maakohus on TsMS 436 lg-te 1 ja 2 mõttes teinud kõiki asjaolusid arvesse võttes lapse parimatest huvidest lähtuva lahendi. Mustamäe Linnaosa Valitsus oli samuti seisukohal, et kohus on asjas langetanud õige otsuse, kaaludes asjaolusid just lapse parimats huvist lähtuvalt. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu ja maakohtu määruse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Esindaja jagas maakohtu seisukohta, et laps 6 vajab stabiilset elukorraldust ja turvalist kasvukeskkonda, mille tagavad eelkõige kindel ja püsiv kodu ning vanemlik hoolitsus. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.12.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 järgi õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Käesolevas tsiviilasjas on lapse ema avaldanud soovi vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse endale andmiseks. Ringkonnakohus märgib, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Vaidlustatud maakohtu määruses neid puudusi ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Arvestades, et lapse MJ vanemad elavad lahus ja lapse ema on avaldanud soovi ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse elu- ja viibimiskoha osas, on maakohus põhjendatult leidnud, et seega on käesoleval juhul täidetud PKS § 137 lg 1 kohaldamise eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad antud asjas PKS § 137 lg-s 2 sätestatud avalduse rahuldamist välistavad asjaolud, sh alus eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei oleks kooskõlas lapse huvidega. Puudutatud isiku II kaebuses toodud vastupidise seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. Määruskaebuses esile toodud asjaolu, et mõlemad pooled on käesolevas menetluses teinud kulutusi õigusabile, mida oleksid kohtuvälisele kokkuleppele jõudmisel või lepitusmenetluse läbinuna võinud teha hoopis lapse huvides, ei muuda käesolevat menetlust lapse huvidega vastuolus olevaks. Vastupidise käsitluse korral oleks lapse huvidega vastuolus iga ühise hooldusõiguse lõpetamise ja vaidlusaluses küsimuses otsustusõiguse ühele vanemale andmise küsimuses tehtav lahend, milles pooled on osalenud lepingulise esindaja kaudu. Ka ei jaga ringkonnakohus määruskaebuse väiteid sellest, et maakohus on rikkunud TsMS §-i 2 ja § 4 lg-t 4, kuivõrd ei ole suunanud vanemaid perelepitusse ega kompromissile. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduses on lapse ema väitnud, et ühise hooldusõiguse realiseerimine vanemate koostöös on erimeelsuste ja kiusu tõttu äärmiselt keeruline ning mingeid kokkuleppeid lapse isaga võimalik saada ei ole. Avaldusest nähtuvalt on just vanemate erimeelsused lapse elukoha, viibimiskoha ja suhtluskorra osas ning vanemate võimatus saavutada eelnimetatud küsimustes kokkuleppeid tinginud kohtusse pöördumise avaldaja poolt. Asjaolu, et vanematevahelise koostöö ja arutelu tulemusena lapsesse puutuvate otsuste langetamine ei õnnestu, nähtub ka asjas esitatud vanemate kirjavahetusest. 07.09.2015 vastuses avaldusele on puudutatud isik II teinud avaldajale kompromissettepaneku, milles on esimese punkti kohaselt soovinud, et laps veedaks isaga üle nädala koos järjestikku 7 päeva (reedest reedeni). Avaldaja lepinguline esindaja on puudutatud isiku II esindajale 25.09.2015 e-kirjas avaldanud, et avaldaja on igati valmis arutama konstruktiivseid ettepanekuid lapsega suhtlemise korraldamiseks, kuid tingimuseks on eelkõige see, et lapsele oleks tagatud 7 stabiilsus ja rahulik elukorraldus. Erinevalt lapse isast on avaldaja seisukohal, et nö pendeldamine 5 või 7 päeva kaupa vanemate vahel ei ole lapsele sobiv ega kindlusta talle turvalist kasvukeskkonda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lapse huvides senine elukorraldus, kus laps elab vaheldumisi võrdsel määral mõlema vanema juures. Ka lapse käitumises avaldunud probleemid viitavad kohtu hinnangul lapse rahulolematusele ning seetõttu peab ringkonnakohus lapse huvidest lähtuvalt vajalikuks senist elukorraldust muuta. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt vajab laps stabiilset elukorraldust ja turvalist kasvukeskkonda, mille tagavad eelkõige kindel ja püsiv kodu ning vanemlik hoolitsus. Määruskaebuses osundatu, mille kohaselt on senine elukorraldus lapsele harjumuspärane, ei tähenda, et tegemist oleks lapse huve parimal määral silmas pidava lahendusega. Arvestades eeltoodut, asjas esitatud eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja seisukohti ning vestluses lapse esindajaga lapse poolt avaldatut, et talle meeldib rohkem ema juures olla, on maakohus määruses toodud põhjendustel õigesti leidnud, et otstarbekas on ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda otsustusõigus lapse elu- ja viibimiskoha suhtes avaldajale. PKS § 137 lg-s 3 nimetatud kaalutlused, millest kohus lapse huvidest lähtuva lahendi tegemisel juhindub ja mida lapse isa on kaebusest nähtuvalt ekslikult pidanud PKS § 137 kohaldamise eeldusteks, ei anna samuti alust maakohtu määruses leitust erinevale seisukohale jõudmiseks. Isegi kui vastavalt kaebuses leitule eeldada, et lapse ema juuresolek mõjutas lapse seisukohta selles, et talle meeldib rohkem ema juures olla, ei anna asjas esitatud materjalid sellegipoolest alust kahelda esitatud avalduse põhjendatuses ja asjaolus, et ema juures on lapsele tagatud rahulik ja turvaline kasvukeskkond ning head elamistingimused. Vaatamata sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja selle lapse elu- ja viibimiskoha küsimuses lapse emale andmine tähendab, et lapse isa ei saa oma õigusi realiseerida lapse emaga samaväärses mahus ja ulatuses ning see vähendab paratamatult isa ja lapse koosolemise võimalusi, ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohtu lahendi jõustumisel muutuvad kardinaalselt lapse ja isa suhted ja seda negatiivses suunas. Lapse ja isa suhtlemise korraldamine aitab tagada lapse isale võimaluse säilitada oma lapsega lähedased suhted ning ainuüksi muudatused hooldusõiguses ei tingi veel vanema ja lapse vaheliste suhete halvenemist. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud puudutatud isiku II MJ kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar 8